3-12-2064/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2064

Haldusasi R. R. kaebus Politseija Piirivalveameti uurija Ene Järviku (Järvik) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10.08.2012 kriminaalmenetluse nr 12230110918 alustamata jätmise teatise tühistamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 2. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on võimalus oma nõue esitada Põhja Ringkonnaprokuratuurile. 3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Tallinna Halduskohtule saabus 27.09.2012 R. R. kaebus Politseija Piirivalveameti uurija Ene Järviku (Järvik) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10.08.2012 kriminaalmenetluse nr 12230110918 alustamata jätmise teatise tühistamiseks.

Kaebuse esitaja palub kaebuses kindlaks teha politseiuurija Ene Järviku tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate menetlemisel. Kaebaja heidab politseiuurijale ette, et uurija on jätnud tema kuriteoteate sisuliselt menetlemata ning on jätnud võõrasse korterisse omavolilise sissetungimise kindlaks tegemata. Kaebaja heidab uurijale ka ette, et uurija on kajastanud kuriteo asjaolusid kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ründajat soosivalt. Kaebaja on seisukohal, et kriminaalasja alustamata jätmine on õigusvastane ning tuleb tühistada.

2 KOHTU SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohus selgitab esmalt, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 198 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates 10 päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt. KrMS § 198 lg 2 kohaselt kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud.

Kui menetleja on vastu võtnud otsuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, siis on isikul õigus vastavalt KrMS § 207 esitada kaebus prokuratuurile KrMS § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Lisaks selgitab kohus, et kui kaebaja soovib esitada kaebust uurimisasutuse menetlustoimingu peale, sh uurija tegevus kuriteoteate menetlemisel, siis vastavalt KrMS § 228 lg 1 on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

Halduskohtu pädevuses ei ole kuriteovõi väärteoteate menetlemise õiguspärasuse kontroll. Kuivõrd KrMS §§-d 207, 208 ja 228 näevad kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja lõpetamise määruste ning uurimisasutuse menetlustoimingute vaidlustamiseks ette erikorra, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p1 alusel selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Elle Kask Kohtunik