2-12-17918/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi 2-12-17918 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 27.september 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-17918 Tsiviilasi B. I. G. B. A. N. K. A. hagi T. O. võla, summas 4415,68 eurot ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 2076,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. I. G. B. A. N. K. A. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: A. M. , postiaadress B. V. S. O. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: T. O.

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Välja mõista T. O. . I. G. B. A. N. K. A. kasuks 25.03.2009.a. sõlmitud krediidilepingust tuleneva võla katteks 4658 (neli tuhat kuussada viiskümmend kaheksa) eurot 04 senti , sealhulgas tagastamata krediidisumma 2076,89 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 478,87 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,9 eurot, lepingu sõlmimise tasu 121,27 eurot ja viivis kuni 27.09.2012 (kaasa arvatud) 1917,11 eurot. 2. Välja mõista T. O. . I. G. B. A. N. K. A. kasuks alates 28.09.2012 viivis põhinõudelt 30,94 % aastas ehk 0,08 % päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni kuid mitte rohkem, kui põhinõude suuruseni.

2 (5) 3. Välja mõista T. O. . I. G. B. A. N. K. A. kasuks menetluskulude katteks 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 20 senti, sealhulgas 479,33 eurot riigilõiv ja 95,87 eurot lepingulise esindaja tasu. 4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja selle lisad on kostjale kätte toimetatud postiteenust majandus- ja kutsetegevusena osutava isiku vahendusel kostjale isiklikult üleandmisega 19.06.2012 (tl.36).

3 (5) TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. B. I. G. B. A. N. K. A. on esitanud TsMS § 407 lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 5). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras 30,94 % aastas ehk 0,08 % päevas. TsMS §-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.09.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul 05.05.2012 kuni 27.09.2012 on kostja olnud viivituses 146 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 242,36 eurot (2076,89 x 0,08 % x 146). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 1917,11 eurot (1674,75 + 242,36).

4 (5) 4. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 4658,04 eurot ning lisanduv viivis alates 28.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades VÕS § 6 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõtet ja kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), on lisanduva viivise maksimaalseks summaks 2076,89 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS 1. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 4-5), taotledes kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 479,33 eurot ja õigusabikulude 95,87 eurot väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka T. O. hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. A. menetluskulud. 2. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 479,33 eurot (maksekorraldus tl 7). Seega kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (26.11.2010.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. S. O. töötaja (tl.10). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. S. O. arve nr.482 28.02.2012.a., summas 95,87 eurot (tl.29) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.30). Kuna lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära ning on kohtu hinnangul, arvestades lepingulise esindaja poolt tehtud tööd - arvel nr.469 kirjeldatud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamist – ka vajalikud ja põhjendatud, tuleb need kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 575,20 eurot (479,33 + 95,87).

5 (5) 4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik