3-11-2768/26 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2768 Otsuse kuupäev

18. september 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Mastervision kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 05.08.2011 maksuotsuse 12.2-3/2170-

14 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta OÜ Mastervision kaebus haldusasjas nr 3-11- 2768 rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 18. oktoobrini 2012. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja esitas 2011. a märtsi käibedeklaratsiooni, milles deklareeris tagastamisele kuuluvat käibemaksu 16 567,08 eurot.

12.05.2011 korraldusega nr 12.-3/2170-1 alustas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli, mille eesmärgiks oli kontrollida kaebaja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2011. a märts.

Kaebaja tagastusnõude täitmine peatati maksuhalduri 13.05.2011 otsusega ning vastavalt 09.06.2011 ja 11.07.2011 otsustele pikendati tagastusnõude täitmise peatamist kuni 16.08.2011.

Maksuhaldur tegi 05.08.2011 kaebajale maksuotsuse, millega vähendati OÜ Mastervision 2011. a märtsi käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 20 480 eurot ning käibemaksu enammakset kokku 16 567,08 eurot. Samuti jäeti maksuotsusega rahuldamata kaebuse esitaja tagastusnõue summas 16 567,08 eurot ning määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu 3 912,92 eurot.

12.09.2011 esitas kaebaja vaide maksuotsuse tühistamiseks. 18.10.2011 vaideotsusega nr 6- 1/464-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

25.11.2011 esitas OÜ Mastervision kaebuse Lõuna maksuja tollikeskuse 05.08.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2170-14 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-11-2768.

2. Tartu Halduskohtu 18.01.2012 määrusega võeti OÜ Mastervision kaebus menetlusse.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja ei ole rikkunud kaasaaitamiskohustust, sest on esitanud kõik nõutud dokumendid 24.05.2011 ning edastas täiendavad dokumendid ka 07.06.2011. Kaebajal ei olnud võimalik korralduses märgitud ajal Tartusse korraldust täitma ilmuda. Kaebaja leiab, et on teinud endast kõik oleneva, et tõendada tehingute toimumist, kuid maksuhaldur ei ole täiendavaid dokumente asja juurde võtnud ega läbi viinud ka vaatlust. Kaebaja ei ole saanud täiendavaid korraldusi, teateid, kontrollakti ega muid dokumente, mistõttu ei olnud tal võimalik maksuhaldurile täiendavaid selgitusi esitada. Maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust ning MKS § 11 lg 1 tulenevat kohustust arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid.

4. Maksuhaldur ei ole lepingut nr 1109110 hinnates arvestanud, et selle juurde on koostatud ka lisa, mis lepingut oluliselt muudab. Tellija ja peatöövõtja vahelist lepingut analüüsides, ei ole maksuhaldur arvestanud, et peatöövõtjal lasus täielik kohustus objekt valmistada tähtaegselt vastavalt lepingus määratud mahtudele ja tähtaegadele ning tellijal puudub igasugune kohustus osaleda peatöövõtja ning tema poolt palgatud isikute tegevuses. Tellija pidi tagama ligipääsu objektile, peatöövõtu etapiviisiliselt vastu võtma ning rahastama. Kuna tegemist on nö võtmed kätte projektiga, ei pidanudki tellija igapäevaselt tööde teostamist kontrollima, selline kohustus oli peatöövõtjal. Viimane ka vastutab alltöövõtjate poolt teostatud tööde eest kaebaja ees. Kaebaja ei pidanudki teadma, kes konkreetselt objektil tööd tegid. Lepingu lõpptähtaeg on lisa nr 1 p 8 kohaselt 30.12.2012 ning kontrolli teostamise ajal oli projekt alles algusjärgus.

Nii kaebaja kui ka peatöövõtja on korduvalt kinnitanud, et tööde vastuvõtmine toimus aktide alusel ning nende alusel väljastati arve. Aktides määrati kindlaks tööde mahud, mis märgiti ka lisadokumentides, seega on väär maksuhalduri väide, et dokumendid on üldsõnalised. Väitega, et 30.11.2012 vormistatud Seletuskiri lepingule 1190110 on üldsõnaline, on maksuhaldur püüdnud tungida kahe ettevõtte lepingulistesse suhetesse, püüdes anda lepingule, selle lisadele ja poolte suhetele omapoolse tõlgenduse. Tegemist on maksuhalduri pädevuse piiride ületamisega. Kaebaja viitab lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 1. Kuna maksuhaldur on lepingut ja selle lisasid ebaõigesti tõlgendanud, on alusetu ja tühine ka koostatud maksuotsus. Maksuhaldur ei ole lepingute analüüsimisel arvestanud poolte tava ja praktikaga.

Seadusest ei tulene kohustust, et arvel peab olema väljastaja allkiri ning see kinnitab üksnes majandustehingu toimumist. Kui allkirjastatud on kaks originaal arvet, ei saa mõlemal olla ühesugust allkirja.

5. Maksuotsusest ei selgu, milliseid ütlusi maksuhaldur vastuoluliseks pidas.

Samuti nähtub maksuotsusest, et maksuhaldur ei ole ka ise aru saanud, kust, miks ja millised numbrid on võetud tema hinnangu aluseks seoses teostatud töömahtudega 31.03.2011 seisuga. Maksuhaldur on eeltoodust tulenevalt maksuotsuse tegemisel tuginenud ebaõigetele andmetele.

Maksuhalduri poolt teostatud paikvaatlus on puudulik, sest vaatlus oleks pidanud toimuma kogu objektil, sh hoone siseselt, kus oleks näinud reaalselt tööde teostust.

Maksuotsusest ei selgu, kuidas ja millele tuginedes on maksuhaldur leidnud, et töömahud ei kattu esitatud arvetega ning arve oleks pidanud olemas summas 102 768 eurot mitte 122 880 eurot.

Maksuhaldur on ebaõigesti küsinud teavet kolmandatelt isikutelt – EAS-lt ning peatöövõtja alltöövõtja töötajalt, kes töötas objektil 2010. a. Tegemist on asjasse puutumatute kolmandate isikutega, kellelt seletuste võtmisega on kaebaja õigusi rikutud. Samas lükkavad maksuhalduri kogutud tõendid ümber viimase seisukoha, et objektil ei ole töid teostatud.

Asjaolu, et kaebaja ei ole talle väljastatud arvet tasunud, on lepingupoolte vaheline asi ega puutu vastustajasse. Peatöövõtja ei ole arve tasumiseks toiminguid teinud seetõttu, et soovib viiviste arvel teenida lisatulu.

6. Kaebaja on maksuhalduri juures käinud selgitusi andmas ühel korral, s.o 01.06.2011 ning pole peale seda ja enne maksuotsuse kätte saamist ühtegi teist dokumenti saanud. E-kirja teel 20.06.2011 päringut kaebaja kätte ei saanud. Maksuhaldur on rikkunud lisaks MKS § 11 lg-s 1 sätestatud uurimiskohustusele ka § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada kaebajale võimalus tema õigusi puututava haldusakti kohta arvamus või vastuväited esitada. Samuti on maksuhaldur rikkunud haldusaktile kehtestatud nõudeid jättes maksuotsuse põhjendamata ja motiveerimata, esitades selles üldsõnalisi seisukohti, jättes täitmata maksusumma määramise alused, täpsemad arvutuskäigud ning konkreetsed dokumendid ja faktid. Maksuhalduri seisukohad ja hinnangud on vastuolus tema enda poolt esitatud tõenditega. Kontrollakti kaebajale mitte edastamine tühistas vaidlustatud maksuotsuse, mistõttu kuulub maksuotsus tühistamisele. Kaebaja õigusi on oluliselt piiratud ning maksumenetluses on arvestatud tõendeid vaid osaliselt, jättes arvestamata maksukohustust vähendavad asjaolud.

7. Kaebuse esitaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada ning mõista vastustajalt välja menetluskulud.

8. 31.08.2012 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha, milles leidis, et maksumenetluse raames läbiviidud vaatlus ja vaatluseprotokoll on ebaseaduslikul teel saadud tõendid, mida ei saanud üldse maksuotsuse motiveerimisel kasutada. Uurimispõhimõte ei tähenda kindlasti mitte seda, et maksuhalduril on piiramata voli koguda tõendeid mistahes viisil. OÜ-le Mastervision kuulub kinnistu, millel teostati vaatlust, kuid seal ei toimunud ega toimu tema igapäevane majandustegevus. Vaatluse läbiviimisele kohaldub MKS § 72 lg 2 ja see võis toimuda üksnes maksukohustuslase teadmisel. Kogutud tõendites ei sisaldu teavet selle kohta, miks jäeti maksukohustuslane vaatluse toimumisest teavitamata ja see kahjustab oluliselt kaebaja õigusi. Samuti ei ole teada vaatluse teostamise eesmärk. Maksuotsuse õiguspärasust ja otstarbekust tuleb kontrollida nimetatud tõendeid arvestamata. Puudub teave, kas vaatluse läbi viinud ametnikud olid selleks õigustatud ja volitatud.

Ka vaatluse protokoll ei vasta nõuetele ja juba selle ebatäpsuse tõttu ei oleks saanud seda tõendina arvestada. Vaatluse protokoll on koostatud 12.05.2012, kuid maksuotsuse kohaselt toimus vaatlus 11.05.2012, mistõttu on vaatlusprotokoll vastuoluline ja tuleb jätta tõendusmaterjalina arvestamata. Vaatlusprotokoll sisaldab väga üldsõnalist kirjeldust ning see ei vasta üldse oletatavale eesmärgile, samuti on esimene protokolli lehekülg allkirjastamata. Ka ei sisalda protokoll vaatluse toimumise aega, mis võis rikkuda lisaks MKS § 72 lg-le 4 ka teisi seadusi, mis kaitsevad omandiõigust. Antud juhul on tõendid kogutud ebaseaduslikul teel, seetõttu ka selle raames kogutud tõendid ei vasta tõendi mõistele HMS ja MKS mõttes.

Fotode arvestamine maksumenetluses tõenina on olnud ebaseaduslik. Kaebaja esindaja käis pärast kohtuistungit tutvumas kohtutoimikuga ja maksumenetluse toimikuga ning mitte kumbki toimik ei sisaldanud maksuotsuses viidatud fotosid. Kõik tõendid peavad olema kogutud maksumenetluse raames ning maksuotsuse koostamisel võib tugineda vaid neile tõenditele, mis sisalduvad toimikutes. Fotod on esitatud alles peale seda, kui kaebaja saatis vastava taotluse fotode olemasolu ja asukoha kohta läbi kohtu ning siis teatas vastustaja, et toimikus kõnealuseid fotosid ei olegi. Vaatlusprotokollil on küll fotoaparaadi kasutamine märgitud, kuid ei ole märget mitu fotot tehti, kes tegi, millest ja millise fotoaparaadiga. Protokollis tehtud märget fotoaparaadi kohta, ei ole allkirja, kuupäeva ega nimega kinnitatud. Fotode tegemise kuupäev ei ole tuvastatav.

Ebaseaduslikul teel kogutud fotode analüüsimiseks kasutatud spetsialiste ei ole võimalik tuvastada. Toimikus puudub märge spetsialist kasutamise kohta ega nähtu ka, millise kooli diplomit see isik omab.

Kaebajat ei ole teavitatud kontrolli pikendamisest, kuigi seda on asja materjalidest nähtuvalt tehtud mitmel korral. Seega on osaliselt tõendite kogumine toimunud õigusliku aluseta.

Juhul, kui maksuhaldur asus seisukohale, et esitatud dokumendid on liiga üldsõnalised, siis oleks pidanud küsima kaebajalt täiendavaid seletusi, mida ei ole tehtud. Maksuhaldur ei ole öelnud, milles seisneb dokumentide üldsõnalisus, selles osas on maksuotsus motiveerimata ja selletõttu pole võimalik seda ka vaidlustada. Maksuhaldur ei võtnud asja juurde maksuhalduri ametiruumides näidatud dokumente – projektdokumentatsioon, sertifikaadid, ohutuskaardid, vastavustunnistused, teostusjoonised jm.

Teet Baarilt seletuse võtmine on kohati ebaselge. Nimelt ei oma ta ülevaadet kaebaja ja OÜ BaltEst General vahelisest lepingust ning tal ei olnud õigust teada tehingutega seotud asjaolusid. Maksuhaldur on Teet Baarilt küsinud vaid maksukohustust suurendavaid küsimusi ning antud vastused on lühikesed ja kahemõttelised. Kaebaja on ise võtnud Teet Baarilt kirjalikud seletused, kus viimane täpsustab, mis töid teised isikud objektil tegid. Teet Baar ei olnud näinud kõiki maksuhalduri poolt kaebajale saadetud fotosid. Seega ei saa kolmanda isiku selgitusi arvestada. Teet Baar kinnitas ka, et kõiki tellitud töid ei saagi fotodelt tuvastada.

EAS oli käesolevas asjas asjassepuutumatu kolmas isik, kellelt teabe küsimise vajalikkus maksuotsusest ei selgu. Kuna kaebaja muutis peale EAS-ga suhete lõppemist olulisel oma äriplaani, puudus EAS-l vastav teave ning viimase antud selgitused tuleb jätta arvestamata. Lisaks MKS § 10 lg-s 3 ja HMS § 3 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse tagamise põhimõttele ei ole kinni peetud ka PS §-st 11. Riigikohus on mitmes otsuses selgitanud, et sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Kaevatav maksuotsus on õiguspärane, tasumisel kuuluv käibemaks on määratud õiguspäraselt ning puudub alus selle tühistamiseks.

10. Kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumine on selgunud faktiliste asjaolude pinnalt ning järeldused selle kohustuse rikkumise kohta on toodud maksuotsuses. Kaebaja väide uurimiskohustuse rikkumise kohta on põhjendamatu ja pahatahtlik. Vastupidi, maksuhaldur on igakülgselt täitnud uurimispõhimõtet ning maksumenetluses selgitanud välja tegelikud asjaolud.

11. Maksuotsuses on jõutud õigele järeldusele, et kaebaja ja OÜ BaltEst General vahel arvetel näidatud tehinguid toimunud ei ole. Vastustaja viitab eeltoodu osas maksuotsuse lehekülgedele 12-20. Kaebaja on oma väited jätnud põhjendamata ega ole esitanud ühtegi tõendit, mis maksuhalduri järeldused tehingute mittetoimumise osas ümber lükkaks.

Maksuhaldur hindas maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on selle tulemusena jõudnud seisukohale, et kaebaja ei ole arvel näidatud teenust saanud ning esitatud arve jm dokument ei veena maksuhaldurit sellel märgitud tehingute toimumises ja on koostatud üksnes jätmaks mulje tehingute toimumisest.

Asjaolu, et pooled kinnitavad tehingute toimumist, ei ole piisav selleks, et tõendada tehingute tegelikku toimumist, kui muud asjas kogutud tõendid viitavad vastupidisele. Nõuetekohaselt vormistatud arve on küll üheks tingimuseks, mis annab maksukohustuslasele õiguse arvel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks, kuid üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, kui puuduvad muud faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute toimumist arvel näidatud poolte vahel. Vastustaja viitab oma seisukohtades ja vaideotsuse punktidele 3.4-3.8.

12. Maksusumma määramise alus ja metoodika on selgelt ära toodud maksuotsuse lehekülgedel 20-22.

13. Maksuhaldur saatis 09.06.2011 koostatud otsuse nr 12.2-3/2170-9 samal päeval kaebaja eposti aadressile rain@redbox.ee (äriregistrijärgne e-posti aadress, kaebaja juhatuse liige on sel teel maksuhalduriga suhelnud). Sama otsus saadeti ka kaebaja juriidilisele aadressil, kuid tagastati „hoiutähtaja möödumisel“. Ka 11.07.2011 otsus nr 12.2-3/2170-11 tagastati „hoiutähtaja möödumisel“. Vastustaja leiab, et juriidilisel isikul on kohustus korraldada enda juriidilisel aadressil posti kättesaamine, mistõttu ei saa kaebuse esitaja väita, et tema õigusi on rikutud, kuna talle ei ole pärast 01.06.2011 ühtegi haldusakti kätte toimetatud.

Kuivõrd kaebaja on vaidlusaluse maksuotsuse peale esitanud ka vaide, on tal olnud võimalus esitada omapoolseid tõendeid selle kohta, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järeldused tehingute näilikkuse kohta.

14. Maksuotsuses ekslikult märgitud töömahud ei muuda valeks maksuhalduri järeldusi selles osas, et tehinguid kaebaja ja OÜ BaltEst General vahel tegelikult teostatud ei ole.

15. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka see, et tehingud oleks reaalselt toimunud. Vastustaja viitab Tartu Ringkonnakohtu otsusele 3- 08-115. Maksukohustuslane peab maksuhalduri nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ning siinjuures ei saa piirduda vaid formaalsete tõenditega. KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on primaarne majandustehingute tegelik toimumine arvetel märgitud isikute vahel. Antud juhul formaalsed dokumendid ei tõenda tehingu toimumist arvel näidatud poolte vahel ja tekitavad kahtluse tehingu toimumises üldse.

Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei ole kontrollitaval maksustamisperioodil OÜ BaltEst General nimel väljastatud arvetel näidatud teenuseid soetanud, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid (tehingutel puudub majanduslik sisu). Kuna kaebaja ei ole arvetel nimetatud teenust ja kaupa saanud, ei ole ka käivet tekkinud ning seega puudub õiguslik alus OÜ BaltEst General nimel väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Asjaolu, et maksuhaldur on maksumenetluses kaebuse esitaja arvates teinud valesid järeldusi, ei saa olla piisavaks väiteks lükkamaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusi. Vastustaja viidates Riigikohtu 20.06.2007 kohtuotsus 3-3-1-34-07 p-le 15 leiab, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, kuid antud juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud sellised tõendeid, mis kinnitaksid, et 05.08.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2170-14 on maksusumma määratud valesti.

16. Vastustaja esitas 07.09.2012 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele. Maksuhalduril on õigus paikvaatluse teostamiseks vaadelda kaebaja omandis olevat vara (MKS § 72 lg 2) ning selle käigus ei teostatud läbiotsimist. Kaebaja sai vaatluse teostamisest teada nii maksumenetluses ütlusi andes kui ka maksuotsusest, seega oli kaebajal vajadusel võimalik nõuda kirjalikku vaatluse põhjendamist. Maksuhaldur ei ole maksustamisel lähtunud üksnes vaatluse teostamisel saadud infost, vaid hinnanud kõiki kogutud tõendeid vastastikuses seoses. Vaatluse toimumine oli esimeseks menetlustoiminguks ja see oli vajalik selleks, et revident oskaks kohtudes maksumaksja esindajaga viia kontrolli läbi võimalikult asjalikult ja seeläbi kiirendada maksumenetluse läbiviimist.

12.05.2011 vaatluse protokoll ongi koostatud 11.05.2011 vaatluse kohta, kui maksuhaldur tegi Nurmpera kinnistul fotosid ja märkusi kinnistu kohta. Vaatluse protokoll on koostatud kooskõlas MKS § 72 lg-ga 4. Kaebaja ei ole täiendavas seisukohas ümber lükanud vaatluse käigus tuvastatud asjaolusid. Vastustaja väide, et äkki teostati vaatlus töövälisel ajal ei ole eluliselt usutav, sest revidentide ametlik tööaeg on 8.15-17.00 ning fotode metaandmetest nähtub, et need on tehtud 11.05.2011 pärast kella 15.00.

Kaebaja ei kasutanud maksmenetluses võimalust fotodega tutvuda. Vaidlus fotode olemasolu üle varasemalt puudus, mistõttu ei pidanud maksuhaldur vajalikuks neid ka kohtule edastada, sest maksuotsuses on järeldusi tehtud vaatlusprotokollile tuginedes. Maksutoimikuid koostatakse nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, kohtule edastatud toimikus olid materjalid, mis olid maksuotsuse koostamise aluseks, seega ei olnud vajalik fotode väljaprintimine. Fotoaparaadi nimetus on ära toodud nii maksuotsuses kui ka vaatlusprotokollis ning kuupäevad, millal fotod tehti on tuvastatavad fotode metaandmeid vaadates. Maksuhaldur ei ole kasutanud spetsialistide abi ja kaebaja väide põhineb sellel, et maksuhaldur on foto selliselt pealkirjastanud. Foto pealkiri hinnanguna maksuotsuses ei kajastu, seega on kaebaja väide asjassepuutumatu.

Kaebaja oma täiendava seisukoha punktis 6 ise kirjutab, et maksuhaldur on pikendanud kontrolliperioodi mitmel korral. Märtsi 2011 käibedeklaratsiooni alusel tekkinud kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitmine on maksuhalduri 13.05.2011 otsusega peatatud ning vastavalt 06.06.2011 ja 11.07.2011 otsustega pikendatud kuni 16.08.2011. Pikendamisotsused on kaebajale edastatud.

Kaebaja ei ole järjepidev oma väidetes seoses oluliste dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega. Kui kaebaja märgitud dokumendid oleks maksustamise seisukohalt olulised, oleks kaebaja need tõendid oma väidete kinnitamiseks esitanud. Teet Baari poolt antud selgitused kaebajale ei lükka ümber isiku poolt maksuhaldurile antud seletusi, vaid pigem kinnitavad neid. Maksuhaldur küll protokollis Teet Baari ütlusi, kuid viimane on neid allkirjaga kinnitanud. Maksuhaldur on igakülgselt täitnud uurimispõhimõtet ja selgitanud välja tegelikud asjaolud.

Maksukontrolli raames, mis teostatu kaebaja suhtes tuvastati, et tegelikkuses tehinguid OÜ-ga BaltEst General ei toimunud ning kaebajal puudus alus sisendkäibemaksu arvestamiseks. Antud juhul toimus paralleelselt maksumenetlus ka OÜ BatlEst General suhtes, kus leiti, et vähendamisele kuulub tasumisele kuluv käibemaks.

Kohtu põhjendused ja otsus

17. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

18. Kaebaja ei ole esitanud asjas selliseid tõendeid, mis kummutaksid vastustaja poolt tuvastatut, et kaebaja ei ole OÜ-lt BaltEst General arvetel näidatud teenuseid soetanud. Vastustaja on viidanud maksumenetluses kaalukatele asjaoludele, mis annavad aluse seisukohaks, et tehinguid ei ole poolte vahel tegelikkuses toimunud. Seetõttu ei saa halduskohus ümber lükata vastustaja poolt tõendatut, et arved ja teised tõendid on kaebaja poolt esitatud selleks, et luua mulje tehingute toimumisest, et saada seeläbi majanduslikku eelist sisendkäibemaksu tagastamise näol.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2010. a on Nurmpera kinnistul töid tehtud. Viimast tõendavad nii 11.05.2011 maksuhalduri poolt teostatud vaatluse käigus tuvastatud asjaolud kui ka Teet Baari poolt maksumenetluses 13.07.2011 antud seletused. Kaebaja ei ole esitanud aga tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et tegelikkuses ei olnud arvel nr 11310301 märgitud tehingud näiliselt vaid tegelikud. Vastustaja on õigesti märkinud, et asjaolu, et tehingute pooled kinnitavad arvel näidatud tehingute toimumist, ei ole piisav tehingute toimumise tõendamiseks, kui muud asjaolud viitavad vastupidisele. Kuna vastustaja tuvastas, et tehingut reaalselt ei täidetud, siis võiski ta selle arvestamata jätta. Näiliste tehingute puhul ei lasu vastustajal kohustust tuvastada, kuidas teenuseid tegelikkuses osutati, mis mahus neid osutati või kelle poolt teenus osutati.

20. Tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamisel võib arvestatud käibemaksult maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1). Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu (KMS §

27 lg 1). Antud asjas on tõendatud, et pärast 2010. a ei ole Nurmpera kinnistul midagi muutunud, mistõttu ei ole tõendatud teenuse saamine ja vastustaja ei saanud lugeda sisendkäibemaksu mahaarvamist õigustatuks. Seetõttu ei riku vaidlustatud otsus kaebaja õigusi seonduvalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ilma jäämisega. Vastustaja on tuvastanud kaebaja käitumises maksukohustuse faktilise alusena „teadis“, mille tõttu ei saa kaebaja apelleerida heauskse käitumise klauslile.

21. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa järeldada, et vastustaja on rikkunud MKS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 sätestatud uurimusja maksukohustuslase ärakuulamise kohustust. Maksutoimikust ja maksuotsusest nähtuvalt on vastustaja lisaks kaebajalt saadud seletustele ja teabele kogunud teavet ja võtnud seletusi ka kolmandatelt isikutel ning viinud läbi vaatluse Nurmpera kinnistul. Maksutoimikus olevate dokumentide kohaselt on vastustaja kaebaja poole pöördunud ka peale 01.06.2011 ja seda sama e-posti aadressi vahendusel, mille kaudu varasemalt kaebajaga suheldi. Asjaolu, et kaebaja sellele vastanud ei ole, ei tähenda, et vastustaja pole kaebajale taganud ärakuulamise õigust. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli võimalik täiendavaid tõendeid esitada ka vaide või/ja kaebuse esitamisel. Nimetatud õigust kaebaja kasutanud ei ole, mistõttu ei saa halduskohus nõustuda kaebajaga, et rikutud on tema ärakuulamisõigust ja uurimiskohustust.

22. Vastustaja on maksuotsuses põhjalikult käsitlenud, millised faktilised asjaolud tingisid kaebajat koormava otsuse andmisel. Kaebaja pahausksuse ja tehingute näilikkuse on vastustaja tuvastanud järgmiste asjaolude alusel. Kaebajal oli teenuse eest tasumata OÜ-le BaltEst General. OÜ BaltEst General vastas reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele: puuduvad töötajad, äriühingu küll deklareerib maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu, kuid ligilähedaselt sama suure sisendkäibemaksuga on käibemaksukohustus optimeeritud. OÜ BaltEst General juhatuse liikme seletuste kohaselt ei ole OÜ BaltEst General ise kaebajale teenust osutanud ja materjale hankinud, kasutades alltöövõttu. Väidetav alltöövõtja, OÜ Greenplan, ei olnud 2011. a töötasu väljamakseid deklareerinud. Mõlema nimetatud ettevõtte juhatuse liikmeks on olnud A. Tõnisson ning OÜ Greenplan juhatuse liige on olnud ka kaebaja juhatuse liige, R. Linnasmägi. Viimane on olnud juhatuse liikmeks kõigi kolme, sh kaebaja osanikettevõtetel. Kaebaja pahausksusele viitab muuhulgas asjaolu, et suurtes summades arved ja nende kohta antud osapoolte seletused on üldsõnalised, mis ei võimalda nende kontrollimist. Vaatluse käigus tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et Nurmpera kinnistul ei ole töid tehtud ning ka kolmandate isikute selgitused ei kinnita tehingute toimumist. Tehingu näilisus tuleneb ka asjaolust, et kaebaja on menetluse käigus teatanud, et osapooled on tehingu tühistanud. Vastustaja poolt kogutud tõenditega oli tõendatud, et Nurmpera kinnistul ei ole üldse töid tehtud, mida ei ole ka kaebaja ümber lükanud.

Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed Teet Baari poolt kaebajale antud kirjalikud seletused. Antud seletused on suuremas osas kooskõlas varem maksuhaldurile antud seletustega ega lükka neid ümber, kuid Teet Baar on 08.08.2012 seletuses märkinud, et on hiljem veel mitu korda objektil käinud ja esimese korraga võrreldes on olnud palju muutusi. Samas on nii vastustaja kui ka kaebaja käesolevas asjas kinnitanud, et tegemist on endise OÜ Greenplan töötajaga, kes kaebaja täiendava seisukoha lisast nähtuvalt elab Tallinnas. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et endine peatöövõtja alltöövõtja töötaja käib endisel tööobjektil.

23. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuotsusest ei nähtu, milliseid seletusi on maksuhaldur vastuolulisteks pidanud. Vastustaja on vaidlustatud maksuotsuses märkinud, et vastuolulised on osapoolte seletused ning et kaebaja juhatuse liikme R. Linnasmägi ja ka A. Tõnissoni antud seletused on erinevad ja ebausutavad. Kohus möönab, et vastustaja ei ole maksuotsuses eraldi välja toonud, milles vastuolu seisneb, kuid maksuotsuses kajastatud seletustega tutvudes ilmneb, et kui R. Linnasmägi väitel oli objektil toimuvaga kursis peatöövõtja, siis viimase esindaja kinnitab, et ei ole alates märtsist 2011. a objektil käinud ega tea nimetada isikuid, kes töid teostasid.

Põhjendatud on kaebaja etteheide, et maksuhaldur on eksinud teostatud tööde mahus, kuid kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolu ei muuda valeks maksuhalduri järeldusi tehingute mitte toimumisest. Kohus on seisukohal, et tegemist on ühe asjaoluga mitmest, mis tingis järelduse, et tehinguid kaebaja ja OÜ BaltEst General vahel tegelikult toimunud ei ole.

24. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid vastustaja menetluslikke minetusi, mis annaks iseseisva aluse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus nõustub vastustaja käsitluse õigsusega, kuidas peab tõenditele kogumis antava hinnangu alusel kujunema otsustuse tegeja siseveendumus ning mida hõlmab uurimispõhimõte.

Kohus selgitab, et tulenevalt MKS § 82 teisest lausest kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid, kui tal tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Vastavalt MKS § 59 lg-le 1 on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja on maksumenetluse käigus pöördunud teabe saamiseks kolmandate isikute – EAS-i ja Teet Baari poole. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud isikud andsid seletusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, seega oli nende poole pöördumine põhjendatud.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oleks talle tulnud edastada kontrollakt. Maksuotsusest nähtuvalt on tegemist üksikjuhtumi kontrolli tulemusel antud maksuotsusega, millisel juhul ei ole kontrollakti andmine kohustuslik. Veelgi enam, kaebuse asjaoludest nähtuvalt alustati maksumenetlust kaebaja 2011. a käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude kontrollimiseks. Seega oli kaebaja teadlik, milliseid tõendeid tuleb maksuhaldurile esitada ning kui enammakse tõendamiseks dokumente ei esitata, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta.

25. Vaatluse läbiviimist reguleerib MKS § 72. Välivaatluse korral võib maksuhaldur vaadelda maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ükskõik millise maksukohustuslase vara tingimusel, et vaatlus viiakse läbi isiku teadmisel ja ei kujuta endast isiku tahte vastast eluruumidesse või valdustesse sisenemist. Vaatlusest mitteteatamine on lubatud erandjuhtudel vastavalt MKS § 72 lg-le 3, seal hulgas juhul, kui võib eeldada, et tulevasest vaatlusest maksukohustuslasele teada andmine tähendaks kas vaatlusele tuleva tegevuse lõpetamist enne vaatluse algust või ohustaks objektiivsete tõendite kogumist. Kuna kaebaja ei ole varasemas menetluses toimingut vaidlustanud ega ole kasutanud ka oma õigust nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist, siis leiab kohus, et kuni täiendava seisukoha esitamiseni ei leidnud kaebaja, et Nurmpera kinnistul maksuhalduri poolt läbiviidud vaatlus oleks tema õigusi rikkunud. Kaebaja õiguste rikkumist, seoses vaatluse läbiviimisega, ei ole ka kohus käesolevas asjas tuvastanud. Kaebaja ei ole oma täiendavas seisukohal põhjendanud, miks ei võinud olla tegemist MSK § 72 lg-s 3 sätestatud juhtumiga, kus etteteatamine ei ole vajalik. Samuti ei ole kaebaja asunud seisukohale, et maksuhaldur sisenes valdustesse tema tahte vastaselt. Asja materjalidest ilmneb, et vaatluse toimumise ajal ei viibinud kinnistul ühtegi inimest, kellele oleks maksuhalduril olnud võimalus korraldus vaatluse läbiviimise kohta üle anda.

Kohus möönab, et üldjuhul koostatakse MKS § 72 lg-s 4 sätestatud vaatluse protokoll vaatluse käigu ja tuvastatud asjaolude kohta vahetult vaatluse toimumise käigus, et tagada selle täpsus. Vastustaja on selgitanud, et kohapeal tehti 11.05.2012 fotosid ja märkusi ning protokoll koostatid alles 12.05.2012. Kohtule edastatud fotode metaandmete kohaselt on fotod tehtud aga 26.04.2011 kella 15.47 ja 15.55 vahel. Seega on maksuhalduri väited fotode tegemise aja kohta ebaõiged. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja tagastusnõude 20.04.2011 ning maksuhalduri 13.05.2011 otsusest nr 12.2-3/2170-2 nähtuvalt on 26.04.2011 kaebaja edastanud juba selgitused ja dokumendid äriühingu tegevuse kohta (maksutoimiku lk 33). Järelikult oli nimetatud kuupäevaks maksumenetlus alustatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud fotode ehtsust ning asjaolu, et neil on kajastatud

Nurmpera kinnistul olevad objektid, on tegemist tõenditega, millele maksuhaldur võis maksumenetluses tugineda.

Kohtus ei nõustu kaebajaga, et maksumenetluses on kasutatud spetsialisti, keda ei ole võimalik menetlusmaterjalidest tuvastada. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu spetsialisti kaasamist.

Asja materjalidest ja ka kaebaja enda väidetest nähtub, et kaebaja on olnud teadlik menetluse korduvast pikendamisest, mis on kooskõlas MKS-i ja KMS-ga (maksutoimiku lkd 18-34).

26. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

27. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole aga taotlenud menetluskulude hüvitamist.

Roby Koik kohtunik