3-11-1337/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1337 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. septembri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. septembri 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 30. mail 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, mis seisnes moraalses ja füüsilises kahjus, mille on tekitanud jalutusboksides mängiv eestikeelne raadio. Tegemist on keelelise diskrimineerimisega, kuna vene rahvusest kinnipeetavatele ei ole eestikeelsed raadiosaated arusaadavad. Lisaks mängib raadio liiga valjult, mis on kaebajale tekitanud terviseprobleeme. Kahju hüvitamist nõuab kaebaja ajavahemiku 30. märts 2005 kuni 30. märts 2011 eest. N. Lilitškin esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid see jäeti rahuldamata.

Koos kaebusega esitas N. Lilitškin menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 22. augusti 2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 1 000 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on küll tõendatud kaebaja maksejõuetus, kuid N. Lilitškini hüvitise nõue nii seoses tervise kahjustamise kui ka võimaliku väärikuse alandamisega on ilmselgelt perspektiivitu.

3. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 22. augusti 2011. a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati määruskaebus selle esitajale.

4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 23. aprilli 2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuna määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused.

5. N. Lilitškin esitas 8. mail 2012 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. aprilli 2012. a määruse peale. Riigikohtu 25. juuni 2012. a määrusega jäeti N. Lilitškini määruskaebus menetlusse võtmata.

6. Tartu Halduskohtu 14. augusti 2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus, kuna kaebaja ei ole endiselt tasunud kaebuselt riigilõivu.

7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14. augusti 2012. a määrusele, mis jäeti Tartu Halduskohtu 4. septembri 2012. a määrusega käiguta, kuna sellelt oli tasumata riigilõiv ning esitatud ei oldud ka menetlusabi taotlust. N. Lilitškin esitas 10. septembril 2012 taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel 14. augusti 2012. a määruse peale.

8. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2012. a määrusega rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebus esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on selge, et N. Lilitškin on maksejõuetu, kuid see pole ainuke alus, mis tingiks kaebaja vabastamise riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt peab kavandatav menetluses osalemine olema ka edukas. Kohtu hinnangul on kaebaja väljavaated määruskaebuse rahuldamiseks pigem vähesed. Asjaolu, et kaebajal tuleb käesolevas haldusasjas kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõiv, tuleneb Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määrusest, mis on jõustunud Riigikohtu 25. juuni 2012. a määrusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11. septembri 2012. a määruse tühistamist, kuna see takistab asja edasist menetlemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik riigilõivu tasuda, kuna vanglas puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks. Määruskaebuse esitamine on kaebaja jaoks sisuliselt ainuke võimalus kaitsta oma kaebeõigust. Kohus ei ole kaebust tagastades põhjendanud tagastamise motiive.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on ilmselgelt maksejõuetu (tl 93), mistõttu puuduvad N. Lilitškinil rahalised vahendid tasumaks nõutavat riigilõivu 15 eurot.

12. Ringkonnakohus ei näe vajadust sisuliselt anda hinnangut N. Lilitškini esitatud kaebuse eduväljavaadetele edasises menetluses lähtudes HKMS § 111 lg-dest 1 ja 3, kuna halduskohtu

määrus, millega nõuti riigilõivu tasumist, on jõustunud ja selle muutmine ei ole enam kuidagi korralise edasikaebemenetluse raames võimalik, sest kaebaja on selle vaidlustamiseks kaebetähtaja mööda lasknud, mistõttu oli halduskohtupoolne kaebuse tagastamine õiguspärane.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene