3-11-2959/36 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-2959

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-2959 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

R. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada seadusevastaseks Pärnu Linnavalitsuse toiming, mis seisnes R. K´le lisatasu maksmata jätmises lastekaitse peaspetsialisti asendamise eest ajavahemikul 29.08-18.09.2011; - teha Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada vastustajat välja maksma kaebajale saamata jäänud lisatasu 182.55 euro suuruses summas lastekaitse peaspetsialist asendamise eest.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

21. august 2012 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja R. K Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindaja linnasekretär T. R.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Rahuldada R. K kaebus.

Tunnistada seadusevastaseks Pärnu Linnavalitsuse toiming, mis seisnes R. K´le asendustasu maksmata jätmises lastekaitse peaspetsialisti asendamise eest ajavahemikul 29.08- 18.09.2011.

Teha Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutus uuesti läbi vaadata ja hinnata R. K tööpanust ajavahemikul 29.08.2011-18.09.2011 lastekaitse peaspetsialisti asendamisel.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 18. septembril 2012.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-11-2959

21.12.2011 esitas R. K kohtule kaebuse, milles vaidlustas Pärnu Linnavalitsuse poolt talle puuduoleva töötaja asendamise eest lisatasu maksmata jätmist (tl 6-7). 04.01.2012 lõpetas kohus menetluse ühes kaebaja nõudes (tl 19-20). 30.01.2012 edastas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 24-25). 12.03.2012 määras kohus asjas kohtuistungi (tl 37-38). 07.05.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 37-42). 21.05.2012 esitas vastustaja täiendavad tõendid asjas (tl 45, 47-49). 16.06.2012 esitas kaebaja arvamuse vastustaja poolt esitatud tõenditele (tl 53-54). 21.08.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 57-58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt asendas ta kokkuleppel struktuuriüksuse juhiga alates 2011 a. juulist kuni 2011 a. novembrini haiguslehel olevat peaspetsialisti. Eelnevalt oli kaebaja informeeritud sellest, et asendamise eest saadavaks lisatasu suuruseks oli tööandja suulise korralduse alusel määranud 30% asendatava inimese palgast. Palgajuhendisse märgitud lisatasu määraks on endiselt 50% asendatava palgast. Osakonna juhataja esitas 15.09.2011 tööandjale esimese taotluse maksta lisatasu kahele ametnikule (sh. kaebajale), kes asendasid haiguslehel olevat töötajat erineval ajavahemikul, perioodil 13.07-15.08.2011 ja 15.08.11 –

22.08.11. Tööandja (J. M, abilinnapea linnapea ülesannetes) rahuldas taotluse ning väljastas käskkirja nr. 3-2/97 lisatasu maksmise kohta. Käskkirja valmistas ette personalinõunik. Raamatupidamine tegi vajalikud arvestused ja lisatasu kanti töötajate arveldusarvetele. Selle käskkirja ja otsuse kohta kaebajal pretensioone ei ole. 28 oktoobril 2011 esitas struktuuriüksuse juht tööandjale uue taotluse maksta lisatasu kahele ametnikule, kes endiselt asendasid haiguslehel olevat töötajat erineval ajavahemikul, perioodil 28.08.11 -18.09.2011 ja 19.09-02.10.2011.

Eeltoodu tõttu tekkis kaebajal õigustatud ootus täiendavale lisatasule. Kaebaja on töötanud vastustaja juures üle viieteistkümne aasta, vanemametnikuna üle kümne aasta. Asenduste eest on alati kompenseeritud nii vabade päevade näol kui ka lisatasu maksmisega. Eelnevalt on olnud regulaarne lisatasu, nn kolmeteistkümnes palk. Eelnevalt ei ole nii pikka perioodi pidanud asendama. Asendamine oli mitmes järgus. Asendamisel täitis kaebaja samu ülesandeid, mida lastekaitse peaspetsialisti amet ette nägi, nõustas abivajajaid sotsiaalteenuste ja taotluste osas.

Vastas kirjadele, võttis vastu erinevaid taotlusi lastele mõeldud teenuste saamiseks ning vajadusel menetles neid. Osad neist vajasid kohest reageerimist. Suhtles ja tegi koostööd teiste spetsialistide ja asutustega, et leida lahendust inimeste taotlustele. Näiteks tööd, mis puudutas erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskust, tuli pikalt menetleda. Pereabikeskuse lõpetamisega tegeles osakonnajuhataja, kuna see oli temale pandud ülesanne. Eelnevate aastate puhkuste ajal on kaebaja asendanud lastekaitsespetsialisti, puhkusel oleva töötaja asendamise eest lisatasu ette nähtud ei olnud.

Muul põhjusel on kaebaja lastekaitsespetsialisti asendanud mõned päevad, reeglina on tegemist ühekordsete ülesannetega, mis olulist lisakoormust kaasa ei toonud. Kaebaja puhkusel viibimise ajal, asendas haiguslehel olevat töötajat teine töötaja, kes sai selle eest lisatasu. Tööandja rahuldas taotluse lisatasu maksmiseks ainult osaliselt ning personalinõunik sai korralduse vormistada käskkiri lisatasu maksmise kohta vaid ühele ametnikule. Tööandja ei edastanud kaebajale põhjendusi, miks vastav otsus tehti. Personalinõunik edastas suuliselt info, et tööandja oli ilma põhjendamata teatanud, et kaebaja nimi tuleb käskkirja projektist eemaldada.

Kaebaja esitas tööandjale teabenõude 07.11.2011. Tööandja ei vastanud teabenõudele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning ei teavitanud õigeaegselt sellest, et teabenõudele vastamine viibib. 18 novembril sai kaebaja linnasekretärilt vahevastuse, milles

3-11-2959

teatati, et esitatud teabenõue on loetud selgitustaotluseks. Kaebaja hinnangul on selline määratlemine olnud ebaõige, kuna vastavalt avaliku teabe seadusele loetakse selgitustaotluseks pöördumised, mille täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Antud juhul oli tööandja juba teinud otsuse jätta lisatasu maksmata ning juhul kui see otsus ei olnud tehtud meelevaldselt siis pidi tööandjal olemas põhjendus oma otsusele. Seega puudus vajadus täiendava analüüsi teostamiseks v. süstematiseerimiseks, seega on teabenõude lugemine selgitustaotluseks väär.

Teabenõude lugemist selgitustaotluseks ei vaidlusta. Tööandja vastus teabenõudele väljastati 18.11.2011. Tööandja kinnitas vastuses, et ka varem on tehtud otsuseid, mis erinevad osakonna juhatajate ettepanekutest ning osadele töötajatele pole täiendavate tööülesannete eest lisatasu makstud. Asjaolu, et töötajad pole julgenud ebavõrdset kohtlemist vaidlustada ei tähenda, et selline kohtlemine oleks seaduspärane ning õigustaks ebaõige praktika jätkamist. Kasutades oma ametiseisundit on tööandja teinud otsuseid meelevaldselt, lähtudes isiklikest eelistustest ning arvestamata töökoormust, mis tekib töötajal seoses lisaülesannete täitmisega.

Kaebaja leiab, et tööandja vastuses toodud viited kaalutlusõigusele pole antud juhul asjakohased, kuna kaalutluse aluseks saab olla vaid erinevate olukordade arvesse võtmine otsuse tegemisel. Antud juhul ei olnud tegemist erinevate olukordadega, kuna mõlemad töötajad, kes haigestunud ametnikku asendasid täitsid sama ametniku (lastekaitse peaspetsialisti) ülesandeid. Ametniku asendamise perioodil tegelesid mõlemad ametnikud lisaks oma igapäevatööle regulaarselt nende inimeste nõustamisega ja informeerimisega, kes pöördusid nende poole peaspetsialistile suunatud lastekaitsealastes küsimustes.

Tööandja viide, et lastekaitse peaspetsialisti asendamine on kaebaja ametijuhendi kohustuste hulgas ei ole asjakohane, kuna kokkuleppeliselt tähendab ametijuhendisse kirjutatud asendamine eelkõige jooksvate ülesannete täitmist sel ajal, kui spetsialist on korralisel puhkusel. Olukorras, kus spetsialist viibib töölt erakorraliselt eemal pikemal perioodil, siis suureneb oluliselt ka asendaja töökoormus. Tööandja ei ole varasemalt kordagi selgitanud, et teist töötajat asendades peab vajadusel töötama määramata aja jooksul kahekordse koormusega ning täiendavat töökoormust ei kompenseerita.

Osakonna juhataja selgitused ning linnapead asendanud abilinnapea käitumine (otsus lisatasu maksmise kohta) kinnitavad vastupidist – haigestunud töötaja asendamisega kaasnev lisakoormus kompenseeritakse lisatasu maksmisega. Tööandja põhjendus, miks maksti täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu vaid lastekaitsespetsialistile, kuna lastekaitsespetsialisti töötasu on oluliselt väiksem kui kaebaja töötasu on kohatu, kuna lisatasu maksmine on seotud täiendavate ülesannete täitmisega ning ei sõltu ametipalga suurusest. Ametipalga suurus peegeldab igapäevast töökoormust ja vastutust, mitte aga valmisolekut teha vajadusel ilma tasuta ära mitme inimese töö.

Tööandja käitumine on meelevaldne ning töötajate ebavõrdne kohtlemine on põhjendamata. Tööandja viide palgafondi säästliku kasutamise kohta on vastutustundetu, kuna see pole kooskõlas omavalitsusele seadusele pandud ülesannetega sh. piirkonna arengu ning elanike õiguste ja vabaduste tagamisega. Tingituna ülekoormusest ning motivatsiooni puudusest tekib reaalne oht, et asendavad töötajad ei suuda kõiki elanikke teenindada nii, et nende õigused ja vabadused oleksid tagatud. Tööandja kasutab ära oma positsiooni ning on asunud kaebajat diskrimineerima veendumuste või muude asjaolude tõttu.

Diskrimineerimise aluseks võivad olla kaebaja veendumused ja asjaolu, et kaebaja ei ole varasemalt (2010 a.) andnud nõusolekut oma palga vähendamiseks 10% võrra. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist Pärnu Linnavalitsuse toimingu osas, millega jäeti lisatasu maksmata. puuduva ametniku ülesannete täitmise eest ettenähtud lisatasu ning kohustada Pärnu Linnavalitsust sooritama toiming, millega tagatakse täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ettenähtud lisatasu väljamaksmine, summas 182 eurot ja 55 s.

3-11-2959

Vastustaja vaidleb R. K kaebusele vastu ega pea seda põhjendatuks. R. K töötab Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti ametikohal. R. K teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS), muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendi ning muude õigusaktidega. Kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti ametijuhend on kinnitatud linnapea 23.09.2008 käskkirjaga nr 186. Ametijuhendi kohaselt on ametniku kategooriaks vanemametnik. Ametijuhendi kohaselt kuulub R. K tööülesannete hulka muuhulgas lastekaitse peaspetsialisti asendamine. Pärnu Linnavalitsuses reguleerib töötasustamist Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrus nr

56 „ Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhend“. Palgajuhendi punkt 2.3 sätestab lisatasu mõiste. Lisatasu on ametipalgale lisaks makstav tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, samuti muud täiendavad tasud, sh projektitöö tasud. Palgajuhendi p 4.1 kohaselt on vanemametnike ja nõunike palgamäära vahemik 511,29- 1597,79 eurot. R. K ametipalgaks on kinnitatud 1001,82 eurot. Palgajuhendi p 5.2 sätestab, et teenistujale, kes täidab ühekordse iseloomuga täiendavaid teenistusülesandeid, võib maksta lisatasu, kuid mitte rohkem kui 50% ametipalgast ühes kalendrikuus. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu ja mida talle annab struktuuriüksuse juht. Ametijuhendist tulenev töö sisaldub R. K töötasus, kaebaja tehtud töö, mille eest lisatasu maksmist ta kaebusega nõuab, ei olnud tema täiendavaks tööülesandeks, vaid üheks tema ametijuhendis fikseeritud tööülesandeks. Palga määramisel on asendused palga sisse arvestatud. Praktika kohaselt kui asendus on läinud pikale, üle ühe või kahe kuu, kui tegemist on kas vabanenud ametikohaga või pikaajaliselt täitmata ametikohaga, siis võetakse kas uus asendustöötaja või makstakse lisatasu olemasolevatele. 2009 ja 2010 kui vähendati ametnike palkasid kümme protsenti. Siis lepiti kokku, et ka igasugused lisatasud kaovad ära, see lepiti kokku eelarve koostamisel seoses eelarve vähendamisega. Kaebaja viide ATS § 64 ei ole asjakohane. Käskkirjas on viidatud osundatud palgajuhendi punktile. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et viimane asendas lastekaitse peaspetsialisti pikka aega. Linnavalitsuse sotsiaalosakonna puhkuste ajakava kohaselt viibis R. K puhkusel 15.-28.08 ja 19.09- 22.09.2011. Alates 03.10.2011 täitis lastekaitse peaspetsialisti ülesandeid lastekaitsespetsialist

M. T. Kuni selle ajani alates 13.07 olid lastekaitse peaspetsialisti tööülesanded jagatud 2 ametniku vahel. Võrdluseks- Lastekaitse peaspetsialisti I. P töötasuks on 901,67 eurot, lastekaitsespetsialisti M. T (kes asendas I. P koos kaebajaga, kuid kelle ametijuhendis nimetatud kohustust ei olnud) töötasuks 721,88 eurot. Lisatasu maksmine teisele ametnikule (

M. T) oli põhjendatud seetõttu, et tema suhtes oli tõepoolest tegemist asendamisega, millised tööülesanded tema ametijuhendist ei tulene. Kaebaja õigustatud ootus lisatasu saamiseks seoses varasema lisatasu maksmisega ei ole õigustatud. Lubatud on töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamaid tingimusi seada. Sotsiaalosakonna juhataja poolt tehtud ettepanekus tööandjale on: „palun lubada maksta“ (s.t võimalusel tulla vastu). Lisatasu määramisel on oluline täiendavate ülesannete andmine ametnikule, nende tegelik täitmine ja hinnang tema teenistusalasele täiendavale panusele. Absoluutselt kõigile asendustele lisatasu ei maksta. Palgajuhendi p 5.2 sätestab tööandja õiguse, mitte kohustuse, lisatasu maksmiseks. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu. R. K ei ole oma kaebuses tõendanud ametijuhendile täiendavalt lisaülesannete andmist ega nende täitmist. Tööandja tegi mõnevõrra mööndusi ning andis struktuuriüksuse juhtidele võimaluse oma palgafondi arvestades teatud juhtudel teha ettepanekuid lisatasude maksmiseks sõltumata põhjustest miks töötaja asendas. Taotluse rahuldamine oli tööandja õigus mitte kohustus, kõiki taotlusi ei ole ka 2011 rahuldatud. Tööandja lähtus lisatasu maksmata jätmisel sellest, et kaalus lisatööd ja see ei olnud sisukas ega kaalukas, samuti ei olnud asenduse kestvuse

3-11-2959

periood pikk. R. K töötasu vähendatud ei ole, ülejäänud ametnikel on töötasu olnud 10 % väiksem seoses nõustumisega palgavähendusega. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt kohustamiskaebus ei ole esitatud kujul asjakohane, kuna printsiibis saab halduskohtusse esitada ainult sellise kohustamisnõude, mis ei sõltu haldusorgani diskretsiooniõigusest. Antud juhul lisatasu maksmine on sõltuv haldusorgani diskretsioonist, kuna kehtivast õigusest ei tulene konkreetset lisatasu suurust, mida oleks ametnikul õigus saada. Seega tuleb kaebuse esitaja kohustamisnõuet (182,55 euro väljamaksmiseks) pidada asjakohatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotles talle asendamise eest lisatasu maksmata jätmise seadusevastaseks tunnistamist ning vastustajale ettekirjutuse tegemist saamata jäänud lisatasu väljamaksmiseks. ATS § 160 lg 3 kohaselt võib ametnik halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Lähtudes ATS § 160 lg 1 on ametnikul halduskohtumenetluse seadustiku sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium peab oma 7. detsember 2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-67-11 p 14 jätkuvalt kohaldatavaks haldusasjas nr 3-3-1-11-04 väljendatud seisukohta, et ka avaliku teenistuse suhtest tekkinud töötasunõuete esitamiseks kohaldub ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 21.12.2011. Kaebuse kohaselt sai ta 18.11.2011 teada, et temale ametniku asendamisel ajavahemikus 29.08-18.09.2011 antud täiendavate lisaülesannete täitmise eest lisatasu ei maksta. Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud tähtaegselt. Vastustaja hinnangul on kohus kaebuse õigesti menetlusse võtnud (tl 24). Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja asendas haiguslehel olevat töötajat ajavahemikus 29.08 kuni 18.09.2011 ega selle üle, et asendamise ajal täitis kaebaja lisaülesandeid ning asendamise eest kaebajale lisatasu ei makstud. Kaebaja otsene ülemus sotsiaalosakonna juhataja on avalduses kaebajale lisatasu maksmist nimetatud ajavahemikul toimunud asenduse eest põhjendanud kaebaja suurenenud töökoormuse ja täiendavate tööülesannete täitmisega (tl 13, 18).

Avaliku teenistuse seaduse § 64 (redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.03.2013) sätestab alused puuduva ametniku ülesannete täitmiseks. Käsitletud paragrahvi lg 1 alusel võib puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: 1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest; 2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest;

3-11-2959

3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. Asjas esitatud tõendite kohaselt jagati puuduva lastekaitse peaspetsialisti tööülesanded vaidlusalusel ajavahemikul kaebaja ja lastekaitsespetsialist vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest. ATS § 64 lg 4 sätestab, et ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.

Eelpool toodud sätted ei näe ette erisusi tavapärase asenduse ja ametikohajärgse asenduse puhul. Seega tuleb ATS § 64 sätete kohaselt puuduoleva ametniku asendamisel ametnikule asendustasu maksta. ATS § 57 lg 1 p 1 (seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil) sätestab, et ametisse nimetamise õigust omav isik võib puuduva ametniku asendamiseks juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest.

Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 4 makstakse ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel asendab puuduvat ametnikku, lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga. Arvestades seda, et ATS § 57 lg 4 eristab lisatasu maksmisel ametniku asendamist ja ametniku ametikohajärgset asendamist, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja poolt asenduse toimumise ajal kehtinud ATS § 64 asendamise mõiste sisustamisel arvesse võtta ATS § 57 lg 4 sätteid asendamise kohta.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et ametniku ametijuhendi järgsel asendamisel makstakse lisatasu juhul, kui asendamine tingib ametijuhendis ettenähtud töökoormuse olulise suurenemise. Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrusega nr 56 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p-dest 4.2, 5.2, 8.1, 8.2, 8.3, 9.1 tulenevalt annab hinnangu täiendavate tööülesannete mahule, töötaja panusele ning teeb ettepaneku lisatasu maksmiseks struktuuriüksuse juht (tl 9-10). Käesoleval juhul asendas kaebaja ametnikku ametijuhendi järgselt.

Kaebaja väidetel suurenes tema töökoormus asendamise ajal oluliselt. Kaebaja väidet kinnitab struktuuriüksuse juhi poolt esitatud avaldus, mille kohaselt anti kaebajale asenduse ajal täiendavaid tööülesandeid, millega seoses kaebaja töökoormus suurenes ning struktuuriüksuse juht tegi ettepaneku ühekordse lisatasu maksmiseks (tl 13). Seega tõi käesoleval juhul ametikohajärgne asendamine ka vahetu juhi hinnangul kaasa kaebaja töökoormuse olulise suurenemise võrreldes ametijuhendis ettenähtuga ning hinnates kohtule esitatud tõendeid oli kaebajal õigus saada lisatasu vaidlusalusel ajavahemikul toimunud asendamise eest.

Seadus ei anna asutusele õigust kehtestada palgajuhendiga teistsugust asendustasu maksmise korda. Palgaega ametijuhendiga ei saa muuta seadust.

Täiendavate teenistusülesannete jagamine ametnikele ja nende tööpanuse hindamine kuulub ametisse nimetamise õigust omava isiku või vahetu juhi ülesannete hulka. Lisatasu väljamõistmisel on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine. Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p 8.3 kohaselt teeb lisatasu maksmise ettepaneku struktuuriüksuse juht. Sotsiaalosakonna juhtaja on lisatasu maksmiseks ettepaneku teinud. Lähtudes Pärnu Linnavalitsuse teenistujate palgajuhendi p 8.3 toimub struktuuriüksuse

3-11-2959

juhi poolt esitatud ettepaneku kooskõlastamine ja vormistamine vastavalt linna ametiasutuse asjaajamisekorrale. Seega toimub enne lisatasu maksmise otsustamist esitatud taotluse menetlemine ning menetluse käigus võib taotluses märgitud lisatasu suurus muutuda. Kuna kohtu pädevuses ei ole hinnata kaebajale vaidlusaluse asenduse ajal antud täiendavate ülesannete mahtu ja täitmist ning otsustada kaebajale välja makstava lisatasu suuruse üle, ei saa kohus kohustada vastustajat maksma lisatasu kaebaja poolt taotletud summas, vaid saab kohustada vastustajat hindama kaebaja panust puuduoleva töötaja asendamisel vaidlusalusel ajavahemikul ning maksta lisatasu arvestades kaebaja poolt täidetud (puuduva ametniku) ülesannete hulka.

Vastustaja väidetel lähtus tööandja vaidlusalusel ajavahemikul lisatasu maksmata jätmisel sellest, et kaalus lisatööd ja see ei olnud sisukas ega kaalukas, samuti ei olnud asenduse kestvuse periood pikk. Kuna eelpool kirjeldatud kaalutlused ei sisaldu vastustaja vastuses kaebaja teabenõudele, vaid esitati alles kohtumenetluses (tl 17, 24), ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas nimetatud asjaolud olid ka tegelikkuses lisatasu maksmata jätmise põhjusteks. Asjas esitatud tõenditest ei selgu vaidlusalusel ajavahemikul ametniku asendamise erisusi olukorras, kus kaebaja asendas sama ametnikku ka ajavahemikul 13.07.2011 kuni 15.08.2011. Nimetatud ajavahemikul ametniku asendamise eest maksti kaebajale lisatasu seoses suurenenud töökoormusega (tl 11, 12). Lisatasu väljamaksmiseks on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine ning töötaja tegelik tööpanus asendamisel. Lähtudes asendamise ajal kehtinud ATS § 64 lg 4 ja käesoleval ajal kehtiva ATS § 57 lg 4 makstakse lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Seetõttu ei saa asendaja enda ametikohajärgne töötasu suurus olla lisatasu määramisel ja maksmisel kohaseks kaalutluseks. Kaebaja hinnangul on vastustaja asunud kaebajat diskrimineerima tema veendumuste või muude asjaolude tõttu. Hinnates menetlusosaliste väiteid ja asjas esitatud tõendeid ei tuvastanud kohus, et vastustaja on vaidlusaluse asendamise eest esitatud taotluse menetlemisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja ei ole esile toonud, et vastustaja kohtles teda võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu (võrdse kohtlemise seadus § 1 lg 1, soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1 lg 1). Asjaolust, et vastustaja tõlgendas õigusakte erinevalt kaebajast, ei saa järeldada diskrimineerimist ja/või ebavõrdset kohtlemist Pärnu Linnavalitsuses.

Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013 otsuse

3-11-2959

RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 18.09.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-2959 resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused ametikohajärgsel asendamisel lisatasu maksmist käsitlevas osas käesoleva otsuse põhjendustega. Tagastada R. K ringkonnakohtule uue tõendina esitatud K. A 25.10.2012 kinnitus Pärnu Linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti töökoormuse suurenemise kohta. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.