2-11-343/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Jätta Swedbank AS hagi M. S.-K.`i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses Swedbank AS hagi M. S.-Klštšjovi vastu 714, 21 euro ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank ja kostja M. S.-K. 20.12.2005. a laenulepingu nr 05-259474-VL summas 75 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.01.2010. a. 06.06.2009. a sõlmisid pooled laenulepingu nr 05-259474-VL lisa, mille kohaselt võimaldati kostjal põhiosa maksepuhkust 6 kuud ning pikendati lepingu lõpptähtaega kuni 15.07.2010. a. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimakasete tasumisega võlgnevusse alates 15.03.2010. a. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud Kohtuasja number 2-11-343 Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Swedbank AS hagi M. S.-K.`i vastu 714, 21 euro ja viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Kostja: Swedbank AS (RK 10060701; asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

M. S.-K. (IK xxx; elukoht:xxx)

määras. 04.01.2011. a seisuga on kostja võlg hageja ees kokku 714, 21 eurot, millest põhiosa on 638, 58 eurot, intress (ajavahemiku 15.03.2010-15.07.2010. a eest) 43,19 eurot ja põhiosa viivis 32,44 eurot (ajavahemiku 15.03.2010-04.01.2011. a eest).

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 714, 21 eurot; viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 175,75 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. 12.01.2011. a määrusega võttis kohus Swedbank AS hagi menetlusse. Hagiavalduses märgitud aadressil Estonisa pst 8-19, Kohtla-Järve ja deklaratsioonijärgsel aadressil Suur- Kaare tee 45-18, Pärnamäe, Viimsi vald hagimaterjale kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hagimaterjalid tagastati märkega „elab Saksamaal“. Rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel selgus, et M. S.-K. elab alates 03.12.2009. a Saksamaal (Niedersachsen, Friesland, Heimkehr str 18).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab Swedbank AS hagi läbi vaatamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Kohus on seisukohal, et antud asja on rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt pädev lahendama tarbija (kostja) elukohajärgne kohus.

Vastavalt TsMS § 75 lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse Eesti kohtule esitada ning seejärel kas asi allub kohtule, kuhu see esitati. Kui asi ei allu sellele kohtule kuhu hagi esitati, saadab kohus avalduse kohtule, kellele see allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 2).

Seega kohalduvad TsMS-i kohtualluvust reguleerivad sätted siis, kui alluvus ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega (vt TsMS § 70 lg 4).

5. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kohtualluvust reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 22.12.2000. a (nn Brüssel I määrus), mille art 16 lg 2 järgi võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Pooled on sõlminud tarbijalepingu määruse art 15 lg 1 mõttes.

Euroopa Kohus on leidnud, et kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40).

Hagi on kohtule esitatud 04.01.2011. a, rahvastikuregistri andmetel elab M. S.-K. alates 03.12.2009. a Saksamaal.

6. Määruse art 17 kohaselt võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda lepingupoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel, kui poolte alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

Swedbank AS ja M. S.-K.i vahel sõlmitud laenulepingu nr 05-259474-VL p 14.1 kohaselt on pooled leppinud kokku Harju Maakohtu kohtualluvuses (lepingu sõlmimise koha järgne alluvus) ja Eesti õiguse kohaldamises (tl. 8).

TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

TsMS § 104 lg 3 sätestatut tuvastatud ei ole.

Käesoleval juhul on üheks lepingupooleks tarbija, mistõttu leiab kohus, et ei ole täidetud TsMS § 104 lg 1 sätestatud tingimused.

Vastavalt TsMS § 106 lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg 1 sätestatuga.

7. Juhindudes määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15, 16 ja TsMS § 70, tuleb hagi esitada tarbija (kostja) elukohajärgsesse kohtusse. Kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik