2-11-26463/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(6) 2-11-26463

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-26463 Tsiviilasi S N K ja AAK hagi DK vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 4644 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S N K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II AAK (isikukood XXX elukoht XXX) Hagejate seadusjärgne esindaja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja VK (Kolga & Partnerid õigusbüroo, Lastekodu 16-100, 10113 Tallinn, elektronpost juriidilineabi24@gmail.com) Kostja DK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

4. september 2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hagejate esindajad A K ja VK Kostja DK

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista DK igakuine elatis 290 (kakssada üheksakümmend) eurot tütardele S N K (sündinud XXX.a) ja AAK (sündinud XXX.a) nende ülalpidamiseks alates 07.06.2011.a kuni XXX.a ja sealt edasi 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni XXX.a.

3. Resolutsiooni punkti 2 osas kuulub kohtuotsus viivitamata täitmisele.

4. A K on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

2(6) 2-11-26463 Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26.09.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED S N K (hageja I) ja AAK (hageja II, koos hagejad või lapsed) esitasid 07.06.2011.a Harju Maakohtule hagi DK(kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista elatise igakuiselt hagejale I summas 183,30 eurot alates 06.06.2010.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni XXX.a või kooli lõpetamiseni ja hagejale II summas 183,30 eurot alates 06.06.2010.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni XXX.a või kooli lõpetamiseni. 19.01.2012.a täpsustatud hagiavalduses suurendasid hagejad nõuet ning palusid mõista kostjalt välja igakuise elatise hagejale I alates 20.12.2010.a kuni 31.08.2011.a summas 219,41 eurot ja alates 01.09.2011.a kuni tema täisealiseks saamiseni või kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutse-õppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni summas 258,66 eurot ning hagejale II alates 20.12.2010.a kuni 31.08.2014.a summas 219,41 eurot ja alates 01.09.2014.a kuni tema täisealiseks saamiseni või kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutse-õppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni summas 258,66 eurot. 04.09.2012.a toimunud kohtuistungil täpsustasid hagejad, et taotlevad elatise väljamõistmist kummalegi hagejale 258 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.06.2011.a, kuni täisealiseks saamiseni.

XXX.a sündinud S N K ja XXX.a sündinud AAK ema on A K ja isa DK. A K ja kostja abielu lahutati 20.12.2010.a. Hagejad elavad peale vanemate lahutamist koos emaga. Kostja on maksnud laste ülalpidamiseks iga kuu ca 200-250 eurot. Sellest rahast ei piisa laste ülalpidamiseks. A K igakuiseks sissetulekuks on peretoetus 38,36 eurot ja alates 01.09.2011.a töötasu 278,02 eurot (ajavahemikul 07.02.2011.a kuni 31.08.2011.a oli töötasu 460,05 eurot). Ühe lapse igakuised püsikulud on järgmised: toit 60 eurot, riided ja jalanõud 111,25 eurot, eluasemekulud aadressil XXX 32 eurot (s.o 160 eurot : 5 inimest; alates 2012.a veebruarist on hagejad kolinud aadressile XXX, kus elab 3 pereliiget), elektrikulud 4,46 eurot (s.o 22,34 eurot : 5 inimest), kaabeltelevisioon ja telefon 3,83 eurot (s.o 19,19 eurot : 5 inimest), mobiiltelefon 10 eurot, transport 25 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 20 eurot, huvikooli tasu 36,50 eurot, kooli ja õppe kulud 36 eurot, koolitarbed 10 eurot, ajalehed, ajakirjad ja raamatud 10 eurot, üritused (teater, kino) 15 eurot, mänguasjad 15 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, kokku 404,04 eurot. Kulutused, mis tehakse 1 kord aastas (lapse

3(6) 2-11-26463 kohta): koolikott 100 eurot, klassiraha 85 eurot, puhkus ja reisimine 297 eurot, kokku 40,17 eurot (hagejate poolt ilmselt ekslikult arvutusvea tõttu märgitud 47,25 eurot). Kulutused, mis tehakse 5 aasta tagant (lapse kohta): arvuti ilma monitorita 322 eurot, s.o 5,36 eurot lapse kohta kuus; arvuti monitor 120 eurot, s.o 2 eurot lapse kohta kuus, kokku 7,36 eurot lapse kohta kuus; lastetoamööbel (lastetoavoodi, madrats + kate, voodikapp, suur riietekapp, kirjutuslaud, riiul kuue sahtliga, tool, TV-alus) 1975,15 eurot, mis teeb 32,91 eurot lapse kohta kuus; jalgratas 250 eurot, mis teeb 4,16 eurot lapse kohta kuus; mängukonsool SONY PSP 3 398 eurot + mängud 15 tk viieks aastaks 300 eurot, mis teeb kokku 11,63 eurot lapse kohta kuus; LCD TV lapse tuppa 230 eurot + DVD mängija 85 eurot, mis teeb 5,25 eurot lapse kohta kuus; kardinad lapse tuppa 230 eurot, mis moodustab 3,83 eurot lapse kohta kuus; vaip lapse tuppa 70 eurot, mis moodustab 1,16 eurot lapse kohta kuus, kokku 66,30 eurot (hagejate poolt ilmselt ekslikult arvutusvea tõttu märgitud 66,03 eurot) lapse kohta kuus. Eeltoodu alusel on ühe lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud 510,51 eurot (hagejate poolt ilmselt ekslikult arvutusvea tõttu märgitud 517,32 eurot) kuus.

Hagejad arvavad, et kostja varjab oma reaalset sissetulekut. Hagejad leiavad, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, mida kostja on teinud selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita laste ülalpidamise kohustust. Hageja I ei külasta kostjat ning hageja II külastab kostjat 4 korda kuus (laupäeval kella 17.00 kuni pühapäeval kella 15.00). Kostja elab koos uue elukaaslase TI, kellel on sama vanune tütar kui hageja II. Seega arvavad hagejad, et kostja poolt esitatud arved ei vasta tegelikkusele ning on seotud kostja uue elukaaslase tütre ülalpidamisega.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma kummalegi hagejale igakuiselt elatist 140 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni. 13.02.2012.a kohtule esitatud seisukohas palus kostja määrata igakuise elatise suuruseks kummalegi hagejale 145 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni, sama avaldas kostja ka 04.09.2012.a toimunud kohtuistungil.

Kostja on nõus elatise määramisega, kuid leiab, et elatis tuleb määrata teises suuruses. Kostja leiab, et kulud toidule on liiga suured. Hageja I sööb koolis ja hageja II sööb kolm korda lasteaias. Seega igapäevased kulud toidule peavad olema väiksemad. Hageja I ei käi lasteaias, ta õpib Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 1. klassis ning hariduse omandamine on Eestis tasuta. Hagejate eluasemekulud on tõendamata. Vastavalt andmetele portaalis www.pilet.ee maksab õpilase kuukaart 7 eurot. Kostja teab, et hageja I kasutab kuukaarti. Seega on kulud transpordile väiksemad, kui hagejad nõuavad. Kostja andmetel ei käi hageja II huviringis. Kostja palub kohtul võtta arvesse, et ta vabatahtlikult täidab ülalpidamiskohtust ajal, millal hagejad viibivad tema juures. Hagejad viibivad kostja juures nädalavahetustel (keskmiselt 8 päeva kuus) ning siis kannab kõik kulud kostja – ostab toidu, riideid, raamatuid ja mänguasju. Kostja on töötu ning tema vanemad aitavad tal kanda kulud (laen, kommunaalkulud, sidekulud). Tööotsimise aruandeid esitab kostja suuliselt Töötukassale, kes omakorda registreerib vajaliku informatsiooni. Kostja otsib pidevalt tööd. Kostja ei ole nõus kulutustega, mida tehakse 5 aasta tagant, sest tema arvamust nende ostmise osas ei ole keegi küsinud ja arutanud nimetatud asjade vajalikkust ja hinda. Kostja on seisukohal, et noorem laps saab kanda vanema lapse riideid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4(6) 2-11-26463 A K ja DK tütar S N K on sündinud XXX.a ja tütar AAK sündinud XXX.a. Peale vanemate abielu lahutamist ja eraldi elama asumist elavad lapsed koos emaga. Vanematel on laste ühine hooldusõigus. Kostja suhtleb lastega ja lapsed külastavad teda 4-8 päeva kuus ning sellel ajal kannab kostja laste kulutused. Kostja on maksnud laste ülalpidamiseks iga kuu ca 200-260 eurot. Toodud asjaolude osas vaidlust ei ole. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tulenevalt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist 258 euro ulatuses lapse kohta kuus. Ühe lapse igakuised kulutused (seisuga 19.01.2012.a) on kokku 510,51 eurot (vt t lk 48-50). Kostja on vaidlustanud hagiavalduses ja selle täpsustuses nimetatud laste vajadused ja leiab, et 145 euro suurune elatis lapse kohta katab laste reaalsed vajadused. Kostja aktsepteerib osaliselt hageja I kulutust transpordile (kuukaart 7 eurot), ei nõustu aga toidule, hageja I osas lasteaiamaksule ja koolikuludele ning hageja II osas huviringile tehtavate kulutustega. Kostja ei ole nõus ka kulutustega, mida tehakse 5 aasta tagant lapse kohta.

Hagiavalduse ja hagejate poolt esitatud täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste alusel saab üheselt järeldada, et hagejad olid teadlikud sellest, et nendel tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et hagejate vajadused ja vajaduste rahuldamiseks minevad kulutused on sellised, mis võimaldavad välja mõista elatise suuruses

258 eurot ühe lapse kohta kuus. Samuti olid hagejad teadlikud, et kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral lasub neil ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus.

Kohus leiab, et lapse toitumine, riietumine, lasteaias ja koolis käimine ning haigestumisel ravimite või haiguste profülaktikaks ennetavate vahendite kasutamine on üldteada asjaolu, mida hagejad ei pea täiendavalt tõendama ja tehtavate kulutuste suurus sõltub vanemate võimalustest. Võrreldes hagejate 07.06.2011.a ja 19.01.2012.a menetlusdokumentides märgitud igakuiseid kulutusi (vt t lk 3-4 ja 48-50), on hagejate väited ja tõendid vastuolulised. Laste ema A K töötas ajavahemikul 07.02.2011.a kuni 31.08.2011.a MTÜ PI juhiabi ametikohal ning tema brutotöötasu oli 460,05 eurot kuus (vt t lk 15, 88) ning alates 01.09.2011.a töötab ta MTÜ RSK juhiabi ametikohal, brutotöötasuga 278,02 eurot kuus (vt t lk 89). Lisaks saab A K peretoetust 38,36 eurot kuus. Muid sissetulekuid A K ei ole. Seega on A K igakuine sissetulek 316,38 eurot. Samas 07.06.2011.a seisuga olid igakuised kulutused hagejale I kokku 372,74 eurot ja hagejale II kokku 360,49 eurot ning seisuga 19.01.2012.a on ühe lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud suurenenud 510,32 euroni kuus. Eeltoodust nähtub, et A K võimalused ei vasta tegelikele väidetele.

Laste transpordile tehtavate kulutuste hindamisel arvestab kohus kütusehinna tõusu, mis on üldteada asjaolu ja leiab, et laste transpordivajadused ei saa piirduda vaid hagejale I õpilase kuukaardi ostmisega. Kostja ei vaidlusta hageja I huviringis käimist. Kostja andmetel ei käi hageja II huviringis. Eluasemekulude (kommunaalkulude), elektrikulude, kaabeltelevisiooni ja telefoni (aadressil Muhu 5-58, Tallinn) kulude, mobiiltelefoni kulude, hageja II huvikooli

5(6) 2-11-26463 kulude, ajalehtede, ajakirjade, raamatute ja mänguasjade kulude osas ei ole hagejad esitanud kohtule tõendeid. Hagejad elavad koos emaga alates 2012.a veebruarist aadressil XXX, Tallinn ja nende kommunaalkulud on kuus 160 eurot. Sellist väidet ei saa arvestada. Kuigi hagejatel võivad kommunaalkulud esineda, ei saa sellise kulu põhjendatuses ja vajalikkuses veendumusele jõuda, sest muid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Nii ei nähtu tsiviilasja materjalidest, millised kommunaalkulud hagejatel tekivad, millised need on suvel ja millised talvel, kellele kommunaalkulusid tasutakse, kelle vahel neid jagatakse, kas kommunaalkulude arvelt on võimalik kokku hoida või on sellises suuruses kommunaalkulud vältimatud. Kuivõrd hagejad väidavad, et kommunaalkulud on kokku 160 eurot, ei ole hagejad kohtu ette toonud väiteid, mis võimaldaks kohtul jõuda veendumusele, et arvestuskäik on õige jms. Sama kehtib ka hagejate elektrikulude osas. Eluasemeja elektrikulude aadressil XXX, Tallinn kohta esitatud A K Swedbank konto väljavõte (t lk 57- 75) ning S AS-i, T AS-i ja EE AS-i poolt esitatud arved (t lk 76-78) ei ole antud juhul asjakohasteks tõenditeks. Hagejad oleksid pidanud ja saanud tõendada konkreetselt inglise keele tundide ja mobiiltelefoni kulusid, hageja II osas huvikooli kulusid ning oleksid saanud näidata millised sidekulud ja et sellises suuruses sidekulud on vajalikud. Seda hagejad ei teinud, olgugi, et hagejad said aru, et nad peavad kulusid tõendama.

Hagejad on lisaks igakuistele kulutustele välja toonud kulutused, mis tehakse 1 kord aastas ja

5 aasta tagant ühe lapse kohta (t lk 49-50). Nii on hagejad toonud esile, et iga aasta ostetakse lastele koolikott, kogutakse klassiraha ning reisitakse. Tõendatud on hageja I klassiraha kogumiseks tehtavad kulutused (t lk 81), neid peab kohus ka põhjendatuks. Reisimise tõendamiseks on esitatud lennupiletite koopiad (t lk 82-83). Iga 5 aasta tagant tehtavate kulutustena ühe lapse kohta on välja toodud arvuti ja selle monitor, lastetoamööbel (lastetoavoodi, madrats + kate, voodikapp, suur riietekapp, kirjutuslaud, riiul kuue sahtliga, tool, TV-alus), jalgratas, mängukonsool SONY PSP ja mängud 15 tk, LCD TV ja DVD mängija, kardinad ja vaip lapse tuppa. Sellise info alusel ei saa kohus järeldada, et mõlemale lapsele on vaja eelnimetatud asju või et neid oleks vaja iga 5 aasta tagant mõlemale osta. Kohtu hinnangul ei ole sellised väited eluliselt usutavad ja loovad pigem vajaduse hinnata ka kõiki ülejäänud hagejate väiteid kriitiliselt. Kohus märgib, et isegi siis kui hagejatele oleks ostetud viidatud asjad, viidatud hindadega, ei tõenda asjade ostmine hagejate vajadusi. Vajadused ja tegelikult tehtavad kulutused ei ole samastatavad. Lastele võidakse teha ka kulutusi, mis ei tarvitse olla laste jaoks vajalikud. Samuti võib juhtuda, et lastele tehtavad tegelikud kulutused on vajadusest väiksemad, sest vajalike kulutuste tegemiseks rahalisi vahendeid ei jätku. Toodud põhjustel ei saa kohus vastavaid vajadusi põhjendatud kuludena arvestada.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Vanemate varalist seisundit ülapidamise suuruse määramisel kehtiva seaduse järgi ei arvestata. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks, ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostja ei tuginenud sellele, et elatis tuleks välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on nõus maksma elatist igakuiselt kummalegi hagejale 145 eurot.

6(6) 2-11-26463 Hagejate poolt kohtu ette toodud asjaolude, väidete ja tõendite alusel ei saa järeldada, et hagejate vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud kulud on sellised, mis võimaldaksid hagi rahuldada miinimumelatist ületavas ulatuses. Kuivõrd hagi jääb täiendavas osas rahuldamata nimetatud põhjusel, ei oma kostja varaline olukord käesoleva asja lahendamisel tähendust.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks ühele lapsele määrata 145 eurot. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 07.06.2011.a, s.o on hagi kohtule esitamise päevast.

TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Sirje Õunpuu kohtunik