2-12-24351/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-24351

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-24351 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi LS’i vastu võlgnevuse 8477.40 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 4306.32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja lepinguline esindaja Triin Marran (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu, elektronpost kohus@sissenoudekeskus.ee) Kostja LS (isikukood XXX, XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista LS’ilt võlgnevus 7892.91 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 3684.17 eurot, intress 3115.46 eurot, seisuga 18.06.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 1055.76 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 37.52 eurot, BIGBANK AS-i kasuks.

3. Välja mõista LS’ilt alates 19.06.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 31.09 % põhinõudest (3684.17 eurolt) aastas BIGBANK AS-i kasuks.

4. LS’ilt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 alusel sissenõutava summa suurus kokku ei tohi ületada käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 19 127.41 eurot.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 584.63 eurot väljamõistmiseks.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-12-24351

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hageja menetluskulud jätta 93 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäta 7 % ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista LS’ilt menetluskuludena 619.26 eurot BIGBANK AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543.24 eurot ning õigusabikulud 95.87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates hageja õigusabikulud summas 50 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

2-12-24351

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 584.63 eurot rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud järgmised: põhivõlgnikule ja kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatuste ja lepingu ülesütlemisavalduse saatmise kulud 262.01 eurot ning inkassomenetluse kulud 322.62 eurot. Poolte vahelise viimase kokkuleppe sõlmimise ajal, s.o 31.03.2009, kehtinud krediidilepingute üldtingimuste S p 5.3 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Üldtingimuste p 6.6 (endine p 6.7) järgi on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud. Need tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades võla sissenõudmisega seotud kulude nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (sh seadusest oluliselt kõrgemat viivisemäära), siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimuse p-d

5.3 ja 6.6 tühised. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõistlike võla sissenõudmisega seotud kulutustega ning seega ei ole nõue põhjendatud ka seadusest tuleneval alusel (VÕS § 113 lg 5, §

128 lg 3). Hagis pole välja toodud, miks oli vajalik inkassomenetluse alustamine ja milliseid toiminguid selle menetluse raames läbi viidi, sest miski ei oleks takistanud hagejat pöörduma koheselt nõudega kohtu poole.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 93 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 7 % ulatuses hageja ja 93 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 619.26 eurot (s.o 665.87 eurost 93 %).

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Meeli Kaur kohtunik