2-12-26209/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-26209

Tsiviilasi

Helen Teevahi avaldus Leida Mälgi vastu kaasomandi

kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuli 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leida Mälgi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(puudutatud

isik):

Leida Mälgi

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Allan Maloi

Vastustaja (avaldaja):

Helen Teevahi

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

advokaat Tambet Laasik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

13. juuli 2012 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule

ASJAOLUD

1. Helen Teevahi (avaldaja) esitas 06. juulil 2012 avalduse kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Avalduse kohaselt on XXX asuv kinnistu (registriossa nr 23055) H. Teevahi ja Leida Mälgi

(puudutatud isik) kaasomandis; kummalegi kuulub ½ kinnistust. Puudutatud isik omandas ½

suuruse mõttelise osa kinnistust 26. augustil 2011.

Avaldaja ei ela Eestis, temale kuuluvat mõttelist osa kasutavad oma igapäevase elukohana

avaldaja ema P.R. ja avaldaja vanaema I.R. .

Poolte vahel puudub kokkulepe kinnistu kasutuskorra osas.

Avaldaja taotles esmase õiguskaitse kohaldamist selliselt, et L. Mälgil keelatakse enda valduse

laiendamine XXX kinnisasja (registriosa nr 23055) esimesele korrusele ning keelatakse teha

L. Mälgile igasugused XXX senist ruumide jaotust muutvaid ehitustöid.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 13. juuli 2012 määrusega H. Teevahi taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ning keelas L. Mälgil enda valduse laiendamise XXX asuval kinnistul (registriosa

nr 2305503) paikneva maja esimesele korrusele ning keelas L. Mälgile igasugused XXX senist

ruumide jaotust muutvad ehitustööd kuni tsiviilasjas nr 2-12-26209 menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4471 lg 1 kohaselt saab esialgset

õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 4771 lg 2

näeb ette, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui

on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei

tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti.

TsMS § 616 sätestab, et kohus võib kaasomandi asja menetlemisel avalduse alusel või omal

algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset

õiguskaitset.

TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue

puudutatud isik vastu, avaldaja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige

asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Kinnistusraamatu andmetel on XXX asuv kinnistu (registriosa nr 2305503) H. Teevahi ja L.

Mälgi kaasomandis, kummalegi kuulub ½.

Esialgse õiguskaitse taotluses leiab H. Teevahi, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks, et

puudutatud isik ei ürita XXX kinnistul enda mõjusfääri laiendada ning ei asu hõivama

H. Teevahi kasutuses olevaid ruume. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral on olemas

reaalne oht, et L. Mälgi võib võtta üle osa H. Teevahi kasutuses olevatest ruumidest. L. Mälgi

sellekohane tahe tuleneb nii tema senisest käitumisest kui 25. juuni 2012 kirjast, milles ta

avaldas selgesõnaliselt, et kavatseb hõivata 1. augustil 2012 neli H. Teevahi valduses olevat

ruumi ning asuda neid ümber ehitama. Kuna ruumide hõivamisega kaasneb ruumide

ümberehitamine, siis muudaks L. Mälgi tegevus kasutuskorra määramise tulevikus oluliselt

keerukamaks. H. Teevahi nõude rahuldamise korral tuleks hakata L. Mälgi ebaseaduslikke

ümberehitisi likvideerima. H. Teevahil puudub võimalus L. Mälgi tegevust takistada, sest ta elab

Šotimaal. Talle kuuluvat kaasomandi osa kasutavad P. ja I. R. on invaliidid. Seega tagaks

H. Teevahile kaitse ainult kohtumäärus, milles on sedastatud L. Mälgile keeld H. Teevahi

valdust rikkuda.

Maakohus oli seisukohal, et arvestades avaldaja nõuet, esitatud asjaolusid ja L. Mälgi

25. juuni 2012 kirja tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Puudutatud isik L. Mälgi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuli 2012

määruse tühistamist.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) sulges avaldaja ema P.R. 2011. aasta lõpus ukse, mis viis varasemalt ühises kasutuses olnud

ruumi ning millega sai takistatud puudutatud isiku ligipääs keldrisse ja teisele korrusele. P.R.

takistas ukse sulgemisega puudutatud isiku ainsa ligipääsu elektrikilbile, veearvestile ja

ühiskasutuses olevale keldrile. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

Esiku ja keldri ruumide ning vajalike kommunikatsioonide nagu vee- ja elektrisüsteemi

kasutamise takistamine avaldaja poolt ei vasta asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lausega

antud õigusele ja on seega seadusevastane;

2) on puudutatud isik korduvalt palunud taastada esialgne olukord, kuid avaldaja ja P.R. on

sellest keeldunud;

3) on P.R. takistanud puudutatud isikul oma valduse kasutamist järgmiselt: P.R. takistas teisele

korrusele pääsemiseks tehtud esiku ja ukse kasutamist, kui torumees soovis sulgeda

ühiskasutuses olevas keldris teise korruse kraani; P.R. ladus telliskivid teisele korrusele

juurdepääsu võimaldava ukse ette; P.R. takistas elektrikule juurdepääsu peakilbile, mis asub

ühiskasutuses oleva esimese korruse esikus. Mõned päevad pärast 17. juulit 2012 avastas

puudutatud isik, et tal ei ole elektrit. Elektrikilp asub varasemalt (enne avaldaja poolt ukse

sulgemist) ühiskasutuses olnud pinnal. P.R. ei lubanud puudutatud isikut kilbi juurde ja käitus

vägivaldselt. Politsei võimaldas elektri tagasilülitamise. Puudutatud isik oli elektrita kokku üle

viie tunni;

4) on maakohus oma 13. juuli 2012 määrusega heaks kiitnud avaldaja poolt korraldatud

omavolilise ja kaasomanikega kooskõlastamata ümberehituse. Avaldaja laiendas sellega enda

valdusi ühiskasutuses olnud pindade arvelt, samuti muudab vaidlustatud kohtumäärus

seaduslikuks olukorra, mille puhul saab avaldaja puudutatud isiku elektriühenduse katkestada

ning keelduda selle tagasilülitamisest;

5) ei ole puudutatud isik kunagi kavatsenud oma valdusi laiendada, vaid soovib jätkuvalt

ligipääsu keldrile ning vee- ja elektrisüsteemile.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Vastustaja H. Teevahi vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei esitanud puudutatud ühtegi seisukohta, mille alusel ta esialgse õiguskaitse kohaldamise

määruse tühistamist taotleb. Puudutatud isik ei viidanud, et maakohus oleks valesti kohaldanud

materiaal- või menetlusõigust;

2) ei esitanud puudutatud isik ühtegi sisulist põhjendust, miks ta soovib esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruse tühistamist. Puudutatud isik avaldas, et tänane faktiline kasutuskord on

avaldaja ema poolt õigusvastaselt kehtestatud, millest tuleneks justkui vajadus esialgse

õiguskaitse tühistamiseks;

3) ei lahendata esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses põhivaidlust, mistõttu ei saa kohus

määruskaebuse lahendamisel võtta seisukohta selle kohta, kui suures ulatuses on pooltel õigus

XXX kinnistul asuvat maja vallata ja kasutada. Seni kuni nimetatud küsimus on lahendamata,

tuleb kinnistul säilitada status quo. Kui puudutatud isiku määruskaebus rahuldada, tähendab see,

et puudutatud isik hakkab tema poolt väidetavalt ebaõiglast ja ebaseaduslikku kasutuskorda

omavoliliselt muutma, hoolimata sellest, et täna kehtiv faktiline kasutukord on elu kinnistul

reguleerinud juba viimased kümme aastat;

4) muudab puudutatud isiku soov faktilist olukorda muuta oluliselt raskemaks kohtuotsuse

täitmise juhul, kui kohus rahuldab avaldaja avalduse ning määrab kinnistu kasutuskorra kindlaks

avaldaja poolt taotletud viisil, st kinnitab tänase faktilise kasutuskorra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuli

2012 määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

6. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes

seaduses sätestatud juhul ning sama paragrahvi lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine

on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit

säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti; esialgsele õiguskaitsele

kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS §-le 616 võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel

kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset.

Antud juhul on tegemist hagita asjaga ning esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada

TsMS § 616 alusel selleks, et tagada avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

7. Avaldaja on oma avalduses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et

puudutatud isik kavatseb enda valdusse võtta seni avaldaja valduses olevad neli ruumi ja need

ümber ehitada (puudutatud isiku 25. juuni 2012 kiri avaldajale – tl 35-37).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keelanud esialgse õiguskaitse korras avalduse

tagamiseks puudutatud isikul laiendada oma valdust XXX Tartus asuval kinnistul paikneva

elamu esimesele korrusele ning keelanud igasugused senist ruumide jaotust muutvad ehitustööd

kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Selline esialgne õiguskaitse tagab

olemasoleva olukorra säilitamise ning seetõttu kergendab asjas tehtava lahendi täitmist.

8. Määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja ema P.R. sulges 2011. aasta lõpus ukse, mis viis

varasemalt ühises kasutuses olnud ruumi ning sellega takistas puudutatud isiku ligipääsu

keldrisse ja teisele korrusele, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt oluline, sest

esialgset

õiguskaitset

kohaldatakse

tagamaks

avaldust

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks, kuid esialgse õiguskaitse raames ei lahendata tsiviilasja sisuliselt.

Kaasomandi kasutuskord määratakse kindlaks asjas tehtava lõpplahendiga.

P.R. i poolt väidetav ukse sulgemine, mis takistab puudutatud isiku ligipääsu elektrikilbile,

veearvestile ja ühiskasutuses olevale keldrile, ei ole toimunud maakohtu 13. juuli 2012

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse raames, vaid juba enne seda (määruskaebuse esitaja

väitel 2011. aasta lõpus).

9. Asjakohased ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt määruskaebuses esitatud

väited selle kohta, et:

1) P.R. takistas teisele korrusele pääsemiseks tehtud esiku ja ukse kasutamist, kui torumees

soovis sulgeda ühiskasutuses olevas keldris teise korruse kraani;

2) P.R. ladus telliskivid teisele korrusele juurdepääsu võimaldava ukse ette;

3) P.R. takistas elektrikule juurdepääsu peakilbile, mis asub ühiskasutuses oleva esimese korruse

esikus.

Eelnimetatud väited on asjakohased kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel.

10. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on oma 13. juuli 2012 määrusega

heaks kiitnud avaldaja poolt korraldatud omavolilise ja kaasomanikega kooskõlastamata

ümberehituse.

Maakohus on vaidlustatud määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset, et tagada avaldust

kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kaasomandi kasutuskord määratakse kindlaks

asjas tehtava lõpplahendiga, kuid mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehtava

määrusega.

11. TsMS § 4771 lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või

hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku

aresti või elukohast lahkumise keeldu.

Lähtudes TsMS § 390 lg-st 1 ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.

Viivi Tomson