2-12-25455/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-25455 Tsiviilasi Daisy Rohtma hagi Ernald Oja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Daisy Rohtma määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Daisy Rohtma (IK: XXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Daisy Rohtma kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2 ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Daisy Rohtma esitas Viru Maakohtule hagi Ernald Oja vastu. Hageja palus tuvastada D. Rohtma solvamine E. Oja poolt ning mõista E. Ojalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1 595 EUR. Hagiavalduse kohaselt volitas E. Oja 27. jaanuaril 2010 hagejat tähtajatult esindama E. Ojat kõigis juriidilistes asjaajamistes. Volikiri oli seotud kostja õe surma asjaolude uurimiseks kriminaalasja algatamisega. Viru Ringkonnaprokuratuuri andmetel on E. Oja andnud kriminaalmenetluses kannatanuna ütlusi selle kohta, et hageja käitumine tema esindajana olevat olnud pahatahtlik. Hageja esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse alustamaks E. Oja suhtes kriminaalmenetlust, kuna E. Oja on andnud kannatanuna teadvalt valeütlusi. Prokuratuuri vastuse kohaselt kuulub antud küsimus läbivaatamisele tsiviilkorras. Hageja ei ole reaalselt mitte kunagi käitunud E. Oja suhtes pahatahtlikult. Hageja on teinud kõik võimaliku päästmaks E. Oja elu ja tervise, seades ohtu enda elu. Seega on E. Oja poolt hageja pahatahtliku käitumise kohta antud ütlused hageja jaoks äärmiselt solvavad ning on tekitanud hagejale hingelisi kannatusi. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 1 595 eurot.

2. Viru Maakohus keeldus 10. augusti 2012 määrusega D. Rohtma hagi menetlusse võtmisest.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja ei ole selgitanud, milliseid valeütlusi kostja tema suhtes on andnud, milles konkreetselt solvamine seisnes ja millest tuleneb hageja poolt reaalselt välja arvestatud moraalse kahju nõue. Hagile lisatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 23. märtsi 2012 vastuse kohaselt: „Kannatanu Ernald Oja tema ülekuulamisel ei kirjeldanud üksikuid asjaolusid, mille alusel on võimalik kontrollida, kas mingi juhtum leidis aset või mitte. Ta avaldas oma arvamust, et ta rohkem ei usalda Teid, ja tema ütluste kohaselt Teie käitumist võib nimetada pahatahtlikuks. Tema protokollitud arvamus on subjektiivne hinnang ja selle alusel ei saa järeldada või tuvastada, kas ta räägib tõtt või valetab." Seega ei nähtunud maakohtu hinnangul ei hagist ega hagile lisatud materjalidest, milles seisneb hageja õiguste rikkumine. Kostja ütlus, et ta enam ei usalda hagejat, ei saa olla kahjunõude esitamise aluseks, samuti ei saa kohus seda käsitleda solvanguna või valeütluste andmisena. Mis puudutab väidet, et kostja nimetas hageja käitumist pahatahtlikuks, siis Viru Ringkonnaprokuratuuri 23. märtsi 2012 vastusest ei nähtu, et tegemist oleks just nimelt kostja sõnadega. Pigem jääb mulje, et tegemist on prokuratuuri tõlgendusega („... ja tema ütluste kohaselt Teie käitumist võib nimetada pahatahtlikuks"). Lisaks eeltoodule võttis kohus arvesse ka kostja E. Oja kõrget vanust (XX-aastane), mis tähendab, et isik võib mitte mäletada, mis millal toimus või millal ta mida rääkis. See ei anna aga alust väita, et isik on andnud valeütlusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. D. Rohtma esitas Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määruse peale määruskaebuse. D. Rohtma palus maakohtu määrus tühistada ja võtta tema hagiavaldus menetlusse.

3 Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja TsMS § 371 lg 2 p-i 1 kohaldamisega. Selline kohtu seisukoht on vastuolus kohtumääruse põhjendustes tooduga, et E. Oja nimetas hageja käitumist pahatahtlikuks; 2) ei ole hageja kunagi E. Oja suhtes reaalselt pahatahtlikult käitunud. Arvestades asjaolu, et hageja on riskinud oma eluga kostja elu ja tervise säilitamiseks, on kostja poolt antud ütlused hageja suhtes äärmiselt solvavad. Sellest tuleneb ka hageja isikliku õiguse rikkumine kostja poolt; 3) on kohtumenetluses võimalik välja selgitada, milliseid hageja kohta käivaid ütlusi kostja täpselt andis. Selleks tuleks prefektuurist välja nõuda kostja ülekuulamise protokoll; 4) ei anna asjaolu, et E. Oja on kõrges vanuses isik, temale õigust kahjustada hageja mainet; 5) on kostja ja tema mõrvatud õde ühtlasi hageja vanaema vend ja õde. Hageja, saades teada kostja õe mõrvamisest, sekkus asjasse, et päästa kostja samasugusest piinarikkast surmast; 6) on hageja kahjunõude suuruse määramisel lähtunud eelkõige TsMS § 132 lõikest 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et D. Rohtma määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määrus muutmata.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja eesmärgiks saada hüvitist talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Väidetav kahju tekkis solvava sisuga kostjapoolsete laimavate ütluste andmisega kriminaalmenetluses. Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu seisukohaga, et TsMS § 371 lg 2 p 1 tulenevalt tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades üldse võimalik. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ringkonnakohus nõustudes maakohtu määruses toodud põhjendustega ei pea neid kordama.

6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirjeldatud asjaoludel saaks D. Rohtma nõude õigusliku alusena kaaluda VÕS §-des 1046 ja 1047 sätestatut. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine, õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamine (VÕS § 1046 lg 1) ja au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2).

Au teotamine on eelkõige võimalik isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute ehk väärtusotsuste avaldamisega. Au teotav väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, au teotamine eeldab teatud informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 asunud seisukohale, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele (kõrvalistele) isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Andmete avaldamise all mõeldakse mistahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks.

Hagiavaldusest tulenevalt on E. Oja väidetavalt D. Rohtma´d solvanud kriminaalmenetluses kannatanuna ütlusi andes, millised ütlused ei ole jõudnud avalikkuseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole E. Oja avalikustanud oma võimalikke hinnanguid hageja käitumise kohta ning

4 hinnangute täpne sisu pole teatavaks saanud ka hagejale. Kuna E. Oja ei ole omapoolseid väärtushinnanguid D. Rohtma kohta avaldanud, ei saa seda käsitleda D. Rohtma au teotamisena ja seega õigusvastase käitumisena.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees (näiteks solvamine avalikkusele mitteteatavaks saanud viisil). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Isiku väärikust rikkuda võivate väärtushinnangute hindamisel ja õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti peavad kostjad oma väärtushinnanguid põhjendama. Riigikohus on tsiviilasajdes nr 3-2-1-5-07 p-s 31 ja nr 3-2-1-161-05 p-des 12 ja 15-16 asunud seisukohale, et väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Hagiavalduse kohaselt solvas E. Oja D. Rohtmad kriminaalmenetluses ütlusi andes. Samuti lõpetas E. Oja D. Rohtmaga enda esindamiseks sõlmitud lepingu. Ringkonnakohus märgib, et oma huvide esindamiseks sõlmitud lepingu lõpetamist esindatava poolt ei saa lugeda solvamiseks. Tegemist on isiku vabadusega luua, lõpetada ja kujundada tsiviilõigussuhteid. Arvestades hagiavalduses kirjeldatud võimalike väärtushinnangute avaldamise asjaolusid ei saa E.Oja väljaütlemised olla antud juhul õigusvastased ning seetõttu ei saa tegemist olla ka muu isikliku õiguse rikkumisega VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

7. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Käesoleval juhul jäi D. Rohtma määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad D. Rohtma kanda.

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks