2-12-24879/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-24879 Tsiviilasi OÜ Koduliising hagi Tauno Grossberg vastu võlgnevuse, intresside ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 217 eurot 79 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Koduliising (registrikood 10892531; asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu; e-post menetlus@liisi.ee); Hageja esindaja: Andrus Post (isikukood *, Posti 30, 90504 Haapsalu); Kostja: Tauno Grossberg (isikukood *, elukoht *; e-post *). Menetluse staatus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Tauno Grossberg’ilt hageja OÜ KODULIISING kasuks kokku 347,63 (kolmsada nelikümmend seitse eurot 63 senti) eurot, millest põhiosa võlgnevus on 217,79 eurot, intress 47,81 eurot ja viivis 82,03 eurot.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja OÜ KODULIISING menetluskulud kostja Tauno Grossberg’i kanda.

2. Välja mõista kostjalt Tauno Grossberg’ilt hageja OÜ KODULIISING kasuks menetluskulu kogusummas 63,91 (kuuskümmend kolm eurot 91 senti) eurot s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

09.03.2010 sõlmisid OÜ Koduliising (edaspidi hageja) ja R. H. (edaspidi laenusaaja) laenulepingu nr *, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 3592 krooni, Hawaii Express OÜ-st jalgratta ostmiseks. Laenusaaja ei ole tasunud ühtegi graafikujärgset makset, tasutud on vaid sissemakse 200 krooni. Laenulepingust nr * tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid OÜ Koduliising ja Tauno Grossberg (edaspidi kostja) 09.03.2010. a käenduslepingu nr *, mille punkti 4.4 kohaselt vastutab käendaja laenuandja ees solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki laenuandja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis võivad tekkida laenulepingu alusel. Käenduslepingu punkti

4.5 kohaselt on käendusega tagatud nii põhikui kõrvalkohustuste täitmine. Seega vastutab kostja solidaarselt laenusaaja R. H.’ga kõigi laenulepingust nr * tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja on laenusaajat ja kostjat korduvalt kirjalikult hoiatanud, et võlgnevus tuleb tasuda viivitamatult. Viimased kirjad on laenusaajale ja kostjale saadetud 11.08.2010 ja 13.09.2010. Vaatamata saadetud meeldetuletustele jätsid laenusaaja ja kostja laenu tagastamata. 26.06.2012. a seisuga on hageja nõue kokku 347,63 eurot, millest põhiosa 217,79 eurot, intressid 47,81 eurot ja viivised 82,03 eurot.

27.06.2012 esitas hageja OÜ Koduliising Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Tauno Grossberg’i vastu 347,63 euro nõudes. 13.07.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 13.07.2012esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. 21.08.2012 kostjale Soomes menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 27.06.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 347,63 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhiosa võlgnevus on 217,79 eurot, intressid 47,81 eurot ja viivised 82,03 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: võlgnevuse ja viivise arvestuse /tlk 4/; hageja ja laenusaaja vahel 09.03.2010. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 5/; laenu tagastamise graafiku /tlk 6/; laenulepingu üldtingimused /tlk 7-8/; hageja ja kostja vahel 09.03.2010. a sõlmitud käenduslepingu nr * /tlk 9/ ning hageja poolt 11.08.2010 ja 13.09.2010 kostjale saadetud meeldetuletuskirjad /tlk 10, 11/.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud.

Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tauno Grossberg’ilt hageja OÜ Koduliising kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 347,63 eurot, millest põhivõlgnevus on 217,79 eurot, intress 47,81 eurot ja viivis 82,03 eurot.

Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda /tlk 3/ ning on 13.07.2012 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 39/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 15/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu kogusummas 63,91 eurot.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik