2-12-11674/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 19. september 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-12-11674 Swedbank Liising AS versus Priit Põderson ja Mare Paavel Hagi ese hagi 11 443,57 € ja kõrvalnõuete saamiseks hagihind 11 443,57 € Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja I Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja I esindaja jurist Anneli Arusalu (anneli.arusalu@swedbank.ee ) Kostja I Priit Põderson (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx) Kostja II Mare Paavel (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista solidaarselt Priit Põdersonilt ja Mare Paavelilt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevus kokku 11 508, 73 eurot (sellest põhiosa summas 11 443,57 eurot). 2. Välja mõista solidaarselt Priit Põdersonilt ja Mare Paavelilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (11 443,57 eurot) alates 22.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 3. Välja mõista solidaarselt Priit Põdersonilt ja Mare Paavelilt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 639,12 eurot. 4. Välja mõista solidaarselt Priit Põdersonilt ja Mare Paavelilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina menetluskuludelt 639,12 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. 5. Määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 639,12 eurot Swedbank AS kontole nr 221012021568 Swedbank AS-s (selgitusse märkida „poole riigilõivu tagastamine hagis Priit Põderson ja Mare Paavel vastu), mis laekus hageja kontolt nr 221012021568 Swedbank AS-s 20.03.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 6. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. 7. Toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte. 8. Saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 630 lg 2 apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

2 Kohtu põhjendused Kostjad on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 455 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Ja lg 2 kohaselt kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Ja lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Ja lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

3 Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1278,23 eurot. Kostjad on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Ning ka hageja on kohtule teatanud, et loobub hagi õigeksvõtul põhineva otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1278,23 eurot. Seoses apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobumisega kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust so. 639,12 eurot ning seega jääb menetluskulude suuruseks 639,12 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Silvi Maiste

Kohtunik