2-12-28175/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-28175 Tsiviilasi T. T. R. L. elatise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 1251 eurot Hageja: T. T. : xxxxxxxxxxxx: SA xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx), seaduslik esindaja R. V. : xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx) Kostja: R. L. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi täielikult rahuldada.

2. Välja mõista R. L. . T. elatis alates 19.07.2012 igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuni T. T. saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxxx. Elatis kanda T. T. 221051657210 Swedbankis.

4. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

5. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult tagatiseta täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 05.10.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

2 (5) või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt R. V. Tartu Maakohtule avalduse hageja vanematelt M. T. R. L. lapse hooldusõiguse äravõtmiseks. Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-10-36834 on rakendatud esialgset õiguskaitset ja peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni R. L. M. T hooldusõigus hageja suhtes. Kuni hagejale eestkostja määramiseni on määratud tema eestkostja ülesandeid täitma R. V. , kellele kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Alates 01.11.2010 viibis T. T. rahastataval asenduskoduteenusel xxxxxxxxx- ja S. ja alates 01.05.2012 S. A. P. osutamise halduslepingu nr 38 alusel. Hageja vanemad M. T ja R. L. ole pikemaajaliselt hageja kasvatamises osalenud ega tema kasvatamist majanduslikult toetanud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 139 eurot kuus.

Kostja seisukohad Kostja on 01.08.2012 ja 13.09.2012 esitanud oma kirjalikud seisukohad, milles leiab, et kuna hageja elab riiklikult rahastataval asenduskodus, ei pea kostja hagejale elatist maksma. Alates oktoobrist puudub hagejal igasugune töö ja ühes sellega ka igakuine sissetulek, mistõttu ei saa ta maksta elatist 139 eurot kuus. Kostja on nõus maksma elatist 19 eurot kuus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Hageja pole enda ärakuulamist taotlenud. Kostja on tema taotlusel 28.09.2012 ära kuulatud. Ärakuulamisel jäi kostja oma seniste seisukohtade juurde.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Koopia sünnitunnistustest ( tl 3 ) tõendab, et M. T ja R. Lehtsalul on 18.01.2010 sündinud tütar Taisi T. Tartu Maakohtu 29.09.2010 määrusega tsiviilasjas 2-10-36834 ( tl 17-19) on rakendatud esialgset õiguskaitset ja on peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni kostja ja M. T hooldusõigus lapse T. T. . Eestkostja ülesannete täitjaks on määratud R. V. , kelle kuulub nii lapse isiku- kui varahooldusõigus. Asenduskoduteenuse osutamise halduslepingust nr 38 (tl 5-9) ja S. A. P. alustamise ning xxxxxxxxx- ja Sotsiaalkeskuse likvideerimise ja lepingute ülemineku teatisest (tl 4) nähtub, et hageja elas riiklikult rahastatava asenduskoduteenuse alusel alates 01. 11. 2010 xxxxxxxxx- ja S. ja alates 01.05.2012 elab SA-s Perekodu.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005.a. otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004.a. otsus asjas 3-2-1-121- 04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas 3-2-1-33-11 on selgitatud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas kehtib TsMS § 369, mille

3 (5) järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine.

Kostja ei ole eitanud asjaolu, et pole hagejale ülalpidamist andnud, põhjendades seda asjaoluga, et hageja on riiklikul ülalpidamisel. Erinevalt kostjast kohus leiab, et hageja viibimine asenduskoduteenusel ei vabastada kostjat lapsele elatise maksmisest. Lapse ülalpidamise kohustus on eelkõige lapse vanemal mitte riigil või kohalikul omavalitsusel. Kostja arusaam näitab äärmiselt küünilist suhtumist lapsevanema rolliga kaasnevatesse õigustesse ja kohustustesse. Kohtu arvates asjaolu, et kostja pole pikema aja vältel hagejale ülalpidamist andnud, annab alust asuda seisukohale, et kostja on ilmselgelt hageja ülalpidamiskohustust rikkunud, mistõttu kohtuotsusega temalt elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjal ei ole olnud mõjuvaid põhjuseid hageja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kostja ärakuulamisel ka ise kinnitas, et ta pole töövõimetu ja on omanud käesoleva ajani töökohta.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine kohaselt töötasu alamäär kuus alates 01.01.2012 on 290 eurot. Seega PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär alates 01.01.2012 on 145 eurot kuus.

Hageja nõuab kostjalt elatist 139 eurot kuus. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist isegi seaduses ettenähtud alammääras väiksemas ulatuses, ei pea hagejale tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2005 otsus asjas 3-2- 1-7-05).

PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seega perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on varemkehtinud perekonnaseadust kohaldades leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2009

4 (5) otsus asjas 3-2-1-127-09). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas 3-2-1-33- 11 on selgitatud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit ette nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna. Vastupidi, PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PkS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Töövõtulepingu nr 2-14/222 lisa nr 1 (tl 28) ja palgatõend ( tl 29) tõendavad, et kostja on töötanud Riigimetsa Majandamise Keskuses alates 23.04.2012 ja tema sissetulek on viie kuu jooksul olnud kokku 1972,86 eurot. Samast nähtub ka, et töövõtuleping kehtib kuni 31.10.2012. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused vähendamaks temalt väljamõistetavat elatist tunduvalt alla PkS §-s 101 lg 1 sätestatud alammäära, nagu on taotlenud kostja. Kostja on ise kinnitanud, et on töövõimeline isik. Ka ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid. Kostja poolt seni saadav sissetulek on piisav maksmaks elatist hageja nõutud ulatuses. Asjaolu, et kostjal on RMK-ga tähtajaline töövõtuleping kuni 31.10.2012, ei anna käesoleval hetkel alust mõista elatist välja hageja taotletust vähem. Kohtupraktikas on levinud, et elatis mõistetakse välja ka vanemalt, kes üldse ei tööta ega omagi mingeid sissetulekuid.

TsMS §-st 439 tulenevalt kohus ei või ületada nõude piire. Hageja on nõudnud elatist 139 eurot kuus, kuigi seaduses sätestatud elatise alammäär on pool kuupalga alammäära ehk 145 eurot. Hageja nõudel ja PkS § 99 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise 139 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt pole taotlenud. Antud hagi on esitatud kohtule 19.07.2012. Seega tuleb elatis välja alates 19.07.2012. PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuigi kohus on pooltele 05.09.2012 teinud ettepaneku esitada oma menetluskulude nimekirjad ( tl 20-21) , ei ole pooltest keegi seda esitanud. Seetõttu puudub kohtul alus määrata käesolevas lahendis kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohtu hinnangul ei välista see hagejal õigust soovi korral nõuda kulude hüvitamist ka hiljem, sest tegemist ei ole TsMS §-s 174-1 lg 4 loetletud juhuga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

5 (5)

TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks.

TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251 eurot (139 x 9).

Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg