3-12-2017/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2017

Haldusasi

UÜ

Laugu-Latiku

Põllumajandussaadused

kaebus

Harju

maavanema 21.08.2012 korralduse nr 1-1/1202-k tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused, esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava;

Eeldatud vastustaja — Harju Maavalitsus.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ja kaebuse

tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused

kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse punkti 2

peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–9) Harju

maavanema 21.08.2012 korralduse nr 1-1/1202-k (tl 22) tühistamiseks. Kaevatava korraldusega võttis

Harju maavanem vastu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“.

Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Saue vallas Jõgisoo külas kaks kinnistut, mis asuvad vahetult

Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee kõrval. 28.01.2010 kehtestas Saue Vallavolikogu detailplaneeringu, mille

planeeringualaks olid kaebajale kuuluvad eelnimetatud kinnistud. Harju maavanem on kaebaja

detailplaneeringu 17.12.2009 kooskõlastanud. Planeering hõlmas ka kaebaja kinnistutele uue ristmiku

ehitamist, mis oleks Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaanteega ühenduses ning kaebaja kinnistutele ulatus ka

Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee 50-meetrine teekaitsevöönd. 28.01.2010 sõlmis Saue vald kaebajaga

lepingu, millega võttis kaebaja kohustuse enda kulul kõnealune planeeritav ristmik välja ehitada. Harju

Maavalitsusest saadeti 13.09.2012 kaebajale e-kiri, milles teatati Harju maavanema poolt Harjumaa

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi

asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ vastuvõtmisest. Kaevatavale korraldusele lisaks sisaldas

maavanema e-kiri 05.09.2012 kirja, milles selgitati teemaplaneeringu vastuvõtmisega seotud asjaolusid,

mh seda, et teemaplaneeringu kohaselt on teekaitsevööndiks 150m ja trassi koridoriks 650m. Kuigi

kaebaja kinnistu asub vahetult Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee kõrval ja mõjutab seega otseselt kaebaja

maakasutust väga olulisel määral, ei olnud keegi teda sellisest teemaplaneeringust eelnevalt teavitanud,

aruteludele kutsunud ega arvamust küsinud. Teemaplaneeringu teekaardi kohaselt hõlmab planeeritav

kaitsevöönd ja teekoridor 90% kaebaja kinnistutest.

Kaebeõiguse osas on kaebaja asunud seisukohale, et vastuvõetud teemaplaneeringu menetluses on tehtud

sedavõrd olulisi menetluslike rikkumisi, mille tõttu on lõpptulemuse ebaõigsus ehk teemaplaneeringu

kehtestamiseks vastuvõetava haldusakti õigusvastasus juba praegu ette teada, mis annabki kaebajale

õiguse korraldust enne kehtestamisotsuse vastuvõtmist vaidlustada.

Kaebaja leiab, et maavanem on teemaplaneeringu vastuvõtmisel oluliselt menetlusnorme rikkunud.

Kaebaja on jäetud menetlusse kaasamata, teda ei ole teemaplaneeringust teavitatud ega tema arvamust

küsitud, kuigi teemaplaneering mõjutab kaebajat intensiivselt, kuivõrd teemaplaneeringu sellisel kujul

kehtestamine

tähendaks

Saue

Vallavolikogu

poolt

28.01.2010

kehtestatud

detailplaneeringu

realiseerimatuks muutumist — kuhu enne olid planeeritud hooned, asub nüüd kaitsevöönd ja teekoridor.

Uue detailplaneeringu menetlemine muudaks kaebaja investeerimisplaanide teostamise võimatuks, sest

teadmata oleks detailplaneeringu menetluse ajaline kestvus või sisu. Teada on vaid see, et olemasolev

ehitusmaht laiendatud teekaitsevööndi ja trassikoridori tõttu oluliselt väheneb. Seetõttu ei ole ka

välistatud kinnistute arendamine muutuks majanduslikult üldse mõttetuks ja seega nende väärtus

olematuks. Kaebaja viitab, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-59-11 planeeringumenetlusse puudutatud

isikute kaasamist vajalikuks pidanud. Kaebaja „selja taga“ teemaplaneeringu kehtestamine rikub

õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet, kuivõrd pärast kaebaja kinnistute suhtes detailplaneeringu

kehtestamist oli kaebaja õigustatud eeldama, et kinnistuid saab arendada vastavalt detailplaneeringule.

Teemaplaneeringu kehtestamise korral ei võimalda Saue vald detailplaneeringut selle vastuolu tõttu

teemaplaneeringuga realiseerida. Rikutud on planeerimisseaduse (PlanS) § 29¹, kuivõrd kaebajale

teadaolevalt ei ole maavanem riigimaantee asukoha arutamiseks mitte ühtegi avalikku arutelu

korraldanud. Arutelude mõtteks ja eesmärgiks on aga erinevate võimalike asukohavariantide ja sellega

kaasnevate mõjude arutamine, et leida parim võimalik lahendus. Maavanema 05.09.2012 kirjast nähtub,

et esimene avalik arutelu toimub alles pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist ehk pärast asukoha

lahenduse paika panemist. Maavanema 05.09.2012 kirja kohaselt on teekaitsevööndiks planeeritud 150m.

Samas teeseaduse (TeeS) § 13 lõike 2 kohaselt on riigimaanteede teekaitsevööndiks 50m. Sellest

tulenevalt on maavanem kõnealuse teemaplaneeringuga trassi kõrval olevate kinnistu omanike, s.h

kaebaja õigusi seaduse vastaselt kitsendanud. Haldusakt on antud ka vormivigadega, kuna see on

täielikult põhjendamata. Sellest tulenevalt on haldusakti vastuvõtmisel sedavõrd oluliselt vorminõudeid

rikutud, et see on juba iseseisvalt põhjus haldusakti tühistamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile

nr 3-3-1-85-10, märkides, et arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist ei ole isegi ühe

lausega põhjendatud, on selge, et selle sisuline õiguspärasus ei ole kontrollitav. Kuivõrd käesoleval ei

pidanud vastustaja just sellist konkreetset teemaplaneeringut vastu võtma, siis „erandlik olukord“

kõnealuse vormivigadega haldusakti jõusse jätmiseks puudub. Seega vaidlustatud korraldus tuleb juba

seetõttu tühistada.

2. Ühes kaebusega taotletakse ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse korras

palub kaebaja peatada Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ menetlus kuni käesoleva haldusasja

lõppemiseni, või alternatiivselt, keelata Harju maavanemal maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“

kehtestada.

Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saab

maavanem teemaplaneeringu menetlust mistahes piiranguteta jätkata ja ka kehtestada. Teemaplaneeringu

kehtestamisel kohtumenetluse ajal kaob käesoleva vaidluse sisuline mõte ning kaebaja huvid saaksid

pöördumatult kahjustatud. Kaebaja huve kaitseks käesoleval juhul kõige efektiivsemalt kogu käesoleva

kohtuvaidluse ajaks teemaplaneeringu menetluse peatamine. Kaebaja arvates on teemaplaneeringu

vastuvõtmisel tehtud rikkumisi, mis vältimatult tingivad teemaplaneeringu vastuvõtmise tühistamise,

millega on esialgse õiguskaitse abinõu planeeringu menetluse peatamise näol ka sisuliselt põhjendatud.

Kui kohus seda taotlust siiski põhjendatuks ei pea, palub kaebaja alternatiivselt esialgse õiguskaitse

korras keelata vastustajal enne käesoleva kohtuvaidluse lõppu teemaplaneeringut kehtestada. Selliselt

saaks teemaplaneeringu menetlus küll jätkuda, kuid samas oleks välistatud enne käesoleva kohtuvaidluse

lõppu kaebaja huvide pöördumatu kahjustamine.

3. 21.09.2012 kohtunõudega (tl 31) küsis kohus esialgse õiguskaitse taotlusele Harju Maavalitsuse

seisukohta.

Harju Maavalitsus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta (tl 36–37). Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muudaks

kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitset oluliselt raskendatuks ega võimatuks. PlanS-ga on reguleeritud

planeeringu menetluse kord ning selle järgi on planeeringu vastuvõtmine planeeringu kehtestamise

menetluses esimene toiming, mille järgselt käivitub tellitud ja ette pandava planeeringu arutelu, mille

eesmärk on huvitatud osapoolte kaasamine, nende huvide maksimaalne arvestamine ning era- ja avalikke

huve maksimaalselt arvestava lõpliku lahenduse leidmine. Seega on täiesti ainetu ja väär kaebaja väide,

nagu suunataks avalikule arutelule „juba eelnevalt ära otsustatud küsimus“.

PlanS § 29¹ lõikes 3 ettenähtud eskiiside avalikustamised on toimunud ning neil on olnud õigus osaleda ja

kaasa rääkida igaühel. Planeeringu koostamise vastuvõtmisele eelnenud etappides ei olnud otstarbekas

saata eraldi kirjaga teateid kinnistute omanikele, kelle kinnistuid antud planeering võib mõjutama hakata,

kuna selles staadiumis oli planeeringualaks kogu planeeringusse hõlmatud omavalitsuste territoorium.

Samuti ei tulene sellist kohustust PlanS-st. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja planeeringu

keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalikustamine toimus 23.02.2010–08.03.2010 ning

selle tulemuste avalik arutelu 09.03.2010 Kernu Valla Rahvamajas. Avalikkust teavitati sellest Ametlikes

Teadaannetes, ajalehes Harjumaa (Harju Elu) ning planeeritava maa-ala kohalike omavalitsuste

veebilehtedel. Teemaplaneeringu eskiislahenduste ja trassivariantide võrdluse avalikustamine toimus

27.08.2010–14.09.2010 ning vastavad avalikud arutelud toimusid 14.09.2010 Kernu Valla Rahvamajas ja

15.09.2010 Saue Vallavolikogu saalis ning Saku Valla Maja suures saalis. Avalikkust teavitati sellest

ajalehtedes Harjumaa (Harju Elu), Koduvald, Saku Sõnumid, Saue Sõna ning planeeritava maa-ala

kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Kõigil neil avalikustamistel ja avalikel aruteludel oli igaühel õigus

esitada oma arvamusi ja vastuväiteid koostatava planeeringu lahenduste kohta.

Kaebusega vaidlustatud maavanema korralduse alusel tekkis maavalitsusel õigus hakata korraldama

planeeringu avalikku väljapanekut, mille kaudu saada teada huvitatud isikute poolt planeeringu osas

võimalikest esitatavatest ettepanekutest ja vastuväidetest. PlanS § 29¹ lõikes 4 toodud kohustus, teatada

avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade

omanikke, on täidetud. Tähtkiri saadeti UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused aadressil Koidu 44,

Tallinn, 05.09.2012, kuid antud kiri tagastati Harju Maavalitsusele 10.09.2012 märkega "Saaja asukoht

teadmata". Seejärel saadeti UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused veebilehel toodud e-posti

aadressile 13.09.2012 tähtkirja koopia, et tagada teate jõudmine kaebajani.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ning haldusasja menetlemisel tekiks olukord, kus kaebaja saaks

planeeringumenetluses võrreldes teiste huvitatud isikutega eelisseisundi, kuivõrd tema vastuväiteid

planeeringule käsitletaks nii haldusasjas kui ka planeerimismenetluses (avalikul väljapanekul,

väljapaneku tulemuste arutelul ja PlanS § 23 kohases järelevalvemenetluses). Samuti on maavanemal

PlanS § 24 lõike 2 alusel võimalik kehtestada vaid regionaalministri poolt heaks kiidetud

maakonnaplaneering. Kui kaebaja leiab, et kõnealune planeering rikub tema õigusi ning tema

vastuväiteid ei ole planeerimismenetluses (avalikul väljapanekul, väljapaneku tulemuste arutelul ja

järelevalvemenetluses) arvestatud, saab ta vaidlustada haldusaktiks oleva planeeringu kehtestamise

otsustuse. Arusaamatu on kaebaja mure, et vaidlus kaotab mõtte, kui enne haldusasjas menetluse

lõppemist planeering peaks kehtestatama — selleks on seadusega planeeringu vastuvõtmise ja

kehtestamise otsustuste vahele avalik väljapanek, väljapaneku tulemuste arutelu, Siseministeeriumi

teostatav järelevalve ja regionaalministri antav heakskiit nähtudki ette, et välistada mitteõiguspärase

maakonnaplaneeringu kehtestamist.

Kaebajale kuuluvatele kinnistutele kehtestatud detailplaneeringut käesolev teemaplaneering ei tühista ega

muuda. Teemaplaneering arvestab Liidumäe 1 ja Priidiku kinnistute kehtestatud detailplaneeringu

lahendustega.

4. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse

õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks

tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid

põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka

hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249

lg 3).

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus

antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.

Käesoleval

juhul

on

kaebaja

vaidlustanud

käimasolevas

planeerimismenetluses

maavanema

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu vastuvõtmise otsust. Planeeringu vastuvõtmise otsus

ei ole käsitletav haldusaktina ega toiminguna, vaid menetlustoiminguna, mida PlanS § 26 lõikest 1

tulenevalt saab üldjuhul kohtulikult vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohtu

halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-101-09 detailplaneeringutesse puutuvalt rõhutanud, et planeeringu

menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul:

esiteks, kui isikul on põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning teiseks, kui

tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava

otsustuse õigusvastasuse. Kohus peab märgitud Riigikohtu seisukohta asjakohaseks ka antud

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vaidlustamisel. Seega on menetlustoimingu või lõplikule

haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine põhjendatud huvi olemasolul ka käesoleval juhul

üksnes erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult

tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise

õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks.

Kohus leiab, et esitatud kaebuse puhul on teine eelmärgitud eeldustest täitmata, kuivõrd arvestades

käsitletava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu haldusmenetluse seisu, ei ole teise eelduse täitmine

võimalik. Ilma teise eelduse täitmiseta puudub kaebajal aga kaebeõigus.

5.1 Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine,

planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek, selle avalik arutelu ja planeeringu

kehtestamine. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu

koostamise puhul maakonnaplaneeringuga korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega avalikke

arutelusid ka planeeringu lähtekohtade, eskiislahenduste, võimalike asukohavariantide ja planeeringu

elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks (PlanS § 29¹ lg 3). Maavanem teatab tähtkirjaga

edastatud kirjaga eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikele hiljemalt kaks nädalat

enne joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku

väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha (PlanS § 29¹ lg 4). Kaebaja märgib kaebuses, et

teda kui planeeritava joonehitise tee kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikku ei ole enne

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmist planeerimismenetlusse kaasatud.

Kohus nõustub Harju Maavalitsusega, et PlanS § 29¹ lõikest 4 ei tulene maavanemale kohustust

maakonnaplaneeringut täpsustava joonehitise trassi asukohavaliku teemaplaneeringu lähtekohtade,

eskiislahenduste ja võimalike asukohavariantide tutvustamiseks korraldatavast avalikust väljapanekust ja

avalikust arutelust joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikke tähtkirjaga teavitada. Joonehitise

koridori jäävate kinnisasjade omanikele avalikust väljapanekust ja valikust arutelust tähtkirjaga

teavitamise kohustus lasub maavanemal alles peale joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu

(antud juhul teemaplaneering) vastuvõtmist. Harju ja Rapla maakonnas maantee E67 teemaplaneeringu

portaalist (http://www.viabaltica.hendrikson.ee) nähtuvalt on teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja

planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ning teemaplaneeringu eskiislahenduste

ja trassivariantide võrdluse tutvustamiseks korraldatud avalikke väljapanekuid ja vastavalt ka avalikke

arutelusid. Usutav on Harju Maavalitsuse väide (tl 36 pöördel), et avalikkust teavitati teemaplaneeringu

lähteseisukohtade ja planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalikustamisest ja

avaliku arutelu toimumisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Harjumaa (Harju Elu) ning planeeritava

maa-ala kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Samuti peab kohus usutavaks, et teemaplaneeringu

eskiislahenduste ja trassivariantide võrdluse avalikustamisest ja avalikest aruteludest teavitati avalikkust

ajalehtedes Harjumaa (Harju Elu), Koduvald, Saku Sõnumid, Saue Sõna ning planeeritava maa-ala

kohalike omavalitsuste veebilehtedel (tl 36 pöördel). Seega pidi kaebaja toimunud avalikest aruteludest

olema teadlik ning kaebajalt ei ole võetud võimalust viidatud avalikel väljapanekutel omapoolseid

seisukohti esitada ega hiljem vastavatel avalikel aruteludel osaleda.

5.2 Teemaplaneeringu vastuvõtmise korraldust kajastav ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu

käsitlev teave saadeti kaebajale maavalitsuse kinnitusel nõuetekohaselt tähtkirjaga 05.09.2012, kuid

saadetud tähtkiri tagastati Harju Maavalitsusele 10.09.2012 märkega saaja asukoht teadmata (tl 37).

Seejärel saadeti kaebaja veebilehel toodud e-posti aadressile 13.09.2012 tähtkirja koopia (tl 3–4, 21-

22,24). Toimiku materjalidest ja maavalitsuse vastusest nähtub, et vastu võetud teemaplaneeringu avalik

väljapanek ja avalik arutelu on alles ees (tl 22, 24, 36 pöördel). Kohus juhib kaebaja tähelepanu

Riigikohtu seisukohale (vt lahend nr 3-3-1-16-08), et avaliku väljapaneku käigus ei toimu mitte üksnes

avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse.

Avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele,

vaid avalikul väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib alles

koostöös avalikkusega. Seega avaneb kaebajal edaspidi võimalus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

menetluse raames korraldatava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus planeeringumenetluses

aktiivselt osaleda ning kasutada oma õigust esitada planeeringule asjakohaseid ettepanekuid ja

vastuväiteid. Planeeringu kehtestamise eelse otsustuse kohtulikul vaidlustamisel peab kaebusest nähtuma,

et kaebaja on kasutanud ära kõik PlanS-st tulenevad võimalused planeeringumenetluses aktiivseks

osalemiseks. Planeeringu vastuvõtmine on planeerimismenetluses üksnes vaheetapp ning menetlus ei pea

tingimata lõppema vastuvõetud planeeringu kehtestamisega, sest ka planeeringu avaliku väljapaneku või

järelevalvemenetluse käigus võib ilmneda olulisi asjaolusid või muid takistusi, mis ei võimalda

planeeringut vastuvõetud kujul kehtestada.

Kuivõrd tekkinud olukorras ei ole saabunud kaebajale õiguslikke tagajärgi, mis võimaldaksid väita, et

kaebaja subjektiivseid õigusi juba rikutakse, ning kuivõrd kaebusest nähtub, et menetluse kulgemine ei

välista õiguspärase otsuse tegemist, siis ei ole kohtu arvates tegemist olukorraga, mil erandkorras oleks

vajalik kohtu sekkumine menetlusse.

5.3 PlanS § 7 lõike 3 alusel on maakonnaplaneeringu ülesanneteks maakonna territooriumi arengu

üldistatud käsitlemine ning asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha

määramine. Õigusteoreetilise kirjanduse seisukohalt on äärmiselt kaheldav, et kaebajal üldse

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu vaidlustamiseks subjektiivset õigust tekib.

Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on oma sisult liiga abstraktseid, et neid tervikuna

üksikaktideks pidada. Maakonnaplaneeringu näol on tegemist strateegiaga, kus väga suure

üldistusastmega planeeringukaartidel näidatakse ära olulisemate infrastruktuuri elementide vajadus ning

mõningad maakonna territooriumi kasutamise üldised tingimused ning kus väga oluline roll on ruumilise

arengu strateegilisi eesmärke ning üldiseid territooriumi kasutamise reegleid esitava teksti kanda. Et tegu

oleks üldkorralduse, mitte halduse üldaktiga, peab see olema konkreetse asjaga tihedalt seotud. Seega, kui

asuda seisukohale, et kaebajal siiski on kaebeõigus maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu

kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, ei saa kaebaja teemaplaneeringut ometi vaidlustada osas, mis tema

subjektiivseid avalikke õigusi ei puuduta.

6. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.

7. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab

isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Vaidlustatav

menetlustoiming ei saa kaebajale aga iseseisvalt õiguslikke tagajärgi tekitada. Kohtulikult kaitstavate

subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle

esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

8. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg

5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

Aili Maasik

Kohtunik