2-11-14654/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-11-14654

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-14654 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi EZ vastu võla saamiseks Tsiviilasja hind 1395,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kerly K (XXX) Kostja EZ(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista EZ(Z ) põhivõlgnevus 1395,35 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend viis eurot ja

35 senti) eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.

3. Välja mõista EZ(Z ) viivis 0,25% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 22.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Välja mõista EZ(Z ) menetluskulud 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E Z (Z ) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank Liising AS kasuks.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Swedbank Liising AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot Swedbank Liising AS-i arveldusarvele , märkides selgitusse: „Swedbank Liising AS hagis EZ vastu, tsiviilasi 2-11- 14654“.

8. Riigilõivu tagastamine saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

2-12-14654

Kohtuotsus jõustub 21. septembril 2012.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

2. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

3. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

4. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulu on pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 159,78 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu summas 159,78 eurot vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 6.

6. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Juhindudes TsMS § 630 lg-st 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

8. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 159,78 eurot, mis on tasutud 31.03.2011 maksekorraldusega nr 53870, kogusummas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369, selgitusega „maksekäsk BMSOÜ ja käendaja EZ vastu“ ja, mis on tasutud 22.05.2012 maksekorraldusega 71031 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega: „Hagu 2-11-14654, E Z .“ Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Maire Lukk kohtunik