Legislator Case Law & Legislation
2-12-31925/7 AI generated

2-12-31925/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-12-31925/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-12-31925 1 / 2

Legislator headnote

AI generated

2-12-31925/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-12-31925 1 / 2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-12-31925 1 / 2

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2012.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-31925 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Julia Ponomarjova vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 746,73 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) ( registrikood 70000740), asukoht Munga 18, 50088, Tartu, lepinguline esindaja Kaur Kittus, e-post: kaur.kittus@hm.ee ja üldine e-post: hm@hm.ee Kostja Julia Ponomarjova (isikukood 47911263719), elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Julia Ponomarjova`lt (isikukood 47911263719) Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks 897,10 (kaheksasada üheksakümmend seitse eurot, 10 senti) eurot, millest 746,73 eurot on tagastamata võlasumma ja 150,37 eurot sissenõutavaks muutunud intress. Menetluskulud 3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 145 järgi on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud, muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

2-12-31925 2 / 2

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 448 lg 4¹).

Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 4²). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tuleb hagi isiklikult saanud kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484).

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro kohtunik