2-11-57365/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-57365

Tsiviilasi

Danske Bank A/S hagi KÜ Salme 24 vastu 7352,33 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4388,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht

Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani)

hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Raudsepp

(Advokaadibüroo GLIMSTEDT, asukoht Rävala pst 5, Tallinn

10143; menetlus@glimstedt.ee)

kostja: KÜ Salme 24 (registrikood 80129268, asukoht XXX)

kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Harri Varep

(isikukood 35912012730, elukoht XXXXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113, § 396 lg 1, § 397 lg 1;

MTÜS § 27 lg-d 1-3, § 28 lg 1, § 80 lg 2; TsÜS § 34 lg 1;

TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442

kohus

o t s u s t a s:

1. Rahuldada Danske Bank A/S hagi KÜ Salme 24 vastu.

2. Välja mõista KÜ-lt Salme 24 Danske Bank A/S-i kasuks laenulepingu nr KUL-

110705SA alusel 7406,34 eurot, millest 3017,48 eurot on lepingujärgne põhivõlgnevus,

3017,48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 1317,38 eurot intress.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud KÜ Salme 24 kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl 2-7)

1. Hageja ja kostja, keda esindas mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena

kantud Tõnis Tammekivi, sõlmisid 11.07.2005 laenulepingu nr KUL-110705SA

summas 18 758,07 eurot. Laen anti panga poolt kostja kasutusse samal päeval. Laenu

tagastamise tähtpäev oli 25.06.2020. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt laenu

tagastamise ja intresside maksmise graafikule (tl 9-15).

2. Kostja

palus

lepinguliste

kohustuste

täitmiseks

kaks

korda

maksepuhkust.

Vastavasisulised kokkulepped sõlmiti 20.10.2006 (tl 18) ja 11.05.2007 (tl 19). Ka pärast

maksepuhkuse lõppemist vastavalt kokkulepitud graafikule kostja laenu põhiosa ega

intresse ei tasunud. Hageja palus korduvalt kostjal lõpetada lepingu rikkumine ja

kõrvaldada lepingust tulenevad võlgnevused (tl 20-23), kuid kostja seda ei teinud.

Kostja teatas, et ta keeldub kohustuste täitmisest ega kavatsegi laenu tagasi maksta, kuna

väidetavalt ei ole kostja laenu võtmist otsustanud ning korteriühistu liikmete allkirjad

11.03.2005 ja 04.03.2005 üldkoosolekute, millega on otsustatud uue juhatuse valimine

ja korteriühistu remonditöödeks laenu võtmine, protokollidel on ilmselt võltsitud (tl 26).

Samal ajal on aga visuaalsel vaatlusel ilmne, et kostja hoonele on tehtud remonttöid

(hoonel on vahetatud välisuksed, puukuuride katus ja paigaldatud uued vihmaveetorud).

Just nimetatud remonttööde teostamiseks sõlmis kostja hagejaga lepingu (tl 16).

Remonttööde teostamist kinnitab ka asjaolu, et kostja arvelduskontolt tehtud

väljamaksed läksid OÜ-le Grinbau (tl 17), mille tegevusalaks oli muuhulgas märgitud

kinnisvara hooldamine. Samuti on hagejale teada, et Lõuna Politseiprefektuuri

kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse poolt määratud ehitusekspertiisiga (tl

28-31) on samuti leidnud kinnitust kostja juures ehitustööde tegemine.

3. Kostja on alates 25.05.2008 lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses.

Hageja esitas 16.07.2009 kostja vastu hagi 25.05.2008 kuni 25.06.2009 sissenõutavaks

muutunud põhivõla kogusummas 1092,73 eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks.

Tsiviilasjas nr 2-09-34126 rahuldas Tartu Maakohus nimetatud hagi täielikult 6.12.2010

otsusega (tl 32-37) ning Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2011 kohtuotsusega jäeti kostja

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu otsus muutmata (tl 38-45). Ka

pärast tsiviilasjas nr 2-09-34126 hagi esitamist sissenõutavaks muutunud rahaliste

kohustuste osas on kostja rikkunud lepingut ega ole kõrvaldanud võlgnevust, mis on

tekkinud alates 25.07.2009.

4. Hageja palus KÜ-lt Salme 24 välja mõista Danske Bank A/S kasuks põhivõlg 3017,48

eurot, intressid 1371,38 eurot ning viivis 3017,48 eurot. Samuti palus hageja hagi

tagamise korras arestida KÜ-le Salme 24 kuuluvad arveldusarved krediidiasutustes kogu

nõude, s.o 7406,34 euro ulatuses. Kohus jättis taotluse hagi tagamiseks 24.11.2011

määrusega rahuldamata (tl 55).

KOSTJA VASTUS (tl 67-70)

5. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et poolte vahel

puudub lepinguline õigussuhe. Menetluses nr 2-09-34126 on samale seisukohale

tuginedes kostja esitanud ka kassatsioonkaebuse, mille osas Riigikohus ei ole

käesolevaks hetkeks omapoolset seisukohta võtnud. Kostja on seisukohal, et kostja ja

hageja vahel 11.07.2005 sõlmitud laenuleping on tühine KÜ Salme 24 esindajana

tegutsenud isikul esindusõiguse puudumise tõttu.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva

isiku avaldused või käitumine (antud juhul kolmas isik T.Tammekivi) mõjutavad teist

isikut (käesoleval juhul hageja) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on

antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav (käesoleval juhul kostja) teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindaja ja talub selle isiku sellist tegevust, siis

loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja on seisukohal, et kui hinnata TsÜS §

118 lg 2 eeldusi terviklikult ning kogumis, siis on selge, et nimetatud eelduste täitmist

tuleb hinnata tehingu tegemise ajahetkel. Sellele viitab sätte grammatiline ülesehitus,

mis räägib kõigist eeldustest samal ajahetkel. Kui lugeda sätet tervikuna, siis on selgelt

mõistetav, et volitus loetakse antuks tehingu sõlmimiseks juhul, kui samal hetkel

esindatav teab või peab teadma, et tema nimel tegutseb keegi esindajana ning esindatav

talub seda. Sätte grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt ei ole võimalik, et mõni

eeldustest täidetakse pärast hetke, millal tehakse tehing ning tuleb lugeda volitus antuks.

Ka tuleneb selline tõlgendus volituse olemusest, mis viitab kellelegi nõusoleku

andmisele tehingute tegemiseks tulevikus. Juhul kui edasiulatuvalt sellist heakskiitu ei

ole antud, ei saa ka rääkida volitusest ning seega volituse andmisest talumiskohustusega

TsÜS § 118 lg 2 tähenduses. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum,

mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Lähtuvalt esindusõiguse

definitsioonist ning TsÜS § 129 lg-st 1, mis annab võimaluse volituseta tehtud tehingu

hilisemaks heakskiitmiseks, saab volituse andmisest rääkida vaid enne tehingu tegemist

ning hiljem tuleb kõne alla üksnes tehingu heakskiitmine. Seega on TsÜS § 118 lg 2

kohaselt võimalik volitust üksnes edasiulatuvalt kehtivaks lugeda alates hetkest, kui

esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ning talub sellist

tegevust.

7. Käesoleval juhul on hageja ning kostja, keda esindas mittetulundusühingu registrisse

kostja juhatuse liikmena kantud T. Tammekivi, vahel sõlmitud 11.07.2005 laenuleping.

Laenulepingu sõlmimise hetkel ei teadnud kostja, kes on T. Tammekivi ning et T.

Tammekivi tegutseb tema nimel. See oli tingitud asjaolust, et T. Tammekivi oli

määratud KÜ Salme 24 juhatuse liikmeks 11.03.2005 võltsitud üldkoosoleku protokolli

alusel. Nii Tartu Ringkonnakohus 21.11.2011 otsuses kui ka Tartu Maakohus

06.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-34126 on jõudnud järeldusele, et talumisvolitus

nimetatud laenulepingu sõlmimiseks oli olemas tulenevalt kostja 2006. aasta tegevusest.

Olukorras, kus kostja on 2006. aastal korduvalt väljendanud oma seisukohta, et ta ei ole

nõus laenulepingu sõlmimisega ning ei kiida seda heaks mitmetel põhjustel, ei saa

lugeda tema 2006. aasta tegevusega 2005. aastal laenulepingu sõlmimise hetkel T.

Tammekivile laenulepingu sõlmimiseks volitust antuks. Volituse andmine tehingute

tegemiseks talumisvolituse alusel saab äärmisel juhul kõne alla tulla üksnes

edasiulatuvalt alates 2006. aastast.

8. Tõendatud on see, et üldkoosoleku protokollid, mille alusel laenu võeti ja koosolekust

osavõtjate allkirjad olid võltsitud. Isikud, kelle allkirjad üldkoosoleku protokollidest

nähtuvad, ei viibinud tegelikult koosolekutel. Võltsimise on lugenud toimunuks Tartu

Ringkonnakohus oma kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-09-34126 ning seda kinnitab ka

kriminaalmenetluse raames läbiviidud käekirjaekspertiis.

9. Kostja ei olnud kuni 2006. aasta suveni teadlik, et ehitustöödeks on võetud tema nimel

laenu ning sellest teada saades ei kiitnud ta mitte mingilgi moel laenu võtmist heaks.

Vastupidi, kutsuti kokku üldkoosolek ning esitati ühine avaldus majanduspolitseisse

kuriteo uurimiseks. Avalduse alusel alustati praeguseni kestvat süüdistusasja nr 1-09-

4277 selles, et on võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli ja otsust ning

võltsitud dokumente on kasutatud KÜ Salme 24 nimel Sampo Pangast 293 500 krooni

suuruse laenu võtmiseks.

10. Tulenevalt volituse puudumisest on 11.07.2005 sõlmitud laenuleping nr KUL-

110705SA summas 293 500 krooni tühine ning hagejal puudub kostja vastu

laenulepingust tulenev nõue. Kostja palus peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-57365

kuni tsiviilasjas nr 2-09-34126 menetluse lõppemiseni (tl 72-73).

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSE OSAS (tl 76-80)

11. Hageja ei jaga kostja seisukohta. Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt koostatud

ekspertiisiakti kohaselt on OÜ Grinbau poolt teostatud renoveerimistöid summas 150

751,50 Eesti krooni ning kinnitust on leidnud tööde teostamine. Remonttööde teostamist

kinnitab ka asjaolu, et kostja arvelduskontolt on tehtud väljamakseid OÜ-le Grinbau.

Järelikult pidi kostja olema teadlik remonttöödest, samuti laenuraha laekumisest kostja

arveldusarvele. Pealegi on kostja maksnud laenu tagasi, taotlenud kaks korda

maksepuhkust. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et laenusuhe on tekkinud

hageja ja kostja vahel ning kostjal on kohustus laen ja intressid hagejale tagasi maksta

vastavalt lepingule.

12. Isegi juhul, kui laenulepingu sõlmimiseks puudus T. Tammekivil volitus, on leping

kostja poolt hilisemalt heaks kiidetud TsÜS § 129 lg 3 alusel. Kostja on maksnud laenu

tagasi, taotlenud kaks korda maksepuhkust ning hageja ja kostja vahel on sõlmitud

lepingu muudatused nr 1 ja nr 2. Isegi juhul, kui lepingu sõlmimisel kostjat esindanud T.

Tammekivil ei olnud volitusi lepingu sõlmimiseks, siis on volitused tekkinud kostja

esindajana tegutseva isiku talumise tulemusena (TsÜS § 118 lg 2) ning leping on kehtiv.

Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut

mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav

on volituse andnud. Käesoleval juhul mõjutasid kostja esindajana tegutsenud T.

Tammekivi avaldused ja käitumine hagejat igal juhul mõistlikult uskuma, et esindajana

tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Pealegi oli T. Tammekivi puhul

tegemist mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena kantud isikuga.

13. Isegi kui 2005. aasta kostja üldkoosoleku protokollid on võltsitud, siis varasemast ajast

juhatuse liikmed Imre Vähi ja Eva Rõkka pidid teadma lepingust. Nimelt on I. Vähi

märkinud kostja üldkoosoleku protokollile, et ta oli juhatuse liige juuli 2004 kuni

jaanuar 2006, ning Eva Rõkka, et ta on juhatuse liige juulist 2004. Kui nad olid kostja

seaduslikeks esindajateks, pidid nad 2005. aastal aru saama sellest, et kostja nimel on

laenu võetud elamu renoveerimistööde tegemiseks. Seejuures laenusumma kanti kostja

kontole ning samalt kontolt teostati ka laenu tagasimakseid. Nähes elamu

renoveerimistööde tegemist ja mitte nõudes nende lõpetamist, on kostja nõustunud

sellega, et laenusummat kasutati elamu renoveerimistöödel. Ühtlasi tuleb arvestada, et

kostja on sõlminud lepingu muudatused ning sellega möönnud, et leping on sõlmitud

tema huvides.

14. Hageja märgib siinkohal ka, et lepingu alusel tehti kostjale ülekanne 11.07.2005. Kostja

väidete kohaselt said tema liikmed teada laenulepingu sõlmimise volituse puudumisest

2006. aasta suvel. Kuriteoteatega pöördusid kostja liikmed politsei poole alles

11.08.2006 (tl 82). Arusaamatuks jääb, kuidas võis kostja või tema liikmed jätta ligi 13

kuu jooksul tähelepanuta remonttööde teostamise, volituseta tegutsenud isikud ja

avalikus registris olnud andmed. Sellest võib üheselt järeldada, et nii kostja kui ka

viimase liikmete tahe oli suunatud olukorra talumisele. Kostja poolt alles 13 kuud pärast

laenulepingu sõlmimist kuriteoteate esitamine, hilisemalt laenulepingu tühisusele

tuginemine, samas laenu tagasimaksmine, laenulepingu muutmine kahel korral ning

maksepuhkuse kasutamine kahel korral kujutavad vastuolulist käitumist ning on

sellisena vastuolus hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6).

15. Hageja peab kostja taotlust menetluse peatamiseks põhjendamatuks, sest käesoleval

juhul ei esine menetluse peatamiseks alust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui

otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis

on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

16.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11 märkinud: /../ menetluse peatamine teise

menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus.

Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus

menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel

olevat asja mõjutada. Hageja on seisukohal, et menetluse peatamine teise menetluse

ajaks põhjustab asja arutamise tarbetut venimist. Isegi kui Riigikohus võtab kostja

kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-09-34126 menetlusse, võib selle tulemusena antud

asjas menetlus olla peatatud aastaid ning see põhjustab asja lahendiga tarbetut venimist.

16. 13.02.2012 määrusega kohaldas kohus asjas kirjalikku menetlust (tl 84) ning andis

pooltele aega kuni 09.03.2012 kirjalike seisukohtade esitamiseks. 29.03.2012 teatas

kostja esindaja, et Riigikohus võttis kostja kassatsioonkaebuse tsiviilajas nr 2-09-34126

menetlusse (tl 92) ning seetõttu palub kostja menetlus tsiviilasjas nr 2-11-57365 peatada

kuni Riigikohtu otsuseni (tl 89-90). Kohus peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-11-57365

kuniks tsiviilasjas nr 2-09-34126 tehtava Riigikohtu lahendi jõustumiseni (tl 94).

Riigikohtu 15.05.2012 otsusega muutis Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2011

otsuse põhjendusi, muus osas jättis otsuse muutmata (tl 99-105). Tartu Maakohus

uuendas menetluse 25.06.2012 ning andis pooltele aega kolm päeva määruse

kättesaamisest alates lõplike seisukohtade esitamiseks (tl 110). Kohus edastas määruse

pooltele 30.08.2012 (tl 111). Hageja esindaja sai määruse kätte 30.08.2012 (tl 112) ning

esitas 03.09.2012 avalduse, milles jäi varasemate seisukohtade juurde ja palus hagi

rahuldada (tl 113-114). Kostja esindaja Harri Varep määruse kättesaamist kirjalikult ei

kinnitanud ning märkis telefonivestluses, et tema ei ole enam KÜ Salme 24 esindaja.

Äriregistrist nähtuvalt on seisuga 17.09.2012 Harri Varep ainus KÜ Salme 24 juhatuse

liige (tl 117).

KOHTU SEISUKOHT

17. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis T. Tammekivi KÜ Salme 24 juhatuse liikmena

11.07.2005 AS-ga Sampo Pank laenulepingu, mille kohaselt korteriühistu võttis laenu

summas 18 758,07 eurot. KÜ Salme 24 11.03.2005 üldkoosoleku protokolli kohaselt

kutsuti tagasi juhatuse liige Imre Vähi ja valiti uueks juhatuse liikmeks T. Tammekivi.

Nimetatud üldkoosoleku protokolli alusel tehti 16.06.2005 kanne registrisse selle kohta,

et T. Tammekivi on korteriühistu juhatuse liige.

18. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes

teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut

kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 28 lg 1 järgi

määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

19. T. Tammekivi oli kostja juhatuse liikmena ja seega esindajana kantud registrisse.

Registrikanne kehtib MTÜS § 80 lg 2 esimese lause järgi kolmanda isiku suhtes õigena,

välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega

võis

hageja

laenulepingu

sõlmimisel

usaldada

registrikannet

T. Tammekivi

esindusõiguse kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadnuks või pidanuks

laenulepingu sõlmimisel teadma, et T. Tammekivi ei ole tegelikult kostja juhatuse liige.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et T. Tammekivi sõlmis laenulepingu

kostja nimel kehtivalt, st tema toimingud seovad registrikandele tuginedes kostjat.

20. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg

1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

21. Arvestades, et vaidlust ei ole lepingu sõlmimise fakti ning hageja poolt nõutavate

rahasummade üle ning et kohus on tuvastanud, et T. Tammekivi sõlmis laenulepingu

KÜ Salme 24 nimel kehtivalt, on kohus seisukohal, Danske Bank A/S hagi KÜ Salme

24 vastu tuleb rahuldada.

22. KÜ-lt Salme 24 tuleb Danske Bank A/S kasuks välja mõista laenulepingu nr KUL-

110705SA järgne võlgnevus 3017,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3017,48

eurot ning intress 1371,38 eurot.

23. TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta KÜ Salme 24 kanda.

Kohtunik