2-12-13065/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2012.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-13065 Tsiviilasja hind 5 257,85 eurot Tsiviilasi VP´i hagi JP´i vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised ja esindajad Hageja: VP (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, Tartu mnt 16B-19, 10117 Tallinn; e-post: nigulisteab@hot.ee ) Kostja: JP (isikukood XXX, elukoht XXX ); Kostja esindaja: vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138 Tallinn; e-post: viruab@uninet.ee ). RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Jätta kostja JP´i ainuomandisse kinnistu XXX kaasomandist asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ning sõiduauto Citroen C3 registreerimismärgiga XXX. 3. Jätta hageja VP´i ainuomandisse ½ kinnistu kaasomandist asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ning Osaühingu S (registrikood XXX) osa. 4. Välja mõista hagejalt VP´ilt kostja JP´i kasuks hüvitis enamsaadud vara arvelt summas 22 578,50 (kakskümmend kaks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot. 5. Välja mõista kostja JP´ilt hageja VP´i kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 639,11 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 11 senti) eurot ja õigusabikulud summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja JP´i kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

VP on esitanud Harju Maakohtule hagi JP vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hagivalduse kohaselt registreeriti VP´i ja JP´i abielu 23.05.1998.a. ning lahutati Harju Maakohtu 24.03.2010.a. otsusega. Hageja ja kostja on abielu jooksul omandanud ¼ + ¼ kaasomandist kinnistust XXX. Omanikena on sisse kantud ¼ osas VP ja ¼ osas JP. Hageja ei ela seal alates veebruarist 2008.a. Elamuga seotud kulud on kuni käesoleva ajani kandnud hageja. Kinnistu omandati hageja lahusvaraks olnud rahaliste vahendite arvel. Hagejale kuulusid enne abielu omandatud AS ZI aktsiad, millised ta võõrandas 1,4 miljoni krooni eest. Kogu raha paigutas hageja kinnistu omandamiseks ja elamu ehitamiseks. Lisaks võeti elamu ehitamise lõpetamiseks pangalt laenu. Ühine laenukohustus panga ees oli kooselu lõppemisel 49 243 eurot, mille tasumist on käesolevani jätkanud hageja. Kinnistu harilikuks väärtuseks hagi esitamisel oli 120 000 eurot.

Pooltele kuulub XXX . Omanikuna on sisse kantud kostja. Kinnistu väärtus hagi esitamise seisuga oli 16 000 eurot.

Ühisvara sõiduauto Citroen C3 (registreerimismärgiga XXX), maksumusega 2 000 eurot on registris registreeritud hageja nimele, kuid on kostja kasutuses.

Ühisvara OÜ S osa, osamaksuga 83 300 krooni osanikuks on registris hageja. Osa väärtus on 16 400 eurot.

Hagiavalduse kohaselt keeldub kostja kinnistut XXX võõrandama, kuid on avaldanud, et tal puuduvad vahendid selle arvel hagejale rahalist hüvitist tasuma ega pangalaenu tasuma. Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek hageja lahusvarana kuuluvale korteriomandile TallinnasXXX.

Hageja on seisukohal, et haginõude lahendamisel kuulub kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseadus, kuivõrd tegemist on perekonnaõiguslike suhetega, mis on tekkinud enne 01.07.2010.a., kuid seda koosmõjus kehtiva Perekonnaseaduse sätetega.

Hageja palub lõpetada hageja ja kostja varaühisus ning jätta XXXkaasomandist XXX ja sõiduauto Citroen C3 (registreerimismärgiga XXX) kostja JP´i ainuomandisse, ½ XXX kaasomandist XXX ja OÜ S osa hageja VP´i ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks hüvitist enamsaadud vara arvelt 22 578,50 eurot.

03.05.2012.a. määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused 5 päeva jooksul. Hagejal tuli märkida hagis hagihind.

09.05.2012.a. kõrvaldas hageja hagis esineva puuduse.

10.05.2012.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja olles hagimaterjalid kätte saanud 18.06.2012.a., kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohus rahuldas 08.08.2012.a. tagaseljaotsusega hagi ning jättis kostja JP´i ainuomandisse kinnistu XXX kaasomandist asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ning sõiduauto Citroen C3 registreerimismärgiga XXX, hageja VP´i ainuomandisse ½ kinnistu kaasomandist asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ning Osaühingu S (registrikood XXX) osa ning mõistis hagejalt VP´ilt kostja JP´i kasuks hüvitis enamsaadud vara arvelt summas 22 578,50 eurot. Samuti jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

23.08.2012.a. esitas kostja esindaja kohtule taotluse täiendada kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kuivõrd kostja soovib esitada kaja. Kohus käsitleb kostja esindaja poolt esitatud teadet kaja esitamisest avaldusena otsuse täiendamiseks TsMS 448 lg 4² kohaselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Vastavalt TsMS 448 lg 4² järgi täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kostja esindaja on kohtule esitanud teate, kaja esitamisest 08.08.2012.a. tagaseljaotsuse peale. Kohus täiendab käesolevaga otsusega 08.08.2012.a. tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa (TsMS § 448 lg 5).

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kostja olles hagimaterjalid kätte saanud 18.06.2012.a., kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab pooltele, et tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. hakkas kehtima uus perekonnaseadus (PkS) ning, et kehtiva PkS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, tuleb poolte ühisvara koosseis määrata kindlaks enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse

järgi, sest poolte varasuhe lõppes vähemalt 24.03.2010.a., kui poolte abielu lahutati.

Kohus selgitab, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 3 mis sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77 ning nimetatud seadusesätte lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude esitamiseks. Hageja teatas 08.08.2012.a kohtule, et ta on kandnud menetluskulusid kokku summas 3039,11 eurot, millest 639,11 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 400 eurot õigusabi tasu.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Fred Fisker Kohtunik