2-11-36445/27 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-36445

Tsiviilasi R R avaldus ainuhooldusõiguse määramiseks ning I M ja E M hagi E M vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2700.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja R R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, hageja I M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, hageja E M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, hagejate esindajad R R, vandeadvokaat V K, kostja E M isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx x x, xxxxxxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxxx, avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Kohila Vallavalitsus, esindaja vallavanem Heiki Hepner

Kohtuistungi toimumise aeg 27.09.2012

Resolutsioon Lõpetada R R ja E M ühine hooldusõigus I M ja E M suhtes.

Määrata ainuhooldusõigus I M ja E M suhtes R R, s.o anda täielikult üle isikuhooldus- , varahooldusja esindusõigus I M ja E M suhtes R R.

Välja mõista E M elatis 290.- eurot igakuiselt alates 24.02.2012 kuni tütre I, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni ja edasi 145.- eurot kuni poja E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kohustada E M kandma elatis R R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx, selgituseks märkida elatis lastele.

Menetluskulud jätta E M kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 180,96 eurot töötasu vandeadvokaat Vahur Krinali kasuks osutatud õigusabi eest.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud tütar I xx.xx.xxxx ja poeg E xx.xx.xxxx. Kostja lahkus perekonna juurest 2009.a detsembris ning elab alaliselt xxxxx xxxxxxxxxx. Kostja kuritarvitab alkoholi. 3 aasta jooksul on ta käinud Eestis 3 korda, viimati aasta tagasi. Suheldakse telefoni teel, viimati jaanuaris. Kostja on huvi tundnud laste vastu. Kostja seisukoht on, et hagejate esindajal on tugev lähedaste isikute toetus, siis nemad võtku ka kostja kohustused üle. Kostjal on uus pere. Kostja ja I olid väga lähedased, nüüd kohtutakse väga harva. Kostja suhtlemine lastega on väga ebaregulaarne ning toimub pigem tütre või teiste isikute initsiatiivil. Lastesse puutuvaid otsuseid teeb hagejate seaduslik esindaja üksinda. Laste elukoht ühtib nende ema omaga ja laste huvides, eelkõige nende emotsionaalse ja vaimse heaolu osas, aga ka majandusliku toimetuleku suhtes, tuleb täielikult hooldusõigus laste suhtes anda emale. Lapsed on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt lapsi ei toeta. Hagejate esindaja sissetulek on 515.- eurot. Laste vajaduste rahuldamiseks kulub kuus 684.- eurot. Vastavalt võimalustele toetavad ka laste vanavanemad. Viimati toetas kostja lapsi rahaliselt 2011.a septembris.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagejate seaduslik esindaja palub anda täielikult üle isikuhooldus-, varahooldusja esindusõigus I M ja E M suhtes temale ning kostjalt välja mõista elatise 300.- eurot igakuiselt alates 24.02.2012. Kohtuistungil nõustus hagejate seaduslik esindaja vähendama väljamõistetava elatise suurust 145.- euroni lapse kohta.

Kostja vastuväited Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, on seda isiklikult kinnitanud. Kostja on kohtule teada andnud, et ta kohtuistungile ei ilmu. Kohus arutas asja kostja osavõtuta. Kostja ei vaidle vastu sellele, et laste hooldusõigus läheb täielikult üle laste emale. Kostja väidab, et tema majanduslik olukord on suhteliselt kehv ja tuleb vaevu toime oma praeguse pere ülalpidamisega. Laste emal on töö ja on inimesi, kes teda toetavad ja aitavad.

Puudutatud isikute seisukoht I M on nõus sellega, et hooldusõigus tema üle antakse täielikult üle emale. Ema on taganud lapse kõige vajalikuga. Igatseb ka isa järgi.

I M ja E M esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal leiab, et laste ainuhooldusõigus tuleb määrata R R. Elatise väljamõistmine miinimummääras on mõistlik ja vajalik.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et avaldus ja hagi on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.

Perekonnaseaduse § 137 lg 2 sätestab, et avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14- aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Perekonnaseaduse § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

xxxxxx Vallavalitsuse arvamuse kohaselt hooldusõiguse üleandmine laste emale on põhjendatud ja lähtub alaealiste huvidest. 2009.a kasvatab R.R lapsi üksinda. Isa suhtlemine lastega on olnud ebaregulaarne, pigem harv. Samuti on isa ebaregulaarselt osalenud laste ülalpidamiskulude katmises. Lapsed on hästi hooldatud, neile on tagatud head elamistingimused ning loodud kõik võimalused arenemiseks. I õpib xxxxxx Gümnaasiumis väga headele tulemustele ning osaleb erinevates huvialaringides. E käib lasteaias. R.R on pereelu korraldanud laste huvisid arvestades ning tema soov hooldusõiguse üleandmiseks talle on põhjendatud. Hooldusõiguse üleandmine annab R.R õiguse lahendada lastessepuutuvaid küsimusi ilma isa

nõusolekuta, mida ta tegelikult ka viimased 2,5 aastat on teinud. Laste isa elab lastest lahus, tema elukoht on xxxxx xxxxxxxxxx. Sisuliselt ei ole laste isa laste elus viimase 2,5 aasta jooksul osalenud. 2011.a kohtus ta laste kahel korral. Omal algatusel võttis laste isa perega kontakti viimati jaanuaris 2012. Arvestades isa elukohta väljaspool Eestit, tema ebaregulaarset suhtlemist lastega ning ema sobivust ja valmisolekut laste elu korraldamisel, peab vallavalitsus õigustatuks hooldusõiguse üleandmist R.R. Kostja E.M on nõus hooldusõiguse täieliku üleandmisega R.R. Kohus nõustub vallavalitsuse arvamusega ning seega tuleb laste hooldusõigus täielikult üle anda R.R, kuna puuduvad eeldused R.R avalduse mitterahuldamiseks Perekonnaseaduse § 137 lg 2 järgi.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste I ja E isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hagejad ei pea tõendama laste ülalpidamise peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei nõustu üldse elatist maksma. Kohus leiab, et kostja seisukoht on vastuolus laste huvidega. Kostjal tuleb tagada oma laste harilike vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määras. Kostja on märkinud, et omab töökoha xxxxxxxx xxxxxxx xxs, seega kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töötu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal puudub sissetulek töötasu näol. Kostja ei ole tõendanud oma töötasu suurust. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kostja ei ole töövõimetu. Kostja omab kokku x alaealist last. xxxxxx elava xxxx ülalpidamiskuludeks kuus on kostja märkinud 1300.- eurot. Kostjal on kohustus ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi ning kohustus kohelda oma lapsi võrdselt. Hagejad paluvad elatist välja mõista kokku kõigest 290.- eurot, mis moodustab u 22% xxxxx xxxxx xxxxxxxxx ülalpidamiseks kuluvast summast. Seega kohustus maksta 290.- eurot kuus oma kahe Eestis elava lapse ülalpidamiseks on kostjale jõukohane. Samas ei osale kostja hagejate kasvatamisel, suhtlemine on harv. Hagejate elus puudub igapäevaselt isa toetus ja abi. Küll aga on tagatud isa kohalolekuga H C igapäevane turvaline elu. Seega tuleb kostjal kompenseerida enda mitteosalemist laste elus rahaliselt. Mõjuvaid põhjuseid elatise mitte väljamõistmiseks või vähendamiseks alla miinimummäära Perekonnaseaduse § 102 lg 2 järgi kohus ei tuvastanud. Kostja toetas viimati lapsi rahaliselt 2011.a septembris. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates

24.02.2012. Lähtudes laste vajadustest ja huvidest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 145.- eurot kuus ühe lapse kohta.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Õigusabikulud jätta riigi kanda.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Vahur Krinalile õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine, tasu kohtumajja jõudmiseks kulutatud aja eest kokku 139,20 euro, sh käibemaks 23,20 eurot; sõidukulud 41,76 eurot, sh käibemaks 6,96 eurot. Kokku 180,96 eurot.

Kohtunik: