3-12-1922/10 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1922 Haldusasi Riigihangete Vaidluskomisjoni 10.09.2012. a otsuse tühistamiseks vaidlusasjas nr 182-12/135978 ning avatud hankemenetluse „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Kohtla-Järve linna bussiliinidele alates 2013“ nõuetega vastavusse viimiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.09.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtla-Järve Linnavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS ATKO Liinid Esindaja v. adv. Merli Eichler Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.08.2012 avaldas Riigihangete Register hanketeate avatud hankemenetluse „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Kohtla-Järve linna bussliinidel alates 2013. aastast“ (viitenumber 135978; edaspidi Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetlus) kohta, mille eesmärgiks on hanketeate p II.1.5 järgi leida teenusepakkuja järgmisele teenusele: „Riigihankena osutatav teenus on sõitjate vedu avaliku liiniveo korras Kohtla-Järve linna bussiliinidel käesolevates hankedokumentides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, „Ühistranspordiseaduses“ ning muudes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras“ (tl 13) . Hanke periood on 01.04.2013–01.04.2021 (p II.3, tl 13 pöördel).

2. 03.09.2012 esitas kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetluse hankedokumentidele (HD). VAKO jättis selle 10.09.2012. a otsusega läbi vaatamata.

2

3. AS ATKO Liinid esitas 10.09.2012 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetluse peatamiseks. 11.09.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule ka kaebuse, milles palub tühistada VAKO 10.09.2012. a otsuse vaidlustusasjas nr 182-12/135978 ning kohustada hankijat viima Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetluse alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ning keelata Kohtla-Järve Linnavalitsusel hankemenetluse jätkamine ning mistahes hankemenetluse läbiviimisega seotud toimingute tegemine, sh hankelepingu sõlmimine, ehk peatada Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetlus kuni asjas otsuse jõustumiseni.

Kaebaja leidis, et avaliku teenindamise lepingu (edaspidi ATL) punktist 5.1.5.1 ja 5.1.5.6 ning HD punktidest 5.6 ja 16.1.9 tulenev tingimus, mis sätestab vedaja kohustuse korraldada sõidupiletite müüki ning rakendada kontaktivabal kiipkaardil põhinevat piletimüügisüsteemi (min 3 operaatorit), samuti pakkuda mobiilile kohandatud veebilehte ja busside liikumist jälgida võimaldavat mobiilirakendust vähemalt kahele mobiilioperaatorile, ning ATL punktid 8.7 ja 11.7.1, mis sätestavad sanktsioonid taolise lepingu rikkumise puhuks, ei ole reaalsed, kohased ega kooskõlas riigihangete seadusega (RHS). Ka ATL punktist 5.1.9 ja HD punktist 16.1.11 tulenev tingimus, mis sätestab vedaja kohustuse kontrollida sõitjate sõiduõiguse olemasolu (koostoimes ATL punkt 5.1.5.1 alapunktiga 4 ja punktidega 8.6, 11.5, 11.7.1 ning HD punktiga 1.4), ning HD punkt 1.4 ja ATL punktid 8.6, 11.5 ning 11.7.1, mis sätestavad sanktsioonid taolise lepingu rikkumise puhuks, ei ole kohased ega kooskõlas riigihangete seaduse, ühistranspordiseaduse (ÜTS) ega ÜTS § 52 lg 1 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a määrusega nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“.

Hankemenetluse peatamata jätmise korral võib saabuda enne käesolevas asjas otsuse tegemist pakkumuste esitamise tähtpäev, s.o 13.09.2012, kusjuures pakkumus tuleks esitada hetkel kehtivate HD-de alusel, mistõttu otsuse täitmine ja vaidlustuse esitaja huvide kaitsmine võib muutuda oluliselt raskendatuks või üldse võimatuks.

Kaebaja soovib osaleda õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluses pakkujana ning sõlmida riigihanke tulemusel hankijaga hankelepingu, kuid käesoleval juhul on pakkumuse esitamine hanke alusdokumentide seadusega vastuolus olevate tingimuste tõttu takistatud. Pakkujatel ei ole mõistlikult võimalik esitada hanke alusdokumentidele vastavaid pakkumisi ning hanke alusdokumendid on koostatud selliselt, et on ette näha, et hankelepingu sõlmimisel rikub potentsiaalselt edukas pakkuja igal juhul hankelepingut, riskides leppetrahvinõuete ning lepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenevate tagajärgedega.

Kaebaja leidis, et on vajalik hankemenetlus taotluse esitaja vaidlustuse läbivaatamise lõppemiseni peatada. Alles pärast hankija poolt hanke alusdokumentide õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimist on pakkujatel võimalik võrdsetel alustel enda huve kahjustamata osaleda hankemenetluses ning esitada nõuetekohane pakkumus. Hankemenetluse peatamata jätmise korral võib saabuda enne käesolevas asjas otsuse jõustumist pakkumuste esitamise tähtpäev hetkel kehtivate, kuid selgelt mitmeid ebaseaduslikke tingimusi sisaldavate hanke alusdokumentide alusel ning otsuse täitmine ja vaidlustuse esitaja huvide kaitsmine võib muutuda oluliselt raskendatuks.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 12.09.2012. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Kohtla-Järve Linnavalitsusel hankemenetluse jätkamise ning mistahes hankemenetluse läbiviimisega seotud toimingute tegemise, sh hankelepingu sõlmimise, s.t peatas Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetluse kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni.

3

Halduskohus tõstis põhjenduses esile, et taotluse esitaja pöördus peamiste turul tegutsevate mobiiloperaatorite poole päringuga, kas nad pakuvad tarkvaraarendust, mis võimaldab alljärgnevate alusdokumentide punktide täitmist: ATL punkt 5.1.5 ning ATL punkt 5.1.5.1 alapunkt 3 kohaselt vedaja on kohustatud korraldama sõidupiletite müüki ning kasutama kontaktivabal kiipkaardil põhinevat piletimüügisüsteemi, mis peab võimaldama müüa pileteid mobiiltelefoni kaudu (minimaalselt 3 operaatorit) ja ATL punkt 5.1.5.6 järgi Pakkuja peab võimaldama sõitjatel jälgida busside liikumist reaalajas, s.h busside kinnipidamist graafikust ja järgmise bussi tegelikku saabumisaega, pakkudes mobiilile kohandatud veebilehte ja vastavat mobiilirakendust vähemalt kahele mobiilioperaatorile. HD punkt 5.6 sätestab, et alates 01.04.2013 tuleb rakendada kontaktivabal kiipkaardil põhinevat piletimüügisüsteemi, mis peab vastama ATL punktides 5.1.5 ja 5.1.10 sätestatud tingimustele. Kontaktivabal kiipkaardil põhinev süsteem peab olema kasutusel kogu ATL täitmise perioodil. HD punkt 16.1.9 alusel tuleb pakkumuses esitada kavandatava kontaktivabal kiipkaardil põhineva piletimüügisüsteemi detailne kirjeldus. ATL punkt 11.7.1 kohaselt Tellijal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda kui vedaja on ükskõik millist lepingust tulenevat kohustust rikkunud korduvalt või oluliselt. Tele 2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS ei paku alusdokumentide tingimustele vastavat teenust või lahendust. Alusdokumentides nõutud teenust pakub ainult AS EMT. Eeltoodust tulenevalt ei saa õiguskaitse taotleja enda väitel alusdokumentides ettenähtud tingimust 2–3 mobiiloperaatori teenusega liitumisest täita. Pakkumise aluseks olevad HD peavad olema kooskõlas seadusega, et neid oleks võimalik taotluse esitajal täita ja osaleda võrdsetel alustel hankemenetluses.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olev asjaolu. Kohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Kohus leiab, et esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada kuna kaebus on põhjendatud ja alusdokumentides ettenähtud tingimused võivad rikkuda kaebaja õigusi ja avalikke huve ning teiste isikute õigusi.

5. 18.09.2012 esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2012. a määruse ja lubada vastustajal jätkata Kohtla-Järve bussiliiniveo avatud hankemenetlust.

Kohtla-Järve Linnavalitsus märgib kõigepealt, et halduskohus pole kasutanud talle HKMS § 252 lõikes 1 antud võimalust enne esmase õiguskaitse kohaldamist ära kuulata vastustaja seisukoht. Samuti ei ole kohus kontrollinud kaebaja poolt esitatud õiguskaitse vahendi kohaldamise aluseks oleva asjaolu õigsust.

Kohtla-Järve Linnavalitsus osutab sellele, et kaebuse lisade (tl 42–43 pöördel) kohaselt soovitas Tele 2 Eesti AS kaebajal seoses ATL punktides 5.1.5.1 ning 5.1.5.6 nõutud tingimuste täitmisega kontakteeruda ettevõttega Ühendatud Piletid AS ning AS EMT on oma vastustes öelnud, et pakub nimetatud lahendusi koostöös mainitud ettevõttega. Vaid Elisa Eesti AS on oma vastuses öelnud, et „Elisa Eesti AS ei paku sellist teenust“. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks küsinud ettevõtetelt lisaselgitusi nende poolt viidatud teenusepakkuja kohta või temaga ise ühendust võtnud.

ATL punkt 5.1.5.1 alapunkt 3 sätestab Pakkuja piletimüügikohustuse mobiiltelefoni kaudu (minimaalselt 3 operaatorit). Hankija ei ole selle sõnastusega ega mujal HD-s sätestanud piirangut või kohustust, et mobiiltelefoni kaudu peavad piletimüügiteenust pakkuma üksnes Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid. Lisaks on Eestis töötav ja vedajate poolt kasutatav piletimüügilahendus mobiiltelefoni kaudu olemas ja seda pakuvad kõik kolm eelpoolmainitud

4

mobiilioperaatorit koostöös ettevõttega Ühendatud Piletid AS. See oli Vastustajale HD koostamise ajal teada, kuid sellele ettevõttele ei olnud võimalik otseselt viidata, kuna see oleks olnud vastuolus RHS § 33 lg-ga 7 ja see oleks põhjendamatult piiranud pakutavate tehniliste lahenduste hulka ja seega ka konkurentsi. Lisainformatsioon piletimüügilahenduse kohta mobiiltelefoni kaudu on kõigile avalikult kättesaadav veebilehel: https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi?op=info&file=kuidasosta_mobiiliga.html ja see informatsioon on ka kõikidele Eestis tegutsevatele vedajatele üldteada. Lisaks osutab Kohtla-Järve Linnavalitsus ka mobiilioperaatorite veebilehtedele: https://www.emt.ee/mugavusteenused/id-pilet; https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/Lisateenused/M-pilet/162; http://www.tele2.ee/klienditeenindus/id_pilet.html.

ATL punkt 5.1.5.6 sätestab Pakkuja kohustuse võimaldada sõitjatel jälgida busside liikumist reaalajas, s.h. busside kinnipidamist graafikust ja järgmise bussi tegelikku saabumisaega, pakkudes mobiilile kohandatud veebilehte ja vastavat mobiilirakendust vähemalt kahele mobiili operaatorile. Samuti nagu eelpool selgitatud ei ole vastustaja ka siin piiranud võimalikku teenusepakkujate ringi üksnes Eestis tegutsevate mobiilioperaatoritega. Sellise lahenduse pakkumisel on Pakkujatele jäetud täiesti vabad käed. ATL punktis 4.5.2.4 on sätestatud, et bussid peavad olema varustatud GPS seadmetega, mis tagavad ühildumise Reaalaja infosüsteemiga (RIS). See tagab näiteks ühe võimaliku tehnilise lahendusena ATL punktis 5.1.5.6 tuleneva kohustuse täimise riigi poolt hallatava süsteemi ÜTRIS kaudu, täpsemini üle veebilehe www.peatus.ee mida on kõikide mobiilioperaatorite võrgus üle nutitelefoni võimalik vaadata.

Lähtudes ülaltoodust on tehnilised lahendused kõnealuste teenuste osutamiseks Eestis juba olemas. Kohtla-Järve Linnavalitsus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et HD-s kehtestatud tingimused on kooskõlas RHS-s ja ÜTS-s sätestatuga, tulenevad tema reaalsetest vajadustest on põhjendatud ning reaalselt täidetavad.

6. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse 21.09.2012. a määrusega menetlusse. Kaebaja omapoolset seisukohta määruskaebuse menetluses ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

8. HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaalukausile tuleb niisiis asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus.

Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtub, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et AS EMT on kaebajale kinnitanud, et ta pakub ATL punktides 5.1.5.1 ning 5.1.5.6 nimetatud teenust (tl 43 ja pöördel). Halduskohtule esitatud Elisa Eesti AS ning Tele 2 Eesti AS vastustest (tl 42 ja pöördel) ilmneb seevastu, et nemad ise sellist teenust ei paku. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt viidatud kodulehekülgedel on kirjeldatud M-piletit (Elisa Eesti AS) ja

5

mobiiliga ostetavat ID-piletit (Tele 2 Eesti AS). Kas sellised lahendused vastavad ATL punktis 5.1.5.1 nõutule, ei ole esialgse õiguskaitse menetluse raames võimalik lõplikult hinnata, nagu ka seda, kas selle alla mahub ka vastustaja poolt lahendusena ette pandud koostöö ettevõttega Ühendatud Piletid AS. Nimetatud võimalik vastuolu Elisa Eesti AS ning Tele 2 Eesti AS seisukohtades ning erinevate, sh kolmandaid osapooli kaasavate võimalike lahenduste kooskõla HD-ga tuleb välja selgitada peaasja menetluses. Kuid isegi kui ringkonnakohus antud küsimuses vastustajaga nõustuks, ei oleks see määrav. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole selgitanud määruskaebuses piisavalt, kuidas on ATL punktis 5.1.5.6 nõutud teenuse (sõitjatel busside reaalajas jälgimise võimaldamine) pakkumiseks Eestis võimalik turult leida vähemalt kahte mobiilioperaatorit. Kas ja kuidas on busside jälgimise võimaldamise kohustust võimalik täita riigi poolt hallatava süsteemi ÜTRIS kaudu, ei ole samuti võimalik välja selgitada esialgse õiguskaitse menetluses. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata esialgse õiguskaitse menetluse raames hindama vastustaja väidet, et mobiiltelefoni kaudu ei pea piletimüügiteenust pakkuma üksnes Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid. Kõik kirjeldatud punktid eeldaks täiendavate tõendite kogumist, mis ei pruugi olla võimalik arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata (HKMS § 252 lg 1 ls 3).

Ringkonnakohus võtab kaalumisel arvesse seda, et hanke periood on 2013–2021, s.t kaheksa aastat. Tegemist on pika ajaga, mistõttu alguses tehtud vale otsus võib kahjustada kaebaja õigusi hankemenetluses osaleda ülemäära, neid rikkuda ning tuua endaga kaebaja jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed. HKMS seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud HKMS § 249 lg 1 lausega 1 öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik“ (HKMS seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Just selline olukord võib saabuda esialgse õiguskaitse lõpetamisel, kuid hilisemal kaebuse rahuldamisel.

Teisalt on hankeperioodi alguseni jäänud ligi pool aastat. Kui hanketingimuste täitmine osutub vastustaja antud soovitusi järgides ja esitatavaid tõendeid arvesse võttes siiski lihtsaks, siis võib peaasja menetlus peagi lõppeda ning tulenevalt HKMS § 253 lg 3 lausest 1 tühistab halduskohus kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse kohtuotsusega.

9. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvesse võttes, et vastustaja ei suutnud veenda kohut, et kaebajal (või kellelgi kolmandal) oleks võimalik tema poolt kehtestatud tehnilisi tingimusi ilma pikemata täita. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud selgitused ei muuda halduskohtu poolt läbi viidud huvide esialgse kaalumise tulemust. Ringkonnakohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse menetluses ei anna kohus lõplikku hinnangut haldusakti või toimingu õiguspärasusele, vaid vaatleb poolte (ja kolmanda isiku) poolt esitatud asjaolusid ja hinnanguid summaarselt. Lõpliku lahenduse leidmine jääb peaasja menetluse hooleks. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt soovitud innovatiivsed lahendused Kohtla-Järve ühistranspordi korraldamisel aastatel 2013– 2021 on iseenesest igati kooskõlas ÜTS § 3 lg-s 2 sätestatud ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärkidega.

10. Täiendavalt võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et peamenetluses on tegu hankeasjaga HKMS 28. ptk mõttes, mis on – nagu esialgse õiguskaitse menetluski – oma olemuselt kiirmenetlus. Vastavalt HKMS § 270 lg-le 1 on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 275 lg 2

6

kohaselt vaatab halduskohus hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Asudes hankeasjas antud esialgse õiguskaitse lõpetamise või jätkamise otsustamiseks tõendeid koguma, tekiks kaks paralleelset kiirmenetlust. See ei oleks menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik ning võiks lõppastmes kiirmenetlust hoopis pidurdada, kuna menetlusosalised peaksid tegutsema nö mitmel rindel.

11. Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et vastustaja ei suutnud kummutada halduskohtu määruse aluseks olnud kahtlusi, et alusdokumentides ettenähtud tingimused võivad rikkuda kaebaja õigusi ja avalikke huve ning teiste isikute õigusi. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata jätta.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits