2-12-32285/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-12-32285

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 20. september 2012

Kohtuasja number 2-12-32285

Kohtuasi RKavaldus nõusoleku saamiseks alaealise KK nimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja RK (isikukood XXX elukoht XXX)

Puudutatud isik Alaealine KK (isikukood XXX, elukoht XXX) KK riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaido Ehasoo (Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid epost ehasoo@advokaat.ee)

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (Pallasti 54, 11413 Tallinn, e-post lasnamae@tallinnlv.ee)

Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses

Resolutsioon 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda nõusolek RK(K, alaealise KK seaduslikule esindajale) KK nimel pärandvara jagamiseks kaaspärijate vahel viisil, et tema alaealisele tütrele K K jääb üks kolmandik mõttelist osa hoonestatud kinnistust asukohaga XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX.

Kohtuasi 2-12-32285

2 3. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 4. Jätta K K menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda.

Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot või 25 eurot määruskaebuse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Menetluse käik

Kohus on 27.08.2012 võtnud menetlusse RK avalduse kohtult nõusoleku saamiseks oma alaealise tütre (seaduse mõistes eestkostetava) KK nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovis kohtu nõusolekut KK nimel pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel viisil, et K K jääb 1/3 suurune mõtteline osa hoonestatud kinnistust asukohaga XXX, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa numbri XXX all.

Avalduse kohaselt on RK puudutatud isiku ema, kes taotleb kohtult nõusolekut UK pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks. Pärandvara hulka kuuluvad korteriomand XXX, Tallinn (reg.osa nr XXX); korteriomand XXX, Tallinn, mitteeluruum 263 (reg.osa nr XXX); hoonestatud kinnistu asukohaga XXX (reg.osa nr XXX); hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, (reg.osa nr XX); sõiduk Honda Jazz (reg.nr XXX); hoiused Swedbank AS-is ja AS-is Nordea Finance Estonia. Pärandvara jagamise kava kohaselt jääb K K 1/3 mõtteline osa hoonestatud kinnitust asukohaga XXX, ülejäänud osas võrdsetes mõttelistes osades pärivad kinnistu R K ja K K so KK vennale ja õele.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lg 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja. PKS § 187 p 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

Kohtuasi 2-12-32285

3

PKS § 206 lg 1 alusel eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud: 1. Tallinna notari Marika Rei poolt (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX) 21.08.2012 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus.

2. Registriteja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevaid andmeid kinnistu nr XXX, asukohaga XXX, kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kuulub kinnistu EK alates 27.06.1997. Kinnistusregistri III jao kohaselt on kinnistu koormatud looduskaitseseaduse § 16 lg 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega osaühing Jaotusvõrk kasuks. IV jaos kanded puuduvad.

Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. K K esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo, kes esitas 17.09.2012 kohtule kirjaliku seisukoha taotluse kohta. Esindaja märgib, et avaldaja soovib kohtult nõusolekut pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et eeltoodud pärandvarast päriks puudutatud isik 1/3 hoonestatud kinnistust asukohaga XXX. Kaaspärijateks on avaldaja infol puudutatud isiku õde ja vend (R ja K K). Kinnistu näol on tegemist 14 655 m2 suuruse pindalaga maa-alaga, kus paikneb avaldaja sõnul ka hoone (suvekodu). Maa-ameti väljavõttest nähtub, et tegemist on väga hea asukohaga kinnistuga, kuna see paikneb tee ääres ja meri on alla kilomeetri kaugusel. Kinnistu väärtust tõstab ka sellel asuv mets ja see, et asukoht on Tallinnast üksnes 78 km kaugusel. XXX külas elab aastaringselt arvestatav arv elanikke, läbi mille on tagatud naabrivalve ka talvekuudel, mil kinnistut harvem kasutatakse. Lisaks hüvedele kaasneb kinnistuga kohustus selle eest hoolt kanda ja maamaksu tasuda. Tulenevalt metsaseaduse § 42 lg 1 p-st 1 on metsaomanik kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest, sama sätte p 2 järgi peab metsaomanik majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ning kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Vältimaks rahalisi karistusi metsamajandamise nõuete rikkumise eest tuleb omanikel leida võimalused ka vajalike metsahooldustööde tegemiseks. Võrdeliselt metsaga on kinnistu väärtuse säilimiseks vajalik ka sellel asuva elamu eest hoolt kanda. Lapse esindaja on vestlusest avaldajaga välja selgitanud, et maja on heas korras ning selleremontimiseks lähiajal vajadus puudub. Kinnistu juurde kuuluv saun on värskelt remonditud. Kinnistut külastab kogu pere aktiivselt just suveperioodil, talvel vähem. Avaldaja ja puudutatud isiku lähisugulased aitavad kinnistu ülalpidamiskulusid kanda ning samuti abistavad kinnistul tehtavate tööde tegemisel. Esindaja leiab, et igal juhul tuleb seada esikohale lapse huvid. Lapse huvidega on kooskõlas pärandvara lepingu sõlmimine, mis vastab avaldaja pakutud tingimustele. Puudutatud isiku esindaja leiab, et avalduses sisalduv pärandvara jaotus ei kahjusta lapse huve. K K määratud esindaja toetab kohtule esitatud avaldust ja leiab, et RK

Kohtuasi 2-12-32285

4 avaldus tehingu tegemiseks on põhjendatud ja pärandi jagamine pakutud viisil on sobilik.

Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule 18.09.2012 oma arvamuse avalduse kohta, mille sisu oli järgmine:

Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kuulub UK pärandvara koosseisu korteriomand aadressil XXX, Tallinn; korteriomand (panipaik) aadressil XXX-XXX, Tallinn; hoonestatud kinnistu aadressil XXX, Harjumaa; hoonestatud kinnistu aadressil XXX, Harjumaa; sõiduk Honda Jazz, reg märgiga XXX; pärandaja Swedbank’i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 680,27 eurot; EK Swedbank’i arvelduskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 2 662,58 eurot; pärandajal oli Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXX mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 4 419,60 eurot; konto nr XXXXXXXX mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 1,23 eurot; investeerimiskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 50,96 eurot; reservhoiusekonto, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 11 349,81 eurot; E K on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 3 739, 30 eurot; investeerimiskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 12,73 eurot; krediitkaardikonto nr XXXXXXXXX, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 0,00 eurot; reservhoiusekonto, mille saldo seisuga 18.05.2012 oli 12 380,72 eurot. Kuna pärandaja oli abielus EK, siis kohaldatakse nende varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Seega kuulub alaealisele K K 1/18 suurust mõttelist osa eelpoolloetletud pärandvarast. Avaldaja käis 06.09.2012 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul. RK väitel pärimismenetluses inventuuri ei tehtud. Samuti ei ole pärandvara hulka kuuluva kinnisvara väärtuse kohta olemas hindamisakte. Seega puuduvad Lasnamäe Linnaosa Valitsusel andmed pärandvara koosseisu kuuluva kinnisvara ja sõiduauto väärtuse kohta. Alaealine KK kinnitas 07.09.2012 emaili teel Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, et on nõus pärandvara jagamise lepingu sõlmimisega avalduses toodud kujul. Võttes arvesse pärandavara kohta avaldatud andmeid on Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et pärandvara jagamine avalduses taotletud kujul on otstarbekas ning lapse huvides. Iseenesest on mõistlikum jagada vara nii, et lapsele kuulub 1/3 suurust mõttelist osa ühest kinnistust, kui et talle kuulub 1/18 mõttelist osa kõigist pärandvara hulka kuuluvatest kinnisasjadest ning muudest varadest. Pärandvara jagamisel avalduses toodud kujul jääb kinnistu aadressil XXX, Harjumaa alaealise K K, tema õe K K ja venna R K kaasomandisse ehk kuuluvaks ühe pere liikmetele, kes seda üheskoos kasutada saavad. Lähtudes eeltoodust Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et alaealise KK huve ei kahjusta pärandvara jagamine kaaspärijate vahel nii, et K K jääb 1/3 mõttelist osa hoonestatud kinnistust aadressil XXX, Harjumaa.

Harju Maakohus 20.09.2012 kuulas telefoni teel ära K K. KK avaldas kohtule, et on teadlik oma vanaisa UK pärandvara jagamise kavast ja on sellega nõus, samuti saab

Kohtuasi 2-12-32285

5 ta aru pärandvara jagamise lepingu tagajärgedest. KK õpib . KK elab koos ema R K aadressil XXX Tallinnas.

Kohtumääruse põhistus

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma eestkostetava KK nimel tehingu tegemiseks so vanaisa UK pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – RK seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava KK isikuja varahooldusõigus, võib jagada UK pärandi viisil, et tema eestkostetavale K K jääb 1/3 mõtteline osa hoonestatud kinnitust asukohaga XXX, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX.

Kohtuasi 2-12-32285

6 Menetluskulude jaotamine

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

Raivo Einula