2-09-65667/55 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-09-65667

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-65667

Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012.a, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Kohtuasi

Stockmann AS-i hagi Johanes Sirel´i vastu rahalises nõudes ja Johannes Sirel´i vastuhagi Stockmann AS-i vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.04.2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Johannes Sirel´i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 1 960,81 eurot (hagi)/19 173,49 eurot (vastuhagi) 19 886,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis vastukostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Stockmann AS (registrikood: 10005122, asukoht: Tallinn); Kostja/vastuhagis vastuhageja (apellatsioonimenetluses apellant): Johannes Sirel (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2012.a Istungil osalenud isikud Hageja tehinguline esindaja Eveli Kaunispaik, kostja, Johannes Sirel, kostja esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Resolutsioon: 1. Kinnitada hageja, Stockmann AS-i ja kostja, Johannes Sirel´i vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Hageja tasub kostjale 4 579,40 € kuu aja jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. 1.2. Nimetatud rahasumma tasumisega loevad pooled kõik vastastikused nõuded lõppenuks. 1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Harju Maakohtu 12.04.2012.a otsus tühistada. 3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. 4. Määruse peale määruskaebust esitada ei saa.

Tsiviilasi nr: 2-09-65667

2(4)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud, vastus vastuhagile 1. 07.12.2009.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista rendilepingust tuleneva võla 30 680 krooni ja viivitusintressi.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2008 rendilepingu, mille alusel andis hageja kostjale rendile territooriumi 180 m², aadressil Liivalaia 53 Tallinnas. Rendileping kehtis kuni 24.12.2008. Vastavalt lepingu p-le 3.1 oli rendi suuruseks 20 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Nimetatud summas esitas hageja kostjale arve, samuti arve rendiobjekti korrastamise eest. Kostja arveid ei tasunud ja hageja nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja ei nõustunud, et kostjale esitatud arve kuuskede äraveo kohta oleks kohatu. Rendilepingu p-s 5.7 leppisid pooled kokku, et peale lepingu tähtaja lõppemist lasub kostjal kohustus vabastada ja korrastada renditud territoorium. Peale rendilepingu lõppemist 24.12.2008 kostja territooriumi ei puhastanud ja hageja pidi leidma võimaluse ala puhastamiseks, tellides kuuskede äraveo Multiekspress OÜ-lt, mille eest esitati arve.

Hageja kostja vastuhagiga ei nõustunud. Kostja alustas renditud territooriumil jõulukuuskede müügiga 17.12.2008. Mõned Stockmanni kaubamaja kliendid pöördusid hageja klienditeeninduse ja turvafirma G4S poole pretensiooniga, et kaubamaja ees jõuluvana kostüümis kuuski müünud kostja tarvitab alkoholi ning käitub ebaprofessionaalselt ja pealetükkivalt. Turvatöötajad üritasid olukorda lahendada, kuid kostja ei allunud vehkides mootorsaega, mille peale turvafirma kutsus kohale politsei, kes toimetas kostja jaoskonda. Müügiplatsil olevate kuuskede turvalisuse tagamiseks lukustas hageja müügiplatsi ümbritseva aia. 18.12.2008 edastas hageja kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Samal õhtul saabus kostja müügiplatsile koos telekanali Kanal2 uudistesaate Reporter võttegrupiga. Peale võttegrupi lahkumist ning olenemata toimunud sündmustest ja hageja poolt kostjale postitatud lepingu ülesütlemise avaldusest jõuti suulisele kokkuleppele, et rendilepingut jätkatakse. Vaatamata sellele, et leping oli sõlmitud kehtivusajaga kuni 24.12.2008, võimaldas hageja kostjal jätkata kuusemüügiga kuni aastavahetuseni. Kostja teostas faktiliselt müüki perioodil 19.12.2008 - 31.12.2008. Rendilepingu lõppedes kohustus kostja vabastama ja korrastama rendiobjekti, kuid ei teinud seda.

Hageja ei ole kostjale mingil viisil varalist ega mittevaralist kahju tekitanud. Hageja ei ole avaldanud meediaväljaannetele kostja kohta infot. Toimunut on kommenteerinud kostja ja turvafirma G4S. Rendilepingust ei tulene kostja kohustust müüa kuuski müügiplatsil isiklikult ja hageja ei vastuta võimaliku kahju eest, mis võis olla tingitud kostja poolt valitud kolmanda isiku ebapiisavast müügioskusest. Hageja ei takistanud 18.12.2008 kostjal kuuski müüa. Kostja toimetamise politseijaoskonda ja seal kinnipidamise tingis kostja käitumine, st alkoholi tarvitamine müügiplatsil.

Kostja vastuväited ja vastuhagi 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal ei olnud vastuväiteid rendilepingu suhtes, kuid Multiekspress OÜ teenuse kasutamine kuuskede äraveoks on kohatu, kuna sai toimuda ainult peale hageja ebakorrektset tegutsemist.

28.10.2010 esitas kostja vastuhagi 300 000 krooni saamiseks, millest varaline kahju 174 480 krooni ja mittevaraline kahju 125 520 krooni. Vastuhagi kohaselt kohustus hageja 18.09.2008 rendilepingu alusel andma kostja kasutusse jõulukuuskede müügiks Liivalaia 53 maa-alal 180 m² alates 15.12.2008 kuni 24.12.2008. Arvestades eeltoodut soetas hageja jõulukuuski ja nulgusid, kuid sai jõulupuude müügiga tegeleda kaks päeva, 15. ja 16.12.2008. 17.12.2008

Tsiviilasi nr: 2-09-65667

3(4) toimus müügiplatsil intsident, kus hageja turvatöötajad hakkasid kostjal käsi väänama ja kui kostja vastupanu osutas, lõi turvamees teda jalaga ning seejärel korduvalt rusikaga. Hageja kutsus kostja väidetava vastuhaku tõttu politsei ja kostja viidi Kesklinna Politseiosakonda, kus teda peeti kinni järgmise õhtuni. 18.12.2008 õhtul olid müügiplatsil väravad lukustatud ja kostjal ei olnud võimalik kuusemüügiga tegeleda. Hageja oli teatanud kuuski ostma tulnud inimestele, et kuusemüüja oli tülitanud kaupluse külastajaid ebakaines olekus ja seepärast kuuskede müüki ei toimu. Sama teavet edastas hageja ajakirjandusele ja televisioonisaatele Reporter.

18.12.2008 saatis hageja kostjale avalduse rendilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta põhjendusel, et kostja ei taganud Liivalaia 53 müügikohas jõulukuuskede pidevat müügilolekut kaubamaja lahtiolekuaegadel. Kuna kostja on kuuski müünud mitmed aastad, siis ta teadis, et päev enne esimest jõulupüha on alati suure läbimüügiga. Seoses hageja väärale infole rajatud pahatahtliku tegevusega ja meedias avaldatuga ei saanud kostja mitu päeva jõulupuid müüa ning tal jäid ligi pooled 1 100 kuusest müümata. Koostatud inventeerimisakti allkirjastasid nii hageja kui kostja esindajad. Müümata jäid 125 -150 cm kuused, 174 tk, kokku väärtus 52 200 krooni; 180-240 cm kuused, 36 tk, kokku väärtus 15 200 krooni; kuused Omorica, 166 tk, kokku väärtus 66 400 krooni ja nulud, 185 tk, kokku 129 500 krooni. Kokku veeti ära 561 jõulupuud müügiväärtuses 263 400 krooni. Kasutamata jäi ka 6 rulli kuusepakkimiskilet. Eeltoodud intsidendi tõttu kaotas kostja töö ka teistes kuusemüügi kohtades, tänu millele ei olnud tal kaks aastat võimalust kuusemüügiga tegeleda. Hageja tegevus tõi kostjale kaasa sissetulekute vähenemise ja majanduslike võimaluste halvenemise ning oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja hindas talle tekitatud varalise kahju suuruseks 174 480 krooni ja mittevaralise kahju suuruseks 125 520 krooni.

Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 12.04.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 452,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 260,41 eurot ning viivitusintressi määraga 0,05% päevas võlgnevuselt 452,49 eurot alates 12.04.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis 32/100 hageja menetluskuludest kostja kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Menetluse käik 6. 28.09.2012.a toimunud ringkonnakohtu istungil teatasid menetlusosalised kohtule, et on saavutanud ülalkirjeldatud tingimustega kompromissi, mille esitasid kohtule kinnitamiseks ja mille kinnitamise korral paluvad pooled maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja seoses kompromissi kinnitamisega tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagimenetluses võivad menetlusosalised menetlusõigusi

Tsiviilasi nr: 2-09-65667

4(4) käsutada kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib jätta kompromissi kinnitamata üksnes seaduses sätestatud juhtudel (TsMS § 430). Käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb asjas tehtud maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada (TsMS § 645). Kuivõrd pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, siis käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. Poolte kokkuleppest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 190 lg-st 7 tulenevalt jätab kohus riigilõivu, mille tasumisest oli vastuhageja menetlusabi korras vabastatud, välja mõistmata.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Kaupo Paal