2-11-64946/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-64946

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-64946

Tsiviilasi

Swedbank AS-i

hagi

Kersti

Murometsa

vastu

527,16 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

480,99 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Swedbank AS (endine ärinimi kuni 17.03.2009

AS Hansapank)

(registrikood

10060701;

asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Merike Koppel, e-post

merike.koppel@swedbank.ee;

kostja Kersti Muromets (isikukood 46211202723; elukoht

XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Kersti Murometsa vastu.

2. Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks 527 (viissada kakskümmend

seitse) eurot ja 16 senti, millest 450,42 eurot on põhinõue, 16,99 eurot intress, 10,78 eurot

kaardikasko ja 48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 406,50 eurot.

4. Jätta menetluskulud Kersti Murometsa kanda.

5. Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud 102 (ükssada

kaks) eurot ja 25 senti.

6. Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskulult

102,25 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

2(5)

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4)

Pooled sõlmisid 11.12.2006 käenduseta väikelaenulepingu nr 06-235816-VL, mille alusel andis

hageja kostjale laenu 20 500 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade

kaupa iga kuu 12. kuupäeval kuni 12.12.2010. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas. Kostja

ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 30.08.2010 kostjale kirjaliku

lepingu ülesütlemise teatise, kus märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 14.09.2010,

siis alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, kusjuures võlgnevusele

lisanduvad sel juhul ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasu. Kostja jättis kohustused

täitmata ning leping lõppes 12.12.2010.

15.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel

andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni,

mis oli seotud arvelduskontoga nr 1104051051. Lepingujärgseks intressimääraks oli 18% aastas,

püsimakse summaks 500 krooni kuus ja püsimakse kuupäevaks iga kuu 14. kuupäev. Kostja

kohustus maksma hagejale kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid, tagama

maksepäeval püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol ja kohustuste

täitmata jätmisel maksma panga hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Kuivõrd kostja oma

lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis saatis hageja 30.08.2010 kostjale kirjaliku

lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14.09.2010. Kostja jättis

võlgnevuse tasumata, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 20.12.2010.

28.12.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale kahe lepingu alusel kokku 527,16 eurot, millest

450,42 eurot on põhinõue, 16,99 eurot intress (14,74 + 2,25), 10,78 eurot kaardikasko ja

48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (5,05 + 43,92).

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 527,16 eurot ja lisanduva

viivise protsendina põhinõudelt 450,42 eurolt alates hagi esitamisest (so 30.12.2011) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulu (riigilõiv 102,25 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskuluna 102,25 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Hageja lisas avaldusele koopiad 11.12.2006 käenduseta väikelaenulepingust nr 06-235816-VL

koos üldtingimustega, laenu tagastamise graafikust, hageja hinnakirjast väikelaenu kohta,

30.08.2010 lepingute ülesütlemise kirjast, 15.05.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingust koos lepingu tingimustega, hageja üldtingimustest alates 01.01.2011, hageja

hinnakirjast krediitkaartide kohta, väljavõttest väikelaenulepingul sooritatud operatsioonidest ja

nõude arvestusest, väljavõttest püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul sooritatud

operatsioonidest ja nõude arvestusest (tl 5-21).

Kostja vastus hagile (tl 33-34)

14.06.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles võtab hagi õigeks põhinõude osas. Kostja

märgib, et temale jääb arusaamatuks käenduseta väikelaenulepingust tulenev nõue 19,79 eurot,

sest nõudest nähtuvalt ei koosne see põhisummast, vaid intressist ja viivisest, samas on viivist

arvestatud põhisummalt. Kostja märgib ka seda, et ei ole kätte saanud 30.08.2010 lepingu

ülesütlemise teatist. Kuigi hagejale oli kontaktaadressina teada kostja elektronposti aadress, ei

ole hageja saatnud kostjale ühtegi teadet tema poolt antud elektronposti aadressil. Kuivõrd kostja

majanduslik seis ei ole hea ja kostja arvelduskontod on alates 19.11.2009 arestitud tulenevalt

kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-09-58169, siis palub kostja vähendada intressi ja viivist ning

võimaldada võlgnevus tasuda osamaksetena kompromissi korras. Kostja on suuteline tasuma

igakuiselt 75 eurot. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.

3(5)

Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 40-42)

Seoses kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga tasuda hagejale 75 eurot kuus märgib

hageja, et on valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa kohtulahendi alusel ja

kokkuleppest

vabatahtliku

kinnipidamise

korral

on

hageja

nõus

mitte

algatama

sundtäitemenetlust kostja vastu. Hageja nõue kogusummas 527,16 eurot tuleneb nii

väikelaenulepingust kui püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (19,79 + 507,37).

Väikelaenulepingust tulenev nõue 19,79 eurot koosneb intressist summas 14,74 eurot ja viivisest

summas 5,05 eurot. Intressi on arvestatud põhisumma võlgnevuselt alates 12.08.2010 kuni

lepingu lõppemiseni 12.12.2010. Viivist on arvestatud põhisumma võlgnevuselt alates

09.07.2010 kuni põhiosa võlgnevuse tasumiseni kostja poolt 30.06.2011. Hageja märgib, et on

juhul, kui kostja tunnistab oma võlga täies ulatuses ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest, samuti nõus loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Selliselt saaks hageja

taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ja 51,12 euro võrra

väheneks hageja nõue kostja vastu.

Hageja jääb hagi juurde ning palub selle täies ulatuses rahuldada.

Kostja vastus hageja seisukohale (tl 47)

Kostja võtab hagi õigeks põhivõlgnevuse osas ja palub sellest tulenevalt jätta hageja

menetluskulud tema enda kanda. Seejuures tuleks arvestada ka asjaolu, et hageja ei ole andnud

kostjale võimalust kohtuväliseks kokkuleppeks. Kostja palub arvesse võtta tema rasket

majanduslikku seisu ja võimaldada tal võlgnevus 527,16 eurot tasuda kaheksa kuu jooksul

järgmiselt: esimene osamakse 72,16 eurot ja edasi iga kuu 12. kuupäeval 65 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 48-49).

Pooltele on kätte toimetatud 21.08.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 52, 53). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut ja seetõttu lahendab kohus

antud asja sisuliselt.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2006 käenduseta

väikelaenulepingu nr 06-235816-VL ja 15.05.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingu (tl 5 ja pöördel, tl 9 ja pöördel). Nimetatud lepingute näol on tegemist

tarbijakrediidilepingutega

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§ 402

tähenduses,

mille

kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi, eelkõige tagastada krediidisumma ja

tasuda intressi osade kaupa lepingutes kindlaksmääratud kuupäeval.

3. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4(5)

4. Käesolevaks ajaks on käenduseta väikelaenuleping lõppenud seoses tähtaja saabumisega

12.12.2010 ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ühepoolselt lõpetatud 20.12.2010

seoses ülesütlemisega (nähtub hagiavaldusest ja 30.08.2010 lepingu ülesütlemise kirjast – tl 8),

mistõttu on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt

õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

5. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt (tl 13-21) võlgneb kostja

hagejale tagastamata krediidisummana 450,42 eurot (põhinõue), intressina 16,99 eurot (14,74 +

2,25), kaardikaskona 10,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 48,97 eurot (5,05 +

43,92).

6. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude 450,42 eurot osas. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks summas 450,42 eurot, siis tuleb hageja hagi

nimetatud osas rahuldada õigeksvõtuga ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 450,42 eurot

tagastamata krediidisumma (põhinõude) katteks.

7. Mis puudutab hageja kõrvalnõudeid (intress, viivis, kaardikasko), siis on kostja vastuses

hagile (tl 33-34) palunud vähendada intressi ja viivist seoses halva majandusliku seisu ja

arvelduskontode arestimisega, kuid kaardikasko osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud.

Samas on kostja vastuses hageja seisukohale (tl 47) märkinud, et soovib kogu võlgnevust

527,16 eurot (koosneb põhinõudest ja kõrvalnõuetest) tasuda osamaksetena, olles suuteline selle

tasuma kaheksa kuu jooksul järgmiselt: esimene osamakse 72,16 eurot ja edasi iga kuu

12. kuupäeval 65 eurot. Seega on kostja ise käitunud arvamust esitades vastuoluliselt.

8. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepinguid sõlmides

nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega intressi- ja viivisemäära osas. Kostja ei ole

vaidlustanud intressi- ja viivisearvestust, vaid on taotlenud nende vähendamist.

9. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et antud juhul intress ja viivis vähendamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et

kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisundi hindamiseks. Lisaks selgitab

kohus, et VÕS § 162 lg 1 mõtte kohaselt kuulub vähendamisele vaid ebamõistlikult suur intress

ja viivis. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt võlgneb kostja kahe

lepingu alusel hagejale intressimakseid summas 16,99 eurot (14,74 + 2,25) ja viivisemakseid

summas 48,97 eurot (5,05 + 43,92). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivise

ja intressiga võrreldes põhinõudega (450,42 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et

kohtule teadaolevalt ei ole kostja pärast kohtumenetlusest teadasaamist teinud hagejale oma

kohustuse täitmise katteks ühtegi makset.

5(5)

Kuivõrd intress ja sissenõutavaks muutunud viivis vähendamisele ei kuulu ja kostja ei ole

kaardikasko osas esitanud vastuväiteid (faktilise asjaolu selgesõnaliselt vaidlustamata jätmisel

eeldatakse omaksvõttu), siis rahuldab kohus hageja kõrvalnõuded täies ulatuses ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 16,99 eurot intressinõude katteks, 48,97 eurot sissenõutavaks

muutunud viivisenõude katteks ja 10,78 eurot kaardikasko nõude katteks.

10. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude

realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest (lepingute mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011

(so hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata

hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega (püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu

alusel on sissenõutavaks muutunud viivis 43,92 eurot).

11. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 527,16 eurot

(450,42 eurot

põhinõue,

16,99 eurot

intress,

10,78 eurot

kaardikasko

ja

48,97 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva

viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 406,50 eurot.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine

osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid

selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja vastusest (tl 40-42)

nähtuvalt on ta valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevuse osade kaupa kohtulahendi alusel ja

kokkuleppest vabatahtliku kinnipidamise korral ka mitte algatama sundtäitemenetlust.

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus märgib, et antud juhul ei kohaldu TsMS

§ 168 lg 6, kuna kostja võttis õigeks vaid põhinõude (mitte hagi), pealegi on kostja oma

käitumisega (lepingute rikkumisega) põhjustanud hagi esitamise.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja märgib, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

102,25 eurot.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 102,25 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 102,25 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik