2-11-38189/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-38189

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi SEB Liising hagi MOÜ ja KA vastu

1 719,83 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

1 525,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767,

asukoht Tornimäe 2, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Ervin G

Kostja I MOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja II KA(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MOÜ-lt ja KA solidaarselt Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks võlgnevus

1 719,83 (üks tuhat seitsesada üheksateist eurot) 83 senti.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt MOÜ ja KA kanda.

2. Välja mõista MOÜ-lt ja KA solidaarselt Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks

menetluskulud 346,31 (kolmsada nelikümmend kuus eurot) 31 senti, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide

edastamise eest kohtutäituri vahendusel 26,76 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2).

Asjaolud

Aktsiaselts SEB Liising esitas 16.08.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MOÜ-lt ja KA

võlgnevuse saamiseks. Seoses võlgnike poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis

kohtunikuabi 30.01.2012 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Aktsiaselts SEB Liising esitas 20.02.2012 hagi MOÜ ja KA vastu 1 719,83

euro saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud liisingulepingust nr

L07102166 ja käenduslepingust. Hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles 17.05.2010.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1 205,74 eurot ja

kõrvalnõuded 514,09 eurot, kokku 1 719,83 eurot.

Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 29.08.2012 kostjatele isiklikult allkirja vastu üle antud.

Kostjad vastust tähtajaks ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud liisingulepingust nr L07102166 ja käenduslepingust nähtub,

et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise

korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis

seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud

selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 101 lg 1 p 1

alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad

kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad kohustust täitnud.

Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1 205,74 eurot ja

kõrvalnõuded 514,09 eurot, kokku 1 719,83 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt

kostjate kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 346,31 eurot, s.o menetluses

tasutud riigilõivu näol 319,55 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide

edastamise eest kohtutäituri vahendusel 26,76 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuväline kulu m.h kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt

tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 346,31 eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv

319,55 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide edastamise eest kohtutäituri

vahendusel 26,76 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson