3-12-1012/103-12-1012/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

11.02.2012 sai kaebaja valvur U. Võhma poolt korralduse asuda osakonda koristama, kuid ta keeldus tööle minemast. 1.2 27.02.2012 käskkirja nr. 6-3/290-D alusel määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 45-ks ööpäevaks. 1.3 21.03.2012 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide käskkirja nr. 6-3/290-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid 20.04.2012 vaideotsusega nr. 6-12/113-1 jäeti vaie rahuldamata. 1.4 17.05.2012 pöördus kaebaja halduskohtuse ning 23.05.2012 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2. Kaebaja väidab, et Viru Vangla 27.02.2012 käskkiri nr. 6-3/290-D on õigusvastane ning määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. 2.1 Tööst keeldumise põhjuseks oli kaebajal halb tervislik seisund. Nimelt korralduse saamise ajal tal valutas pea, süda oli paha, silme eest oli must ja esinesid raskused püstiseismisega. Kaebaja sõnul enne korralduse saamist oli tal nii halb enesetunne, et ta kukkus peaga vastu kraanikaussi. Seoses sellega palus kaebaja valvuritel kutsuda tema juurde meditsiini töötaja, kuid selgitamata põhjustel teda sel päeval ei kutsutud. Kaebaja kinnitusel jäeti distsiplinaarmenetluse käigus see asjaolu vastustaja poolt arvestamata. Kaebaja leiab, et sellega rikkus vastustaja uurimisprintsiipi ning seetõttu jäid olulised asjaolud välja selgitamata. Samuti oli kaebaja väidetavalt arsti poolt koristamistööst vabastatud ning selle kohta on väljastatud 12.10.2011, 23.01.2012 ja 16.02.2012 tõendid. Enne tööle asumist jäeti kaebaja tutvustamata ohutusjuhendiga, millest tulenevalt on keelatud tööle asumine enne juhendiga tutvumist. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr. 3-3-1-41-11, milles kohus leidis, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik juhul, kui ta omab liikumisvabadust. Vanglaametniku poolt antud korralduse ajal viibis kaebaja kartseris. Kaebaja taotleb Viru Vangla 27.02.2012 käskkirja nr. 6.3-/290-D tühistamist. 3. Vastustaja ei ole esitatud kaebusega nõus ja vaidleb selle vastu. 3.1 Vastustaja leiab, et 17.10.2011 käskkiri nr. 6-2/1300-T, millega määrati kaebaja koristamistööle, on kaebaja jaoks kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt, kuna see ei olnud vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud ega kohtu poolt tühistatud. 3.2 Seoses väidetava teadvusekaotusega ja kukkumisega käis 10.02.2012 kaebaja juures medõde, kes vaatluse korral tuvastas temal kukla piirkonnas punase laigu, kuid muid silmnähtavaid vigastusi ei olnud. Pärast toimunud ülevaatust ei vabastatud kaebajat töölt. 11.02.2012 kaebaja poolt esitatud seletuskirjast nähtuvalt kaotas ta jälle 11.02.2012 teadvuse, mille tagajärjel kukkus põrandale. 11.02.2012 käis medõde kaebaja juures korduvalt, määras talle ravimid, kuid ka sel korral ei vabastatud kaebajat töökohustustest. Seoses sellega oli vastustajal alust arvata, et olukorras, kus kaebaja viibib kambris üksinda, ei ole tema väited teadvuse kaotamise kohta usaldusväärsed. 11.02.2012 toimunud medõe visiit on fikseeritud kaebaja tervisekaardis ning seega on alusetu tema poolt kaebuses toodud väide, et väidetavalt 11.02.2012 jäi ta meditsiinitöötajate poolt üle vaatamata. Vastustaja rõhutab, et kaebaja poolt töökohustusest keeldumine on põhimõtteline, ning tema tervisehädad on väljaotsitud.

