2-12-4947/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(2)
Legislator headnote
AI generated2-12-4947/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1(2)
Full text
1(2)
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus
Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2012. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number 2-12-4947
Tsiviilasi AP hagi JP vastu abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AP(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja JP(isikukood XXX, elukoht XXX).
kohtuistungi toimumise aeg
13.september 2012.a. Kohtuistungil osales hageja AP
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada JP ja AP abielu, mis on registreeritud XXX.a. Ida-Viru Perekonnaseisuametis, dokumendi nr. XXX.
3. Anda AP tagasi abielueelne perekonnanimi „L “.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2(2) Hageja nõue ja põhjendused
Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Ida-Viru Perekonnaseisuametis. Abielust lapsi sündinud ei ole. Poolte kooselu lõppes märtsis 2011.a. Hagejal on uus elukaaslane ja neil on sündinud laps. Soovib tagasi abielueelset perekonnanime.
Kostja vastus
Kostja elab Leedus. On kätte saanud kohtu saadetud dokumendid. JP on kohtule saatnud kirjaliku seisukoha, milles teatab, et hagile vastuväiteid ei oma. Allkiri on notariaalselt kinnitatud.
Kohtuotsuse põhjendused
Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et enne abiellumist oli kostjaga tuttav umbes üks kuu. Pärast abielu registreerimist sai talle juba ühe kuu jooksul selgeks, et kostja temale abikaasaks ei sobi. Poolte kooselu lõppes poolteist aastat tagasi. Käesolevaks ajaks on hagejal uus elukaaslane ning on sündinud nende ühine laps. Kostja tuli Leedust kohale lapse sünni registreerimiseks, et anda hagejaga ühine avaldus, mille kohaselt ei ole tegemist abikaasade lapsega. Kostja on alaliselt elama asunud teise riiki. Leppida kumbki ei soovi. Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb tagasi anda abielueelne perekonnanimi vastavalt tema taotlusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg.1 alusel tuleb jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kohtunik