2-12-5850/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober x Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 1x Tsiviilasja number x-1x-5850 Tsiviilasi S. L. N. ) hagi S. N. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad 1305 eurot

Hageja: S. L. N. ) - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht A. K. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: U. L. xxxxxxxxxxx, elukoht A. K. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: S. N. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista S. N. tagasiulatuvalt alates 01.novembrist x kuni 09.oktoobrini x elatis alaealisele lapsele S. L. xxxxxxxxxxx) ühekordse summana üks tuhat ükssada kolmkümmend seitse (1137) eurot 49 senti.

2. Alates 10.oktoobrist x mõista S. N. välja igakuine elatis S. L. nelikümmend viis (145) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni S. L. saamiseni x elatise summad kanda U. L. nr xxxxxxxxx Swedbank, selgitus – elatis S. L. .

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 09.10.x. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on K. O. L. ) ja S. N. kooselust xxxxxxxx poeg S. L. N. ). Peale K. O. xxxxxxxxx S. L. oma vanema ja vanaisa juurde. 16.01.x.a kohtumäärusega määrati S. L. tema vanaema U. L. . S. L. erivajadustega laps, kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapsel on vaimupuue ning ta põeb epilepsiat. Haigusest tulenevalt on kohustuslik käia regulaarselt eriarstide vastuvõttudel. Erikoolis õppimine toob kaasa täiendavaid kulutusi. S. L. vanavanematel pole majanduslikult võimalik üksi tagada lapse kõikide vajaduste rahuldamist. Vanavanemad kasvatavad ka S. L. venda. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest regulaarselt osa võtnud, taotles U.L. S. L. esindajana hagiavalduses temalt igakuise elatise väljamõistmist alates 01. novembrist x.a seaduses sätestatud minimaalmääras, arvestades tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest maha 489 eurot, s.o ajavahemikul x november – x september tasutud elatis.

Kostja vastuväited

Kostja on kirjalikus vastuses hagile 15.03.x hagi osaliselt õigeks võtnud, tunnistades lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu (tl.14). Kuid ülalpidamiskohustuse täitmine hageja poolt taotletud ulatuses - 145 eurot kuus on keeruline, kuna kostja ei tööta ja ei oma sissetulekut. Ta oli sunnitud lõpetama Soomes töötamise, kuna tema pensionärist ema vajas igapäevaselt abi. Käesoleval ajal saab kostja igakuiste püsikulutuste jaoks raha oma emalt. Lisaks S. L. kostjal veel kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg x järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

3 (4) Sünnitunnistusest (tl 5) nähtuvalt on S. N. . vanemad S. N. ja K. L. . Tartu Maakohtu 16.01.x kohtumäärusega on S. N. võetud ära isiku- ja varahooldusõigus lapse S. N. suhtes. S. N. eestkostjaks on määratud U. L. . Eestkostja ülesandeks on muuhulgas eestkostetava isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitsmine. Osundatud kohtumäärusest nähtub ka, et S. N. ema K. O. L. ) on xxxxxxxxx. surnud. Tl.x on Põlva Maavalitsuse uue nime andmise otsus S. N. , tema isikunimi pärast uue nime andmist on S. L. .

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused.

Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § x lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Osundatud paragrahvi x.lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja on esitanud kohtule laste S. N. (sündinud xxxxxxxxxxxx.) sünnitunnistuse (tl.16) ja S. N. (sündinud xxxxxxxxx.) sünni tõendi (tl.17), millest nähtub, et S. N. on nimetatud laste isa. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt (tl.18-x) on tema kontole SEB pangas ajavahemikul 01.01.x – 10.03.x laekunud x,90 eurot, väljaminekud on olnud x,37 euro ulatuses, sealhulgas S. N. emale I. R. M. eurot, S. N. emale T. L. eurot ning S. N. ülalpidamiseks K. O. 50 eurot ja U. L. 139 eurot. Seega on kostja panus S. L. olnud väiksem, kui teiste laste ülalpidamiseks. Enda varalise seisundi kohta ei ole kostja rohkem tõendeid esitanud. Kuivõrd hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole kohus pidanud vajalikuks kohustada kostjat täiendavaid tõendeid esitama. Tema kontoväljavõttelt nähtub, et laekumised kontole on suuremas osas toimunud kostja poolt sularaha sissemaksete teel.

PKS § 10x lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuid osundatud paragrahvi x.lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja on taolise mõjuva põhjusena esile toonud asjaolu, et tema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel S. L. sätestatud alammääras varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus möönab, et juhul, kui kostja ei tööta, siis tõepoolest selline olukord esineb. Kuid kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on töövõimetu või puudega isiku hooldaja või arvel Eesti Töötukassas. Seetõttu loeb kohus kostja väited mittetöötamise ja sissetuleku puudumise tõttu paljasõnalisteks. Kui kostjal on kolme alaealise lapse ülalpidamise kohustus, siis ta peab tegema kõik endast oleneva, et teha tööd ja saada sissetulekut. Alaealistel lastel ei ole ju ise end võimalik üleval pidada. Kostja väide, et ta on ise oma ema ülalpidamisel, on samuti tõendamata.

4 (4) Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seaduses sätestatud alammääras elatise väljamõistmiseks ei pea lapsele tehtavad kulutused olema eraldi tõendatud. On mõistetav, et elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Vabariigi Valitsuse 11.06.x määrusega nr.90 (muudetud x.08.x.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) oli kehtestatud töötasu alammäär x.a. x,0x eurot. Vabariigi Valitsuse x.1x.x määruse nr 169 (alates 01.01.x kehtivas redaktsioonis) alusel kehtib x.a. töötasu alamäär kuus x eurot. Seega PKS § 101 lg 1 tulenev elatise alammäär oli x.a. 139,01 eurot ning on käesoleval ajal 145 eurot. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 145 eurot kuus. Kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär muutub, kuulub ka elatise suurus muutmisele selliselt, et elatis ei oleks väiksem kui pool kuupalga alammäärast.

Hageja esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.11.x.a. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 09.0x.x.a.

Tuginedes PKS § 108 mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.11.x.a. kuna hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates novembrist x regulaarselt täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Hageja esindaja esitatud kokkuvõttest elatise laekumise kohta selgub, et x.a. novembris ja detsembris ning x jaanuaris ei ole kostja S. L. maksnud. Veebruaris x tasus kostja ema elatisena 139 eurot, märtsist x kuni maini x tasus kostja ema iga kuu 100 eurot. Ajavahemikul juuni x kuni august x kostja elatist ei maksnud. 01.09.x tasus kostja ema elatisena 50 eurot. Seega on kostja S. L. 01.11.x kuni kohtuotsuse tegemiseni tasunud elatist 489 eurot. Arvestades Vabariigi Valitsuse 11.06.x määrust nr 90 ja Vabariigi Valitsuse x.1x.x määrust nr 169 oli kostjal kohustus minimaalselt tasuda S. L. ajavahemikul 01.11.x kuni 09.10.x kokku summas 16x,49 eurot (x,01 + 9x145 + 9x4,83). Seega on kostjal hageja ees elatise võlgnevus summas = 1137,49 eurot (16x,49 – 489).

Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja abikaasa pangakontole. Vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

TsMS § 16x lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 16x lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, mistõttu puudub alus kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. RLS § x lg 1 p x kohaselt ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega PKS § 100 lg 4 menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.

Epp Tombak

Kohtunik