Legislator Case Law & Legislation
2-12-30542/5 AI generated

2-12-30542/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-12-30542/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-12-30542/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Keywords

AI generated
living expenses insufficient economic hardship lack of self-sufficiency housing costs cost of living adjustment reduction of child maintenance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-30542

Tsiviilasi L R hagi M R vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1800.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, hageja esindaja K L, kostja M R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx x-xx

Resolutsioon Välja mõista M R elatis igakuiselt 200.- eurot alates 01.02.2012 kuni tütre L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulud jätta M R kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.

Edasikaebamise kord M R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja esindaja ja kostja kooselust on sündinud tütar L xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes xxxx. Laps elab ema juures. Tütar on sügava puudega. Kostja ei ole 2012.a veebruarist last rahaliselt toetanud. Hageja esindaja soovib tagada lapsele stabiilset ja normaalset arengut ning elu. Väljamõistetav summa kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks, eluasemeja ravikulude ning seoses sügavast puudest tulenevate kulude kandmiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 200.- eurot kuus lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.09.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse L isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse järgi on alates 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 200.- eurot kuus lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik