3-12-1241/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1241 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 150 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla 6. augusti 2010. a käskkirja nr 1-4/1468 alusel paigutati N. Lilitškin kartserisse. 26. ja 27. augustil tõusis kaebajal palavik, kuid sellele vanglaametnikud tähelepanu ei pööranud. Kaebaja oli sunnitud viibima ebasanitaarsetes tingimustes. A. Bronzov käskis N. Lilitškinil käsipumbaga kanalisatsiooniummistust kõrvaldada ning lisaks pani kartserist madratsit välja viies kaebaja käed liiga kõvasti raudu, mis põhjustas kaebajale valu ja kannatusi. Vangla tegevus oli ebainimlik ja alandas inimväärikust. N. Lilitškin esitas ka vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid see jäeti 17. oktoobri 2011. a vaideotsusega rahuldamata. Nikolai Lilitškin esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 150 eurot. 2. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2012. a määrusega anti N. Lilitškinile tähtaeg kaebuse tähtaegsuse põhistamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

Tähtaja ennistamise taotluses mainis kaebaja, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust ei tehtud kaebajale 21. oktoobril 2011 teatavaks, kuna see oli koostatud eesti keeles, millest kaebaja aru ei saa. Kaebaja viibis ka täielikus sotsiaalses isolatsioonis, kannatas haiguse käes ning tal puudusid kirjatarbed, mistõttu ta lasi kaebetähtaja mööda. 3. Tartu Halduskohus lõpetas 2. augusti 2012. a määrusega N. Lilitškini kaebuse menetluse halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 alusel, sest kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Määruse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus kaebajale 21. oktoobril 2011 teatavaks tehtud. Seda kinnitavad otsusele käsitsi kirjutatud kuupäev, allkiri ning lisaks inspektor-kontaktisiku S. Külma allkiri otsuse kätteandmise kohta. Kaebaja ei eita otsuse kättesaamist, vaid põhjendab oma väidet sellega, et otsus oli eestikeelne ja ta ei saanud sellest aru. Kaebaja pole tuginenud haldusmenetluse seadustiku ja vangistusseadustiku normide rikkumisele tõlkimise korra osas ning ka kohus pole rikkumist tuvastanud. Kinnipeetavatel on võimalik kasutada kontaktisikute abi eestikeelsetest dokumentidest arusaamisel. Eestikeelse dokumendi saamine ei võta kaebajalt kohustust täita talle esitatud nõudmisi ja olla oma asjade ajamisel hoolas. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et otsust kätte andes poleks kaebajale otsuse sisu selgitatud. Otsuse kättetoimetamise ja kaebuse esitamise vahele jäi väga pikk periood, mil kaebaja pole astunud mingeid samme, et otsuse sisu endale selgeks teha. Ka kaebaja haiguslikku seisundit ei saa lubada mõjuvaks põhjuseks, kuna kaebaja on otsuse kättesaamise ja kaebuse esitamise vahele jäänud ajal esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi teistes asjades. See näitab ühtlasi seda, et kaebaja on teadlik kaebuse esitamise suhtes kehtivatest tähtaegadest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 2. augusti 2012. a määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on seisukohal, et allkiri otsusel näitab lihtsalt seda, et ta on selle kätte saanud, kuid tutvumist see ei kinnita. Kohus on jõudnud väärale seisukohale, et kontaktisikud selgitavad kinnipeetavatele eestikeelsete dokumentide sisu. Kuna enamik kinnipeetavatest on slaavlased, peaks vangla suhtlema kinnipeetavatega vene keeles. Kohus oleks tähtaja osas pidanud lähtuma riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3, mitte § 18 lg-st 2. Kohus on jõudnud väärale seisukohale nagu poleks kaebaja proovinud otsuse sisu endale selgeks teha. 5. Tartu Vangla on vastuses seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Dokumendi kättetoimetamine on üks dokumendi teatavakstegemise viise, mis ei tähenda, et haldusorgan peab ilmtingimata suutma haldusakti adressaadile selle sisu selgeks teha. Haldusorgan ei saa vastutada selle eest, kui adressaat ei saa, ei taha või ei ole huvitatud dokumendi sisust aru saama. Kaebaja on kaebetähtaja osas ekslikult lähtunud RVastS § 17 lg-st 3, mitte § 18 lg-st 2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ühtlasi tuleneb sarnane regulatsioon ka HKMS § 47 lg-st 2. N. Lilitškinile tehti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus teatavaks 21. oktoobril 2011, kuid kaebus on kohtusse jõudnud alles 13. juunil 2012 (allkirjastatud 28. mail 2012). Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 2

8. HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Määratlemata mõiste tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud subjektiivseid (kaebaja isik ja tema varasemad õigusalased kogemused) või objektiivseid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt nt RKHK 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1- 75-08, p 17). 9. Tartu Halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja mõjuva põhjusena välja toonud asjaolu, et temale pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust teatavaks tehtud. Seda põhjusel, et nimetatud dokument oli koostatud eesti keeles, millest kaebaja aru ei saa. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 ls 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 11 alusel võib sellest ette näha erandeid, kuid antud juhtumi asjaoludest nähtuvalt ei ole KeeleS § 11 tingimused täidetud. Järelikult ei saa kaebaja nõuda, et temaga suheldaks vanglas ainult vene keeles. Kaebuses pole N. Lilitškin väitnud, et otsust tehes oleks tema suhtes rikutud HMS § 21 ja vangla sisekorraeeskirja § 491. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist teatavaks tehtud. HMS § 62 lg 2 p 1 alusel tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse. Kättetoimetamise all peetaks silmas akti originaali või ametlikult kinnitatud koopia isiklikku üleandmist või tähtkirjaga saatmist. Tartu Vangla on järginud HMS § 28 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuselt on näha, et kaebaja on andnud sellele oma allkirja, samuti on seal olemas nii kuupäev kui ka inspektorkontaktisiku allkiri. Riigikohtu halduskolleegium on nõustunud 22. novembri 2010. a määruses nr 3-3-1-62-10 ringkonnakohtu poolt öelduga, et kui seadus ei sätesta teisiti, saab teatavakstegemiseks lugeda üksnes haldusakti vahetut ja individuaalset edastamist või üleandmist isikule. Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Lähtudes eelpooltoodust, ei saa väita nagu ei olnuks haldusakt kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja väidetes annab põhjust kahelda ka tõik, et perioodil, mis jäi kaebajale ebasoodsa otsuse tegemise ja kaebuse esitamise vahele, esitas kaebaja kohtule hulgaliselt kaebusi. See tähendab, et kaebaja on kas ise aru saanud või on ta saanud selgitusi vanglapersonalilt teiste dokumentide sisu kohta. Vastasel juhul oleks teisteski asjades olnud kaebuste esitamine takistatud. Järelikult ei saa lugeda kaebaja väidet, et kontaktisikud ei selgita kinnipeetavatele nende palvel asja sisu, põhjendatuks. Kuna kaebaja pole vanglale esitanud ka ühtegi taotlust dokumendi vene keelde tõlkimiseks, on kaebaja väited dokumendi teatavaks tegemata jätmise kohta alusetud. Kaebaja esitatud põhjust, et ta viibis sotsiaalses isolatsioonis, vaevles haiguse käes ning tal puudusid kirjatarbed, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest kaebaja on sel perioodil esitanud korduvaid kaebusi kohtule, mis tõendab, et haigus ei takistanud kaebajat kaebusi esitamast ning ühtlasi on ka selge, et kaebajal olid kirjatarbed olemas, sest vastasel juhul poleks kaebused kohtuni jõudnud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord asjaolu, et kuna kaebaja on varem korduvalt kaebustega halduskohtusse pöördunud, s.h ka kahju hüvitamise taotlustega, on kaebaja teadlik halduskohtule 3

kaebuse esitamise korrast ja tähtajast ning pidi mõistma, et kaebuse esitamisega viivitades minetab ta võimaluse kohtukaebeõiguse kasutamiseks. 10. L. Lilitškin on asunud väärale seisukohale, et kaebetähtaega oleks pidanud arvestama RVastS § 17 lg 3 alusel, mitte § 18 lg 2 alusel. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja on rikkunud kaebetähtaega ning kaebetähtaega tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 ei ennistata, sest kaebaja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, siis jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene 4