3-11-3033/67 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-3033

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-3033

Haldusasi A.T.i kaebus Politseija Piirivalveameti 15.12.2011 käskkirja nr 446 ja Politseija Piirivalveameti 29.12.2011 käskkirja nr 1042p tühistamiseks kaebajat puudutavas osas RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu A.T.i loobumine oma kaebusest ning lõpetada haldusasja nr 3-11-3033 menetlus. 2. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Maarika Pähklemäe kaudu ja vastustajale esindaja Aare Hõbe kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2). KOHUS LEIAB:

1. 31.05.2012 toimunud kohtuistungi järgselt on pooled kohtu ettepanekul otsinud kompromissi saavutamise võimalusi ning hoidnud kohut kursis sellekohaste läbirääkimiste käiguga. Viimati teatas kaebuse esitaja lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe kohtule 17.09.2012, et pooled on saavutanud põhimõttelise nõusoleku kompromissi sõlmimise osas ning vajavad veel täiendavat tähtaega vaid nõusolekute kooskõlastamiseks ning haldusasja lõpetamise avalduse esitamiseks. 2. 18.09.2012 A.T. teatas kohtule samuti, et läbirääkimiste käigus saavutasid pooled kompromissi ja seoses kohtuvälise lahenduse saamisega palub kaebaja kohtuasja lõpetada.

2 Samas kaebaja palus, „seoses haldusasja nr 3-11-3033 lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel“ tagastada talle kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

3. 18.09.2012 määrusega kohus jättis kaebaja taotluse käiguta. Kohus märkis määruses: „Kohtule jääb seni laekunud infost ja kaebaja ühepoolsest taotlusest arusaamatuks mis alusel saab käesoleva menetluse lõpetada: kas kaebaja loobub kaebusest või peaks kohus väidetavalt saavutatud kompromissi kinnitama (HKMS § 152 lg 1 p 3) või hoopis sel alusel, et vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud/toimingud tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4, millele tuginevalt soovitakse riigilõivu tagastust). Et kohtule ei ole esitatud ei pooltevahelist kompromisskokkulepet ega Politseija Piirivalveameti (PPA) haldusakte, millega PPA oleks tunnistanud kehtetuks kaebuses vaidlustatud käskkirjad kaebajat puudutavas osas, ning A.T. on esitanud vaid ühepoolse avalduse menetluse lõpetamiseks, siis antud juhul saab kohus seda käsitada ka üksnes kaebusest loobumise avaldusena.“ Kohus selgitas, et õige õigusliku aluse määratlemine on aga oluline, kuna menetluse lõpetamise eri alustel on mõnevõrra erinevad tagajärjed. „Nii näeb HKMS § 104 lg 5 p 4 ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Sama paragrahvi lg-st 6 (p-d 1 ja 2) tuleneb aga, et kui pooled sõlmivad kompromissi või kaebaja loobub kaebusest ning kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust. Samamoodi erinevalt lahendatakse ka muude menetluskulude küsimus (vt HKMS § 108 lg 6 ja 7).“ Eeltoodut arvestades tuli pooltel 7 päeva jooksul määruse ärakirja saamisest selgesõnaliselt kohtule väljendada, mis alusel peab kohus asja menetluse lõpetama, ja esitada ka selleks vajalikud dokumendid.

4. 19.09.2012 on pooled oma esindajate Maarika Pähklemäe ja Aare Hõbe isikus esitanud kohtule ühise avalduse kohtumenetluse lõpetamiseks. Taotluses märgitu kohaselt pooled kinnitavad, et nad on saavutanud läbirääkimiste käigus kohtuvälise kokkuleppe, kuid ei soovi saavutatud kokkuleppe eraldi kinnitamist kohtu poolt. Seoses kohtuvälise lahenduse saamisega on ära langenud kohtumenetluse jätkamise vajadus ning kaebaja loobub kaebusest ja palub menetluse lõpetada. Vastustaja kinnitab, et ta on menetluse lõpetamisega nõus ja tal puuduvad menetluskulude nõuded kaebaja vastu. Pooled kinnitavad samuti, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

5. Vastavalt HKMS § 153 lg-le 1 kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. Ka tulenevalt HKMS § 155 lg-st 4 kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on pooled küll väidetavalt saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, kuid ei soovi saavutatud kokkuleppe (kompromissi) kinnitamist kohtu poolt. Seetõttu on kaebaja loobunud kaebusest ja kohus saab, arvestades poolte kinnitusi, A.T.i kaebusest loobumise vastu võtta ning käesoleva haldusasja menetluse lõpetada eelviidatud alusel. Sellega seoses jääb ära ka 22.06.2012 kohtumäärusega määratud kohtuistung 01.11.2012 kell 10.00.

6. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 7 kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. HKMS § 104 lg 6 p 2 järgi, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.

3 Et antud juhul on asjas tasutud riigilõivu suuruseks 15.97 eurot /tl 19/, siis riigilõivu tagastamist ei toimu. Viidatud sätete ja poolte kinnituste alusel jäävad ka nende võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Hurma Kiviloo Kohtunik