2-12-3815/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2012.a.,Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-3815 Tsiviilasi

Hagihind Swedbank AS hagi NB vastu võla nõudes 4 477,16 eurot

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja: Anneli A (xxx ); Kostja: NB (isikukood xxx, elukoht xxx). Asja läbivaatamise kuupäev 26.09. 2012.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: Anneli A Kostja: NB RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista kostjalt NB´lt käenduslepingu nr XXX alusel hageja Swedbank AS kasuks laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 8 954,32 (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend neli eurot ja 32 senti) eurot ning viivis protsendina põhinõudest (4 477,16 eurot) alates hagi esitamisest 25.01.2012.a. kuni käendatava summa suuruseni lepingu punktis 2.14 sätestatud määras (0,15 % päevas); 3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta kostja NB kanda. 5. Välja mõista kostjalt NB´lt menetluskulu summas 271,62 (kakssada seitsekümmend üks eurot ja 62 senti) eurot AS Swedbank kasuks. 6. Välja mõista kostjalt NB´lt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 7. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hageja Swedbank AS arveldusarvele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 271,62 (kakssada seitsekümmend üks eurot ja 62 senti) eurot, mis on tasutud Swedbank AS poolt 23.01.2012.a. Rahandusministeeriumi

2 arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi NB, 23- JAN-12“ summas 543,24 eurot. Poole tasutud riigilõivu tagastamisel märkida selgitusse „Poole riigilõivu tagastamine NB hagis“. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi NB vastu võla nõudes.

Kostja võttis 26.09.2012.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks. Pooled loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

II Kohtu põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (vt protokollid toimikus).

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 4. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

5. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avaldusega hagi õigeks võtnud.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

3 summas 543,24 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd hagejale kuulub seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 271,62 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 271,62 eurot välja mõista.

Fred Fisker Kohtunik