3-12-365/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-12-365

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-12-365 Haldusasi A.K´i kaebus Politsei– ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri arestimaja Narva kambri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised

kaebuse esitaja A.K vastustaja Politseija Piirivalveamet Ida Prefektuur arestimaja Narva kamber esindaja Tiina Pruun Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

24. september 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. 21.02.2012 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.K´i poolt esitatud tuvastuskaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri arestimaja Narva kambri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri arestimaja Narva kambris ajavahemikel 05.09.2007-29- 10.2007; 31.01.2008-04.02.2008; 12.05.2008-15.05.2008; 12.08.2008-19.08.2008;

3-12-365

09.09.2008-30.09.2008: 20.10.2008-23.10.2008; 30.10.2008-03.11.2008; 06.11.2008- 18.11.2008; 03.03.2009-23.03.2009; 05.05.2009-11.05.2009; 19.05.2009-28.05.2009; 25.06.2009-29.06.2009; 30.07.2009-03.08.2009. Nimetatud ajavahemikul sooritas vastustaja ning jättis sooritamata mõned toimingud, mida kaebaja peab enda suhtes õigusvastaseks. Tuvastuskaebuse eesmärgiks tõi kaebaja välja hilisema kahjunõude esitamise.

2. 30.04.2012 määrusega jättis kohus A.K´i poolt esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse PPA Ida Prefektuuri arestimaja Narva kambri toimingute (kuni 17.02.2009) õigusvastaseks tunnistamise nõude osas. Kohus jätkas menetlust A.K´i kaebuse PPA Ida Prefektuuri arestimaja Narva kambri toimingute (pärast 17.02.2009) õigusvastaseks tunnistamise nõude osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja väidab, et arestimajas viibimise ajal puudus kambris aken, WC oli must ja muust ruumist eraldamata, vooditarbed olid mustad ja haisvad. Kaebajale ei võimaldatud mitte kordagi seadusega ettenähtud jalutuskäiku värskes õhus. Kamber oli väga must ning koristamiseks vajalikke esemeid ei väljastatud. Samuti puudus kauba tellimisvõimalus ning võimalus vastu võtta pakke. Dušši võimaldati üks kord kümne päeva jooksul. Puudus arestimaja ametnike väljakutse süsteem. Kaebaja kinnitusel, vaatamata tema korduvatele pöördumistele, keelduti talle telefoni kasutamise võimaldamisest. Kaebaja leiab, et arestimaja Narva kambri kinnipidamistingimused ei vastanud seadusaktides kindlaksmääratud kinnipidamistingimustele ning seega on õigusvastased.

4. Vastustaja vaidleb kaebuse vastu ning on seisukohal, et kaebaja kinnipidamine arestimaja Narva kambris viidi läbi kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebajale on tagatud kõiki seadusega kehtestatud õigused tema põhiseaduslikke õigusi riivamata. Kaebaja suhtes ei ole arestimajja paigutamisel kohaldatud mingeid piiranguid ning isikut on koheldud võrdselt kõigi teiste arestimaja kinnipeetutega.

4.1 Vastustaja väidab, et kaebuses kirjeldatud olukord ei vasta tegelikele arestimaja Narva kambri kinnipidamistingimustele. Õiguskantsleri poolt võetud seisukohast tuleneb, et arestimajades, kus on ebapiisav loomulik valgustus ja kinnipeetutel puudub võimalus viibida värskes õhus, peab kinnipidamine olema võimalikult lühiajaline, kestvusega mitte üle ühe kuu. Vastustaja kinnitusel on kaebaja kinnipidamine olnud oluliselt lühema kestvusega kui õiguskantsleri poolt soovitatud maksimaalne kinnipidamise aeg, mistõttu olulist riivet kaebaja õigustele ei ole kaasa toodud.

4.2 Kaebajale oli tagatud võimalus ennast pesta ja kasutada WC-d, mis on läbipaistmatu plastikkardinaga muust ruumist eraldatud. Samuti alates 25.06.2009 kuni 29.06.2019 viibis kaebaja kambris üksinda, kuid ülejäänud kordadel oli kambris maksimaalselt 4 inimest (kamber on kuuekohaline). Kambri korras hoidmine on lähtuvalt Arestimaja sisekorraeeskirja §-st 27 kinnipeetule ette nähtud kohustus. Vastustaja sõnul ei ole kaebaja arestimaja teenistujatelt puhastusvahendeid küsinud ega kambri koristamise soovi avaldanud. Lisaks tavapärasele koristusele viiakse arestimajas läbi igakuiselt kõikide kambrite desinfitseerimine võimaliku nakkuste leviku vältimiseks. Vastustaja ei pea kaebaja väiteid väljastatud musta voodipesu kohta usutatavaks. Arestimajas viibimise ajal ei ole kaebaja kordagi esitanud taotlust temale väljastatud voodipesu väljavahetamiseks ega muid pöördumisi seoses

3-12-365

kinnipidamistingimuste mittevastavusega Arestimaja sisekorraeeskirjavõi Vangistusseadusega (edaspidi VangS).

4.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

5. VangS § 4 kohaselt on vahistatu käesoleva seaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Arestimaja sisekorraeeskirja (edaspidi ASKE) § 2 lg 2 tähenduses on arestimajas kinnipeetav isik kinnipeetu.

6. Jalutuskäik ja kambri sisustus.

6.1 VangS § 93 lg-st 5 tulenevalt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele. VangS § 45 lg 1 sätestab muu hulgas, et kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

6.2 Sellest tulenevalt oli kaebajal õigus arestimaja Narva kambris seaduses ettenähtud kinnipidamistingimustele mittevastavuse ilmnemisel nõuda arestimaja administratsioonilt tema õiguste taastamiseks toimingute sooritamist, selleks et saada võimalus viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus.

6.3 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et vaatamata VangS § 93 lg-s 5 sätestatule ei olnud aga arestimaja Narva kambris viibinud vahistatule võimalik korraldada jalutuskäiku hoovi puudumise tõttu. Samuti nõustus vastustaja kaebaja väitega selle kohta, et kambris nr 5 puudub tavaline aken, kuid selgitas, et kambris on kalaasiblokkidest aken. Arestimaja Narva kambri kinnipidamistingimusega tutvus ka õiguskantsler, kes külastas arestimaja 2011. aastal ning koostas arestimaja kinnipidamistingimuste kohta endapoolse soovituse PPA Ida Prefektuurile. Õiguskantsleri arvamuse kohaselt ei pea ta arestimajas jalutushoovi ja mõnedes kambrites ebapiisava valgustuse puudumist kinnipeetute õiguste märkimisväärseks riiveks, kuid soovitas mitte hoida kinnipeetuid selles arestimajas rohkem kui kuu aega.

6.4 Sellest tulenevalt tuleb kohtul vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida kaebaja poolt arestimajas kinnipidamise kestvust ning kindlaks teha, kas selle aja jooksul avaldas ta selgelt väljendatud soovi minna jalutuskäigule või, kas arestimaja tagaks kambri piisava valgustatuse.

6.5 Haldusasja materjalide kohaselt viibis kaebaja arestimaja Narva kambris ajavahemikel 03.03.2009-23.03.2009; 05.05.2009-11.05.2009; 19.05.2009-28.05.2009; 25.06.2009- 29.06.2009; 30.07.2009-03.08.2009. Sellest tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide selle kohta, et tema kinnipidamisaeg arestimaja Narva kambris ületas 30 päeva.

6.6 Arestimaja Narva kambri vanem Viktor Slovjantsev´i kinnitusel tutvustati kaebajale iga kord, kui ta arestimajja saabus, arestimaja sissekorraeeskirja, arestimaja päevakava, kinnipeetu õigusi ja kohustusi ning selgitati, et jalutuskäikudeks tehnilised võimalused puuduvad. Viktor Slovjantsev´i poolt 22.03.2012 tehtud ettekandest nähtub, et kaebaja ei ole pöördunud arestimajas viibimise ajal palvega võimaldada talle jalutuskäiku või tagada

3-12-365

piisavat valgustatust kambris. Samuti puuduvad ka kaebuses väited selle kohta, et kaebaja on pöördunud arestimaja administratsiooni poole eelpoolnimetatud palvetega. Arestimajja sattumise ajal oli kaebaja tema õigustega tutvunud (t.lk84-88), kuid ei andnud märku selle kohta, et ta soovib neid õigusi kasutada. Arestimaja administratsiooni teatamine soovist minna jalutuskäigule oleks muutunud olukorda, kuna vastustaja väitel kinnipeetu soovi korral oli ta nõus üle viima teda teisele arestimajja, kus niisugune võimalus on olemas. Seega arvestades, et kaebaja poolt arestimajas viibitud ajavahemikud ei ületa 1 kuud ning kaebaja oli arestimaja Narva kambris kehtiva korraga tutvutud, kuid ei ole esitanud selle kohta mitte ühtegi avaldust või pöördumist, ei pea kohus nimetatud toiminguid õigusvastaseks.

6.7 2009. aastal kehtinud ASKE (edaspidi v.v) § 10 lg 4 kohaselt kuulub arestimaja kambri sisustuse võimaluse korral ka valjuhääldi. Seega on alusetu kaebaja väide, et arestimaja kambris peab olema kindlasti suhtlemisseade.

7. WC kasutamine ning hügieen.

7.1 Kaebaja väidab, et oli ta sunnitud rahuldama loomulikke vajadusi teiste kinnipeetute silme all, kuna WC oli muust ruumist kardinaga või uksega eraldamata. Duši kasutamine oli lubatud üks kord 10 päeva jooksul. Voodipesu oli must ja räpane.

7.2 v.v ASKE § 27 lg 2 ja 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul kord nädalas ennast pesta saunas, duši all või vannis ning vahetada voodipesu. v.v ASKE § 27 lg-st 2 ei tulene otseselt, kas WC kasutamise ajal peab olema tagatud kinnipeetu privaatsus VangS § 41 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebuse täienduses täpsustas kaebaja, et läbipaistmatust plastmassist kardin ilmus WC ruumi alles pärast seda, kui kohtusse oli esitatud tuvastamiskaebus haldusasjas nr 3-11-1207.

7.3 Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 22.03.2012 tehtud ettekandest nähtub, et kambris nr. 5 on WC muust ruumist eraldatud läbipaistmatu kilekardinaga ning kinnipeetute privaatsus loomulike vajaduste rahuldamisel on tagatud. Arestimaja vanema sõnul lõhuvad kinnipeetud sageli kilekardina ära, kuid sel juhul väljastab arestimaja uue kardina. Dušši kasutamist võimaldati kaebajale 10.03.2009, 17.03.2009, 26.05.2009, kusjuures 19.03.2009 keeldus kaebaja duši alla minemast (t.lk 48). Halduskohtumenetluse käigus selgus, et puhta voodipesu väljastamisel võetakse kinnipeetult allkiri ning pannakse žurnaali „voodi tarvikud“. Nimetatud žurnaalist on näha, et kaebaja kinnitas allkirjaga puhta voodipesu saamist alates 03.03.2009-03.08.2009 vähemalt 6 korda: 03.03.2009, 10.03.2009, 05.05.2009, 19.05.2009, 26.05.2009, 25.06.2009, 30.07.2009 (t.lk 56-59). žurnaali andmetel jäi kaebajal vahetamata voodipesu vaid 17.03.2009, kuid ülejäänud kordadel vahetati kaebajal voodipesu puhta vastu vastavalt v.v ASKE § 27 lg-le 3. Juhul, kui kaebaja sai mingil põhjusel musta pesu või see muutus pärast mustaks või kasutuskõlbmatuks, siis oli tal võimalus vahetada must pesu puhta vastu enneaegselt, kuid kaebaja ei pöördunud vastustaja poole niisuguste palvetega. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et kambris nr. 5 ei olnud tagatud kinnipeetute privaatasust WC kasutamisel ega antud võimalust duši all käia vähemalt üks kord nädalas ning väljastatud voodipesu oli must.

3-12-365

7.4 Vastavalt v.v ASKE § 32 lg 1 p-le 6 kinnipeetu on kohustatud hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustajale etteheidetav väide selle kohta, et kamber oli must. Must saab kamber olla vaid põhjusel, et kambris viibivad kinnipeetud seda puhtana ei hoia. Vahendeid kambri puhastamiseks oleks saanud kaebaja küsida arestimaja administratsioonilt, kuid ta ei teinud seda (t.lk 48).

8. Arstiabi ja telefoni kasutamine.

8.1 Kaebaja väidab, et arestimaja Narva kambris kinnipidamise ajal ei saanud ta vastustaja süül arstiabi. Samuti oli tal soov kasutada telefoni ning kauplust, kuid tema palved jäeti rahuldamata.

8.2 v.v ASKE § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetu haigestumise korral tagatakse talle ravi, vajadusel kutsutakse kiirabi. Kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu arsti saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse. Järelikult oli kaebajal haigestumise korral õigus saada arestimajalt vajalikku ravi või õiguspäraselt oodata saatmist ravile selleks rohkem sobilikku kohta. Samuti vastustaja käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta, kas ta oli teadlik kinnipeetul esinenud haigusest või pidi sellest teadma. Haldusaja materjalidest nähtub, et arestimajas viibimise ajal põdes kaebaja HIV-i. Lähtudes tuvastatud asjaoludest oli nimetatud haigus tehtud kindlaks ja kaebajale teatavaks enne kaebaja arestimajas kinnipidamist. Samuti niisuguste haiguste tuvastamisel puudub arstil õigust teavitada sellest kolmandaid isikuid s.h kinnipidamisasutusi või teisi arste ning sunniviisiliselt panna isikut ravile. Seega on välistatud, et vastustaja oleks saanud teada kaebaja terviseprobleemist, välja arvatud juhul, kui kaebaja ise oleks sellest teda teavitanud. Arestimaja Narva kambri arstipunkti vanema ettekande kohaselt ei ole kaebaja pöördunud kaebustega arestimaja meditsiinilise töötaja poole (t.lk 48). Järelikult puudub kohtul alust arvata, et vastustaja süül jäi kaebajale osutamata meditsiiniline abi.

8.3 v.v ASKE § 58 lg 1 ja 2 sätestab kinnipeetu õigust kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Sama sätte lõike 3 ja 4 kohaselt võib kinnipeetu kõneks kasutada teisaldatavat või kohakindlat telefonitaksofoni, mida kasutatakse telefonikaardiga. Telefonikaarti hoitakse arestimajas hoiule võetud asjade juures. Sellest tulenevalt on ASKE §-s 58 sätestatud õiguse realiseerimiseks vajalik kinnipeetul telefonikõnede piirangu puudumine, telefonitaksofoni ning kõnekaardi olemasolu. Pooled ei ole teavitanud kohtule, kas kaebajal oli arestimajas kinnipidamise ajal määratud telefoni kasutamise piirang või mitte. Juhul, kui kaebajal seda piirangut ei olnud, oleks ta saanud telefonikõnesid pidada ainult telefonitaksofoni ja kõnekaardi olemasolu korral. Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 19.09.2012 tehtud ettekandest tuleneb, et arestimajas on telefonitaksofon, mida saab kasutada telefonikaardiga. Kinnipeetutel olevad telefonikaardid kantakse Vanglaregistri infosüsteemi. Vanglaregistri infosüsteemi andmetel oli kaebajal telefonikaart registreeritud alles 13.10.2010. Lähtudes eelpoolnimetatust ei olnud kaebajal 2009. aastal arestimajas telefonikaarti, mida ta saaks kasutada v.v ASKE §-st 58 tuleneva õiguse realiseerimiseks.

3-12-365

9. Pakkide kättesaamine.

9.1 v.v ASKE § 47 on kinnipeetul õigus üks kord nädalas saada käsivõi postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi. VangS (komm. väljaanne „Juura“ 2009) § 4 kommentaar nr. 5.1 toob selle kohta täpsustusi, et arestimajas viibinud isikutel on õigus saada pakke, juhul kui nad on vahistatud, süüdimõistetutel seda õigust ei ole. Asjaoludest tulenevalt viibis kaebaja arestimaja Narva kambris nii süüdimõistetuna kui ka vahistatuna, kuna ühes kriminaalasjas mõisteti jõustunud kohtulahendiga ta süüdi, teises aga mitte. Vastuses kaebusele ei pööranud vastustaja sellele asjaolule suurt tähelepanud ning oli seisukohal, et kaebajal oli ikkagi õigus saada pakke. Kohus leiab, et antud korral tuleb lähtuda kinnipidamistingimustest, kus kaebaja nii vahistatuna kui ka süüdimõistetuna viibis. VangS (komm. väljaanne „Juura“ 2009) § 4 kommentaarist nr. 5.1 tulenevalt on hoitakse vahistatuid üksteisest eraldi, nende liikumisja suhtlemisvabadus on süüdimõistetutega võrreldes oluliselt piiratum. Süüdemõistetu ei saa küll pakke saada, kuid saab töötada ja teha vangla kaupluses oste. Nimetatud võimaluste puudumine (kaupluses ostude tegemine) hüvitatakse vahistatule seadusandja poolt antud õigusega saada pakke. Seega arvestades olukorda, kus kaebaja oli üheaegselt arestimajas nii vahistatud kui ka süüdimõistetu, kuid tal puudus tööja kaupade ostu võimalus oli kaebajal õigus saada pakke.

9.2 Samuti peab kohus vajalikuks kontrollida, kas kaebaja jäi ilma pakkideta vastustaja süül või see juhtus vastustajast mittetulenevatel asjaoludel. Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 19.09.2012 tehtud ettekandest nähtub, et arestimajas viibimise perioodil kinnipeetud isikutele toodud pakid ja nendel olevad telefonikaardid kanti Vangiregistri infosüsteemi. Vanglaregistri infosüsteemi andmetel ei ole kaebajale arestimajas viibimise ajal pakke saadetud (t.lk 83). Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja väide selle kohta, et vastustaja takistas talle saadetud pakkide kättesaamist.

10. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus A.K´i kaebuse rahuldamata.

11. Menetluskulud.

11.1 Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja.

Kohtunik