Legislator Case Law & Legislation
2-12-10959/10 AI generated

2-12-10959/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-12-10959/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-12-10959

Legislator headnote

AI generated

2-12-10959/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-12-10959

Keywords

AI generated
hedge trimming removal despite hardship return under Hague Convention withdrawal following settlement substantial change of circumstances hardship clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-12-10959

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2012. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10959 Tsiviilasi Aira Võsa hagi Anna Vorobjova vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 917.34 eurot. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega ja menetluskulude jaotus, riigilõivu tagastamine. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Aira Võsa (isikukood 47405026018; elukoht XXXX - hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari tn 25, 10117 Tallinn, e-post aili.rodi@mmab.ee); - kostja Anna Vorobjova (isikukood 47704072210, elukoht XXXX). Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hagist loobumine. 2. Lõpetada menetlus Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-10959, Aira Võsa hagis Anna Vorobjova vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 917.34 eurot. 3. Tagastada Aira Võsa kontole nr XXX ASis Swedbank Aira Võsa poolt 15.03.2012 Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool s.o. 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot 73 senti).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Aira Võsa hagi Anna Vorobjova vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 917.34 eurot. 12. septembril 2012.a esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjalt välja mõista veeuputusega tekitatud kahjude katteks 1 917.34 eurot, viivise 60.40 eurot. Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, milles teatas, et tasub põhivõla 1 917.34 eurot, viivised 60.40 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust 191.73 eurot, kokku 2 169.47 eurot. Õigusabikulud jääksid kummagi osapoole enda kanda. Hageja oli kostja ettepanekuga nõus. Kostja tasus hagejale 9.09.2012 2 169.47 eurot. Seoses hageja nõude täitmisega kostja poolt loobub hageja hagist esitab ja palub tsiviilasjas menetluse lõpetada. 1.10.2012 esitas kostja Anna Vorobjova kohtule vastuse hageja hagist loobumise avaldusele, milles kinnitab, et ta on tasunud hagejale võlgnevuse ning on nõus menetluse antud tsiviilasjas lõpetama. Ülejäänud menetluskulud ja kohtuvälised kulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostjale on hageja poolt hagist loobumisest teatatud ja kostja on kohtule 1.10.2012 vastuses kinnitanud, et ta on võlgnevuse hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lõige 4). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.03.2012 riigilõivu 383.46 eurot. Hageja on taotlenud tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 191.73 eurot tema arvelduskontole nr XXXX ASis Swedbank. TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 191.73 eurot hagejale.

Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Hageja esindaja on hagist loobumise avalduses teatanud, et hageja on nõus, et õigusabikulud jäävad kummagi osapoole enda kanda ning hageja ei ole taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja menetlust ja asjaolu, et kostja on hagejale poole riigilõivu tasunud ja hageja nõustus jätma õigusabikulud poolte endi kanda ning täiendavaid menetluskulusid menetluses ei ole esitatud, on põhjendatud

arvestades poolte kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, jätta TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole kohtul alust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Kohtunik