2-11-64364/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26.septembril 2012.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-64364 Tsiviilasi

KA hagi KA vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind 1595 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx.xx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx, e-post: x Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Rene Hallemaa, epost: Kostja: KA, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx, e-post: x

Asja läbivaatamise aeg 26.septembril 2012.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada KA hagi. 2.Lahutada KA ja KA Tartu Maavalitsuses xx.xx.xxxx.a. abielukandega nr xx-xx-xxxxxxx registreeritud abielu. 3.Jätta KAabiellumisel võetud perekonnanimi A. 4.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 1.Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.Anda KA menetlusabi ja vabastada KA riigilõivu tasumisest osaliselt. Välja mõista K A riigilõiv 100 (ükssada) eurot (Rahandusministeeriumi a/arve nr 0220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank või 17001577298 Nordea Pank, viitenr 2900078473). Kohustada KA tasuma väljamõistetud riigilõiv 5 (viie) kuu jooksul, igakuuliselt vähemalt 20 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus 29.12.2011.a. esitas KA Tartu Maakohtule hagiavalduse KA vastu abielu lahutamise nõudes. 18.04.2012.a. on nimetatud tsiviilasi saadetud kohtualluvuse korras Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna

tema majanduslik seisund ei võimalda riigilõivu tasuda. Kohus rahuldas taotluse ja vabastas K A riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Ka on 31.08.2011.a. Tartu Maakohtu määrusega antud K A menetlusabi riigi õigusabi näol kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 2011.a. kevadel ning abiellusid xx.xx.xxxx. Paraku jäi poolte abielu lühikeseks, kuna tekkisid tülid ning poolte kooselu lõppes xx.xx.xxxx. Mõlemad pooled on töövõimetud 80%, keskmise puudega. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja kuna kostja ei olnud nõus kokkuleppeliselt abielu lahutamisega perekonnaseisuametis, taotleb hageja abielu lahutamist kohtus.

Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte ning määras talle tähtaja vastamiseks. Oma vastuses kohtule kostja tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. Kostja vastuse kohaselt ei saanud ta hagejaga varem lahutusest rääkida, kuna puudusid hageja kontaktandmed. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole taotlenud abielu lahutamisel oma perekonnanime muutmist.

Kuigi hageja on väitnud, et proovis kohtuväliselt saada kontakti kostjaga, väidab kostja vastupidist just hageja kontaktandmete puudumise tõttu. Seega puuduvad kohtu arvates antud tsiviilasjas tõendid selle kohta, et hageja oleks teinud kõik endastoleneva abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis ning pärast hagiavalduse saamist on kostja kohe hagi ka õigeks võtnud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samas on hageja olnud hagiavalduse esitamisel vabastatud riigilõivu 319.55 euro tasumisest, ka on talle antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Hageja on 18.05.2012.a. Pärnu Maakohtu määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel. Hageja majanduslikult raske olukord on küll kestnud mõnda aega, kuid kohtul puuduvad tõendid, et selline olukord oleks pikalt jätkuv või et hageja oleks püsivalt töövõimetu, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 190 lg-t 7. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja nõudega seonduvaid

asjaolusid ja hageja majanduslikku olukorda on põhjendatud hageja vabastamine riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades hagejat tasuma alates 01.07.2012.a. kehtestatud abielu lahutamise riigilõivu 100 eurot 5 kuu jooksul. Nimetatud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ingrid Niinemägi Kohtunik