Vastustaja kinnitusel oli kaebajal 12.10.2011 tuvastatud ajutine töövõimetus, mis ei saa mõjutada tema hilisemat töövõimelisust. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et arst M. Uudeküll vabastas teda koristustöödest. M. Uudeküll´i poolt antud soovituse kohaselt ei saa kaebaja koristada ning teda tuleb üle viia teisele tööle, kuid tööst vabastuseks vajadust ei esine. Vastustaja leiab, et olukorras, kus kaebaja ei ole kunagi reaalselt koristama hakanud, on tema väide seoses koristustööde täitmise ajal valutavate õlaliigsetega oletuslik. Samuti ei lähe kaebaja väited tema tervise kohta ning reaalne eluviis vanglas kokku. Kaebajat oli märgatud E-7 osakonnas sportimas. 3.4 Vastustaja selgitusel tutvustatakse kinnipeetavad majandustööde ohutusjuhendiga juhul, kui vanglaametnikel tekib veendumus, et kinnipeetav on nõus asuma tööle. Majandustööde täitmisel ohutusjuhendiga tutvumist ei pea vastustaja väga vajalikuks, kuna iga täiskasvanud inimene oleks võimeline ohutult nimetatud töid täitma. 3.5 Vastustaja leiab, et kaebaja väide seoses tekkinud ohuga tema julgeolekule ei vasta tegelikule olukorrale. 3.6 Distsiplinaarkaristuse määramisel võttis vastustaja arvesse kaebaja varasemat käitumist ning seda, et kaebajat oli karistatud samalaadse rikkumise eest kolmel korral 15-ks, 25-ks ja 35-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 3.7 Vastustaja on seisukohal, et vangistuse põhimõtetest lähtudes oli kaebaja ikkagi kohustatud tööle asuma ka kartseris viibimise ajal. Distsiplinaarmenetlus on läbiviidud kooskõlas Vangistusseaduse (edaspidi) VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4 ja 41. 3.8 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Haldusasja materjalidest tulenevalt määrati 24.01.2012 Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-2/96- T kaebaja koristamistöödele. Sellel alusel käskis 11.02.2012 vanglaametnik kaebajal tööle asuda, kuid kaebaja keeldus, viidates tervislikele põhjustele. Vanglaametniku poolt seaduslikele korraldusele allumata jätmise eest karistas vastustaja kaebajat 27.02.2012 käskkirja nr. 6-3/290-D alusel 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 5. Kaebaja leiab, et läbi viidud distsiplinaarmenetluses on rikutud uurimisprintsiipi, arvesse võetud asjassepuutumatuid tõendeid ning jäetud oluliste asjaoludega arvestamata. 6. VangS § 37 näeb ette kinnipeetavate töökohustust vanglas. Sama sätete lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes tervislikel põhjustel ei ole võimeline töötama. 7. Justiitsministri määruse „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 1 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus muu hulgas ka ajutise töövõimetuse ajal. 8. Sellest tulenevalt saab kinnipeetav olla töökohustusest vabastatud, kui tööle asumise hetkel tal esineb tervisehäda, mille tõttu muutub ta ajutiselt töövõimetuseks. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas kaebajal esines 11.02.2012 terviseprobleem, mis oleks muutunud ta töövõimetuks ning kas sellega on arvestatud distsiplinaarmenetluses.

Koostatud seletuskirjas toob kaebaja välja, et 11.02.2012 valutas tal pea, silmade eest virvendas ning ta oksendas. Samuti vanglaametnike poolt tehtud ettekandest ei ole näha, et tööst keeldumise ajal teatas kaebaja neile muudest terviseprobleemidest peale eelpoolnimetatut. 10. Viru Vangla 27.02.2012 käskkirja nr. 6-3/290-D ajaoludest tulenevalt on võetud distsiplinaarkaristuse aluseks see, et enne kaebaja tööle määramist 10.02.2012 käis tema juures arst, kes väidetavalt pole tuvastanud temal haigusnähtusid (t.lk 28). Sellest tulenevalt oletas vastustaja, et 11.02.2012 oli kaebaja samade terviseprobleemide ilmnemisel ikkagi töövõimeline. 11. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 11.1 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 11.2 HMS §-st 6 tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 12. VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii kaebaja tervisekaardist kui ka vaidlustatava käskkirjast tulenevalt ei teinud arst 10.02.2012 järeldusi selle kohta, kas kaebaja on töövõimeline või mitte, vaid teostas tema ülevaatuse. Järelikult 10.02.2012 tehtud ülevaatus ei saa olla siduvaks distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja töövõimelisuse hindamiseks ning karistuse määramise aluseks. Samuti vangla arst ei võtnud ka hiljem kindlat seisukohta, kas 10.02.2012- 11.02.2012 olid kaebajal terviseprobleemid (kõhulahtisus, oksendamine j.n.e) ning kas ta oli võimeline asuma koristamistöödele. Vaatamata sellele tugines vastustaja käskkirja nr. 6- 3/290-D kehtestamisel kaebaja 10.02.2012 tervisekaardis fikseeritud andmetele ning valvurite poolt koostatud õienditele ning jõudis järelduseni, et kaebaja ikkagi oli 11.02.2012 töövõimeline ning seetõttu oli kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega on kohus seisukohal, et 27.02.2012 käskkirja nr. 6-3/290-D kehtestamisel jättis vastustaja välja selgitama olulise asjaolu ning ületas volituse piirid. 13. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus M. Septer´i kaebuse ning tühistab Viru Vangla 27.02.2012 käskkirja nr. 6-3/290-D. 14. Menetluskulud 14.1 Vastavalt Halduskohtumenetluse seaduse § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamiselt maksis kaebaja riigilõivu summas 15.97 eurot. Kuigi kaebaja ei ole otseselt taotlenud menetluskulude väljamõistmist, asub kohus seisukohale, et kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15,97 eurot kuulub kaebaja kasuks Viru Vanglalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et kaebaja on olnud sunnitud kohtu poole pöörduma seonduvalt õigusvastase haldusaktiga ning kohtusse pöördumisel on nõue tasuda riigilõiv.