3-12-1985/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-1985 Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse (kaebajal ei lubata jalutuskäigul soovi korral viibida koos suitsetavate kinnipeetavatega) õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, et tal ei lubata jalutuskäigul soovi korral viibida koos suitsetavate kinnipeetavatega. Kaebuse kohaselt tuleb Tartu Vanglas ette olukordi, kus E eluhoone on mingitel põhjustel suletud ning sel ajal lubatakse mittesuitsetaja koos suitsetajaga ühte jalutusboksi. Samas, kui eluhoone on avatud, siis seda ei lubata. Kaebaja arvates on see ebavõrdne kohtlemine, kui kord võib mittesuitsetaja ja suitsetaja ühes jalutusboksis viibida ja siis jälle mitte. Korraldused peaksid kaebaja arvates igas olukorras olema ametnike poolt ühtemoodi täidetavad. Kaebaja märgib, et soovib jalutades valida seltskonda, kellega jalutusboksis viibib ning tal on soovi korral õigus jalutamas käia koos suitsetajatega, kuigi kaebaja ise ei suitseta. Kaebuse kohaselt on XXX kõnealuses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi.

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et XXX puudub käesoleval juhul ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

3. Õigusaktidest ei tulene kinni peetavale isikule subjektiivset õigust nõuda tema kui mittesuitsetaja paigutamist jalutuskäigule kokku suitsetava kinnipeetavaga. Samuti puudub kinni peetaval isikul subjektiivne õigus valida teist isikut, kellega koos teda ühte jalutusboksi paigutada. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Sama on tagatud ka vahistatule (VangS §

93 lg 5). Kohus märgib, et jalutuskäigu eesmärk on võimaldada kinnipeetavatel viibida värskes õhus. See on üks kinnipeetava üldfüüsilise seisundi hoidmise ja edendamise vorme ning mitte kinni peetavate isikute vaheliste sotsiaalsete suhete edendamise vahend. XXX kaebusest ei nähtu, et tal üldse ei võimaldataks päevast tunniajast jalutuskäiku. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et mingil perioodil on suitsetajad olnud paigutatud ühte jalutusboksi koos suitsetajatega. Mittesuitsetajate ja suitsetajate eraldamise eesmärgiks on ära hoida mittesuitsetajate tervise kahjustumine, kuna passiivse suitsetamise tagajärjel tervise kahjustumise suur oht on üldteada asjaolu. Kuna kaebaja kui mittesuitsetaja on jalutuskäigu ajal paigutatud jalutusboksi koos teiste mittesuitsetavate isikutega, siis ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud.

4. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et E. Sommeri kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

Maare Aloe kohtunik