2-11-45891/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-45891

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. september 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-45891

Tsiviilasi

Tenno Parmase hagi Aivar Jursi vastu 1105,68 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

552,84 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Tenno Parmas (isikukood 38801055721; elukoht

XXXX);

kostja Aivar Jurs (isikukood 36806286510; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tenno Parmase hagi Aivar Jursi vastu.

2. Välja mõista Aivar Jursilt Tenno Parmase kasuks 1105 (üks tuhat ükssada viis) eurot

ja 68 senti, millest 552,84 eurot on põhinõue ja 552,84 eurot viivisenõue.

3. Jätta menetluskulud Aivar Jursi kanda.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

2(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tenno Parmas (hageja) esitas 27.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 2-3) Aivar Jursilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas

23.04.2012 vastuväite (tl 4-5).

2. 07.05.2012 määrusega (tl 6) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 12.06.2012 esitas hageja kohtusse hagi (tl 13-17) kostjalt 1105,68 euro (põhinõue 552,84 eurot

ja viivisenõue 552,84 eurot) väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Tehnikakeskus (pankrotis) ja kostja 29.07.2009 (ekslikult

märgitud 29.06.2009) võla tasumise kokkuleppe 18 650 krooni maksmiseks maksegraafiku

alusel. Kostja tasus neli esimest osamakset täies ulatuses ja kahest järgnevast osamaksest pool,

jättes tasumata kokku 8650 krooni ehk 552,84 eurot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus avaldas

28.05.2011

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

kirjaliku

enampakkumise

kuulutuse

OÜ Tehnikakeskus (pankrotis) nõudes kostja vastu. Hageja tuli enampakkumise võitjaks ja

omandas 07.06.2011 nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu. Pankrotihaldur on kostjat

nõude loovutamisest teavitanud. Vaatamata hageja poolt kostjale esitatud meeldetuletustele ja

kompromissi pakkumisele ei ole kostja oma kohustust täitnud. Kuivõrd kostja on viivituses

rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja arvestanud viivist lepingus fikseeritud määras (0,5%

päevas) ja nõuab kostjalt selle tasumist põhinõude ulatuses ehk summas 552,84 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1105,68 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 29.07.2009 võla tasumise

kokkuleppest, 07.06.2011 nõuete loovutamise lepingust, 08.06.2011 nõude loovutamise teatest

koos selle saatmisega kostjale, kostja 01.09.2009 elektronkirjast pankrotihaldurile, hageja

kompromissiettepanekust, OÜ Tehnikakeskus (pankrotis) 15.07.2010 nõudest võlgnevuse

tasumiseks ja viivise arvestusest (tl 18-27).

4. 02.07.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 31). Vastuse kohaselt püüdis hageja

tungida sisse kostja abikaasa korterisse, põhjustades sellega korteris viibinud kostja tütrele

vaimse trauma. Kostja hinnangul ei vali hageja võlgnevuse sissenõudmiseks vahendeid. Hageja

käitumine näitab tema ahnust. Kostja märgib, et nõude loovutamise lepingu kohaselt on nõude

üleandmise hinnaks 16,38 eurot. Kostja püüab mõista, miks ei olnud temal võimalik raskes

majanduslikus olukorras sõlmida mõistlikku kokkulepet, näiteks summas 16,38 eurot

552,84 euro asemel. Kostja teeb ettepaneku maksta hagejale nõude soetusega tekitatud kulu

16,38 eurot ja jagada kohtukulud poolte vahel võrdselt.

5. 09.07.2012 esitas hageja kostja vastuse osas oma seisukoha (tl 34-36). Hageja leiab, et kostja

abikaasa korterisse sissetungimise väite näol on tegemist alusetu laimuga, kusjuures kostja väide

ei ole käesolevas tsiviilasjas oleva õigusliku küsimuse suhtes asjakohane. Hageja hinnangul on

arusaamatud ja alusetud kostja väited, et hageja on käitunud ahnelt, mitte valides nõude

sissenõudmiseks mõistlikke vahendeid, samas kui kostja ise ei ole pakkunud välja ühtegi

ratsionaalset kompromissettepanekut oma võlgnevuse tasumiseks. Hageja väitel ei vasta tõele

kostja vastuväide, et temal ei olnud raskes majanduslikus olukorras võimalust sõlmida

mõistlikku kokkulepet. Hageja viitab, et esmalt andis pankrotihaldur 29.07.2009 kokkuleppega

kostjale võimaluse oma võlgnevuse tasumiseks ositi, teiseks olid kostjal hagejaga võrdsed

võimalused kostja vastu oleva nõude omandamiseks ja kolmandaks pakkus hageja pärast nõude

omandamist kostjale kohtuvälist võimalust nõude tasumiseks. Hageja ei nõustu kostja

kompromissettepanekuga nõude soetamise kulu tasumiseks ja kohtukulude võrdselt jagamiseks,

kuna pakutav summa ei ole ratsionaalne pakkumine rahuldamaks hageja ootusi antud tsiviilasjas.

Pealegi ei ole nõude soetamise maksumus seotud tegeliku nõude suurusega.

6. Hageja esitas 23.08.2012 pärast lihtmenetluse kohaldamise määruse kättesaamist kohtule

avalduse (tl 45-48), milles märgib, et ei soovi kostjaga kokkulepet sõlmida, kuna kostja on siiani

3(4)

talle esitatud kompromissettepanekust keeldunud, sh ei ole kostja esitanud keeldumise suhtes

adekvaatseid selgitusi, samuti ei ole ta esitanud omapoolseid arvestavaid kompromisspakkumisi,

vaid on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult ja halvustavalt. Tegeliku huvi puudumise tõttu oma

kohustuse täitmise vastu ei ole võimalik antud asja lahendada kompromissi sõlmimise teel.

Hageja lisas avaldusele koopia Lõuna Prefektuuri 27.10.2011 määrusest ja äriregistri väljatrükist

OÜ Predicar Mortifero kohta (tl 49-52).

7. 07.09.2012 esitas kostja omapoolse vastuse (tl 55-56), milles märgib, et hageja väide, et

pankrotihaldur pakkus võlgnevuse tasumiseks mõistlikke kokkuleppeid, ei vasta tõele. Kui

pankrotihalduriga tuli jutuks, et osad OÜ Tehnikakeskus arved on ilma kostja allkirjata, siis

liikus nõue kohe hageja kätte. Hageja on pankrotihalduri hea tuttav ja koostööpartner, mistõttu ei

saa väita, et kostjal olid hagejaga võrdsed võimalused antud nõude omandamiseks. Kostjat

üllatab nõude omandamise hind, mis on ligikaudu 66 korda odavam kui nõude väärtus koos

viivistega. Kostja leiab, et nõude loovutamine kolmandatele isikutele sellistel tingimustel on

absurdne ja tekitab inimeste vahelist vaenu. Hageja väide, et kostjaga ei saadud mõistlikku

kokkulepet, tundub ülekohtune, sest hageja kohtuväline kokkulepe esimesel kohtumisel oli nõue

kirjutada kostja kinnisvara hageja nimele. Tegemist ei ole mõistliku pakkumisega, pigem

ahnusega ja seadust mittetundva inimese ärakasutamisega. Kriminaalasi küll lõpetati, sest ei

tuvastatud füüsilist vägivalda, kuid kostja abikaasa ja tütar said korteri uksele tampimisest

vaimse vapustuse. Kostja märgib, et võla tasumise kokkulepe näitab head tahet võla

likvideerimisel, kuid majanduslangust ja selle kestvust ei osanud keegi ette näha ning mõistagi

puudutas see ka kostjat kui ettevõtjat ja eraisikut. Kostja mõistab hageja lootust teenida kergelt

suurt raha, kuid hageja omandas antud nõude omal riisikol. Hageja võiks aru saada, et kostja ei

ole kuldvillakuga lammas, keda 66 korda järjest pügada. Kostja on enda ja oma pere huvide

kaitsel ja palub hagejal enam vaenu mitte õhutada. Kostja jääb oma ettepaneku juurde, leides, et

antud situatsioonis on tegemist ratsionaalse pakkumisega.

Kostja lisas vastusele 29.07.2009 võla tasumise kokkuleppe (tl 57).

Kohtu põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 40-41).

Pooltele on kätte toimetatud 14.08.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 44, 44a). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus

asja sisuliselt.

9. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

29.07.2009 võla tasumise kokkuleppe (tl 18, 57) kohaselt tunnistas kostja OÜ Tehnikakeskus

(pankrotis) kaupade müügist tulenevat võlgnevust summas 18 650 krooni ja kohustus kogu

võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 05.05.2010. Vaidlust ei ole selles, et kostja on

kokkulepet täitnud osaliselt 10 000 krooni ulatuses, jättes tasumata 8650 krooni ehk

552,84 eurot. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et hageja on OÜ-lt Tehnikakeskus (pankrotis) nõude

kostja vastu omandanud 07.06.2011 nõude loovutamise lepingu alusel (tl 19-20) ja et kostjat on

nõude loovutamisest teavitatud (tl 21, 22).

11. Hageja on esitanud kohtule võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

4(4)

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi

võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti.

12. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

13. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostjal oli kohtule esitatud 29.07.2009 võla tasumise kokkuleppe alusel

raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kostjal oli kohustus tasuda võlgnevus

18 650 krooni, kuid kostja on võlgnevuse katteks tasunud 10 000 krooni. Kuna hageja näol on

tegemist uue võlausaldajaga, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt 8650 krooni ehk

552,84 euro tasumist, siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et nõue loovutati hinnaga 16,58 eurot

(pooled on ekslikult märkinud 16,38 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

552,84 eurot põhinõude katteks.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 0,5% suuruses viivisemääras päevas (kokkuleppe

p 6).

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude ulatuses, so 552,84 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka

võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud

huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning

arvestades asjaolu, et kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ega taotlenud

sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 552,84 eurot viivisenõude katteks.

15. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1105,68 eurot

(põhinõue 552,84 eurot ja viivisenõue 552,84 eurot).

16. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hageja nõude täies ulatuses, jätab menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik