3-12-1072/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1072

Haldusasi

I.G.’i

kaebus

Tallinna

Vangla

poolt

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. septembril 2012

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I. G;

Vastustaja: Tallinna Vangla.

Esindaja: Merje Joll.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest esitada

apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31

lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla 26.09.2011 käskkirjaga nr 1279-d määrati I. G.’le 5-ööpäevane

distsiplinaarkaristus 3-kuulise katseajaga. Distsiplinaarkaristus pöörati ennatlikult täitmisele,

mistõttu kandis kaebaja ajavahemikul 02.01.2012-06.01.2012 (4 ööpäeva) kartserikaristust ilma

õigusliku aluseta.

2. 13.01.2012 esitas I. G. Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude, taotledes alusetult kartseris

viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot. 01.03.2012 edastas Tallinna

Vangla nõude kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks. 05.03.2012 esitas I. G. Tallinna Vanglale

puuduste kõrvaldamiseks kirja. 10.05.2012 vastusega nr 5-18/2069-6 rahuldas Tallinna Vangla

kahju hüvitamise nõude osaliselt, hüvitades kaebajale kokku 25,56 eurot.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebaja leiab, et ebaseadusliku kartseris viibimise aja eest on õiglane ja põhjendatud kohustada

Tallinna Vanglat maksma talle moraalse kahju eest hüvitist iga ööpäeva eest 100 eurot, so kokku

400 eurot. Kaebaja selgitab, et ebaseadusliku vahi all pidamise eest makstakse 90 eurot iga ööpäeva

kohta. Ebaseaduslik kartseris hoidmine ei erine sellest mitte millegi poolest, kuivõrd sellega

rikutakse samamoodi tema õigusi. Kaebaja lisab, et kartserisse paigutamisel irvitati tema üle, kuna ei

teostatud isegi meditsiinilist läbivaatust. Kedagi ei huvitanud, kas kaebaja on haige või mitte. Vangla

töötajad on seega lohakad ja rikuvad süstemaatiliselt seadusi, mis jätab mulje, et seadusi peavad

täitma üksnes süüdimõistetud. Istungil leidis kaebaja ka, et ta oleks soovinud kahju hüvitamise

nõude kiiremat lahenemist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitajale on

piisavaks hüvitiseks ühe alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot. Hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel lähtuti kahju hüvitamise nõude märgitud asjaoludest ja varasemast

kohtupraktikast. Nimelt on Riigikohus märkinud asjas nr 3-3-1-84-10, et varasema kohtupraktikaga

on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni. Riigikohus

leidis, et tavaliselt vastab selline hüvitise suurus õigusvastasele kartserisse paigutamisele ja

võimaldab määrata õiglase hüvitise. Vastustaja selgitas ka kaebajale, et vangla hinnangul on

asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks summaks alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39

eurot. Seega oli kaebaja teadlik, et vangla on vastavas osas nõus talle kartseris viibitud aja hüvitama.

Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht suurema hüvitise maksmiseks on põhjendamatu.

5. Tallinna Vangla lisab, et vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 52 lõikele 2 ei vaadata

kinnipeetavaid ja vahistatuid kartserisse paigutamisel arsti poolt üle, kuna arst on kohustatud

pidevalt nende terviseseisundit jälgima. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt käis kaebaja 06.01.2012

arsti vastuvõtul, kus kurtis paar-kolm aastat kestnud seljavalude üle. Vangla arst tegi tervisekaarti

järgmise kande: paar kolm aastat on olnud selja vaevused, valud lokaliseeruvad nimme piirkonnas, selja

koormustaluvus on langenud, selja liikuvus halb, lihastel ebaühtlaselt suurenenud pinge, millest tingituna paremale

viltu, parem õlg 1-1,5 cm madalam. Sundasendites selg hakkab üsna kiiresti valutama, liigutamisel vaevused

vähenevad. Patsiendile õpetatud ergonoomilised asendid ja vajalikud füüsilised harjutused, mida teeb iseseisvalt.

Vangla rõhutab, et muid tervisekaebusi kaebaja arstile ei kurtnud. Seega ei nähtu tervisekaardilt, et

kaebajal oleks olnud selliseid tervisekaebuseid, mille kohaselt ei ole saanud ega tohtinud kaebajat

kartserisse paigutada.

6. Vastustaja selgitab viimaks, et kaebaja esitas 05.03.2012 Tallinna Vangla poole teabenõudena

pealkirjastatud pöördumisega, milles soovis saada informatsioonis, kas Tallinna Vanglal on

kinnipeetavate õiguste rikkumise hüvitamiseks hinnakiri, milles on määratletud hüvitis erinevate

rikkumiste eest. Vastustaja märgib, et sellist hinnakirja kehtestatud ei ole. Igakordsel juhul tuleb

lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja faktidest, mh võttes arvesse ka väljakujunenud kohtupraktikat.

Tallinna Vangla leiab, et käesoleval juhul oli asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks hüvitiseks

ühe kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot ning palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jäta rahuldamata.

Kohtu põhjendused on järgmised.

8. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis õigusvastaselt kartseris 4 ööpäeva ja et Tallina Vangla

hüvitas talle selle eest 25,56 eurot. Kohus leiab, et tegemist oli kohase hüvitisega. Tallinna Vangla

on selgitanud, et arvestas ühe alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot (100 krooni) ning

et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuti varasemast kohtupraktikast. Riigikohus on märkinud

haldusasjas nr 3-3-1-84-10 tehtud otsuses, et varasema kohtupraktikaga on kooskõlas iga kartseris

viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni.

9. Kohus ei jaga kaebuse esitaja väiteid, et alusetult kartseris viibimine peaks olema samastatav

isikult alusetult vabaduse võtmisega. Kaebaja paigutati kartserisse vangistuse kandmise ajal, mistõttu

tema vabanduse piiramise määr oli oluliselt väiksem kui see olnuks juhul, kui vabaduses viibiv isik

oleks paigutatud kinnipidamisasutusse. Seetõttu on vastustaja makstud hüvitis 6,39 eurot ööpäeva

eest kohane ja proportsionaalne kaebajale alusetult põhjustatud vabaduspiirangutega.

10. Kaebaja väited tema võimalikest tervisehädadest kartserisse paigutamise eel ei ole samuti

hüvitist suurendavaks asjaoluks. On tõsi, et kaebajale ei tehtud enne kartserisse paigutamist

arstlikku läbivaatust, kuid samas ei nähtu ka asja materjalidest, et selle järele oleks olnud vajadus.

Vahetult pärast kartserist vabanemist 06.01.2012 on kaebaja käinud arsti vastuvõtul, kus mingeid

kartserisse paigutamist välistavaid tervisehädasid või nende möödumise nähte ei tuvastatud. Õigus

on ka vastustajal selles, et kinnipeetavate tervislikku seisundit jälgitaks pidevalt ja õigusaktid ei

sätesta kartserisse paigutamise eeltingimusena rutiinse tervisekontrolli läbiviimist.

11. Kohus ei näe, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel oleks tulnud ette õigustamatuid viivitusi.

Kaebaja viibis kartseris 02.01.2012-06.01.2012. Vangla tunnistas ise karistuse ebaseaduslikkust

12.01.2012. 13.01.2012 esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude. Peale puuduste

kõrvaldamist rahuldas vangla 10.05.2012 kaebaja taotluse osaliselt ja kaebaja esitas kohtusse kahju

hüvitamise taotluse 24.05.2012.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda

Kadriann Ikkonen

kohtunik