2-11-60987/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-60987

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2012, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi T.K. hagi R.P. vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.K. , ik XXX, elukoht XXX; Kostja R.P. , ik XXX, elukoht XXX. Kohtuistungi toimumise aeg

6. september 2012 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON Jagada T.K. (K) ja R.P. ühisvara järgmiselt:

1. T.K. ainuomandisse jääb 1/3 kaasomandist kinnisasjas asukohaga XXX , Tartu linn, registriosa number XXX , väärtusega 90 000 eurot.

2. T.K. kanda jääb nimetatud kinnisasja soetamise eesmärgil võetud laenukohustus.

3. Eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on T.K. ja R.P. ühisvara, jagada järgmiselt:

3.1. T.K. ainuomandisse jätta külmik, pesumasin, mikrolaineahi, kodukinokeskus, lauaarvuti, köögitarvikud Tupperware, köögikapid, lastetoa ja elutoa vaibad.

3.2. R.P. ainuomandisse jätta teler Samsung väärtusega 500 eurot, Philips DVD salvestaja ja videomakk väärtusega 60 eurot, tolmuimeja LUX väärtusega 320 eurot, digifotoaparaat väärtusega 60 eurot, elutoa kardinad väärtusega 40 eurot, elutoa punane vaip väärtusega 65 eurot ja magamistoa kirju vaip väärtusega 20 eurot.

3.3. Kui T.K. valduses ei ole R.P. ainuomandisse määratud esemeid (välja arvatud tolmuimeja), tuleb T.K. l hüvitada R.P. le eseme(te) väärtus rahas.

4. Jätta rahuldamata R.P. nõue sõiduki Mitsubishi ühisvaraks tunnistamiseks ja ühisvarana jagamiseks.

5. Menetluskuludest jätta T.K. kanda abielulahutuse ja ühisvara jagamise hagide riigilõiv, samuti kõik T.K. enda menetluskulud.

6. R.P. kanda jätta tema esitatud ühisvara jagamise hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv ja R.P. enda menetluskulud.

7. Vabastada T.K. osaliselt, so 189.11 euro ulatuses riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest.

7.1. Välja mõista T.K. lt Eesti Vabariigi kasuks 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot

2

5 senti riigilõivu katteks.

7.2. T.K. l tuleb väljamõistetud riigilõiv tasuda 10 kuu jooksul võrdsete maksetena, so 39.35 eurot esimesel kuul ja edasi 39.30 eurot kuus hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval kuni väljamõistetud riigilõivu 393.05 eurot tasumiseni.

7.3. Riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb T.K. l teha esimene makse hiljemalt kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu viimasel kuupäeval. Maksed tuleb teha Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078538.

7.4. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb T.K. l viivitamatult esitada Tartu Maakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092, Tartu, või tmktartu.menetlus@kohus.ee

7.5. Riigilõivu tasumise maksegraafikust mittekinnipidamisel saata kohtuotsus T.K. suhtes täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7.6. Tasumisega viivitamise korral tuleb T.K. l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so EKP intress + 7 % aastas.

8. Välja mõista R.P. lt Eesti Vabariigi kasuks 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti riigilõivu katteks.

8.1. R.P. l tuleb väljamõistetud riigilõiv tasuda 6 kuu jooksul võrdsete maksetena, so 10.61 eurot esimesel kuul ja edasi 10.60 eurot kuus hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval kuni väljamõistetud riigilõivu 63.91 eurot tasumiseni.

8.2. Riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb R.P. l teha esimene makse hiljemalt kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu viimasel kuupäeval. Maksed tuleb teha Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078538.

8.3. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb R.P. l viivitamatult esitada Tartu Maakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092, Tartu, või tmktartu.menetlus@kohus.ee.

8.4. Riigilõivu tasumise maksegraafikust mittekinnipidamisel saata kohtuotsus R.P. suhtes täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8.5. Tasumisega viivitamise korral tuleb R.P. l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so EKP intress + 7 % aastas. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele, riigilõivu tasumise osas täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtuotsuse resolutsioon tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3 Asjaolud T.K. i ja R.P. abielu sõlmiti 13. aprillil 2007. Alates 2009. a suvest on abikaasade kooselu lõppenud. Kohus on hageja ja kostja abielu lahutanud 22.05.2012 tehtud kohtuotsusega. Hageja on esitanud kohtusse ühisvara jagamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on ühisvaraks kinnistu asukohaga XXX Tartus. Hageja palub jätta kinnisasi hageja ainuomandisse koos kinnistu soetamiseks sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustustega. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on nõus ühisvara jagamisega selliselt, et hagejale jääb kinnistu ja hageja tasub laenu. Samas soovib kostja, et kohus jagaks abielu lahutamise tõttu ka perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed ning sõiduki Mitsubishi. Kirjaliku avalduse ja kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib R. P, et temale jäetakse teler Samsung, Philips videomakk väärtusega 190 eurot, elutoa kardinad väärtusega 65 eurot, digifotoaparaat väärtusega 190 eurot, köögitarvikud Tupperware väärtusega 30 eurot, eluja magamistoa vaibad väärtusega vastavalt 194 eurot ja 65 eurot. Kostja käes on ühisvaraks olev tolmuimeja LUX väärtusega 960 eurot. Hagejale jääksid juhul külmik (190 eurot), pesumasin (190 eurot), mikrolaineahi (45) eurot, kodukinokeskus (640 eurot), lauaarvuti (320 eurot), lastetoa ja köögi vaibad (kokku 90 eurot) ning köögikapid (65 eurot). Hageja on seisukohal, et R. P võis 2009. aastal kodust lahkudes võtta kaasa kõik tema poolt vajalikuks peetavad asjad. R. P seda ei teinud, seega ta neid asju ei vajanud. Hageja on mõned asjad viinud kuuri alla ja hiljem utiliseerinud, sest möödunud on 3 aastat. Hageja on nõus kompenseerima teleri, mille ostuhind oli 10 000 krooni, ja vaiba, mille ostuhind oli 600 krooni, käesoleval ajal 200 euro ulatuses. Ülejäänud asjad, mis on R.P. esitatud nimekirjas, jätaks hageja siiski kompensatsioonita endale, sest abielu ajal oli hageja sissetulek oluliselt suurem kui kostjal, seega on asjad soetatud hageja raha eest. Samuti vaidleb hageja vastu R.P. poolt esitatud hindadele, leides, et asjade õige hind praegu on 1/3 R.P. poolt nimetatust.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse §

77 lg 2 kohaselt Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 69 lg 1, 2 ja 3 kohaselt Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on abikaasade ühisomandis, jagab kohus abikaasa nõudel õiglaselt ja otstarbekohaselt. Perekonna eluasemega seotud tavalise sisustuse ese, mille abikaasad on abielu jooksul ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandanud, arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase vara jagamise korral abikaasade ühisomandisse, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes. Ese läheb üle selle abikaasa ainuomandisse, kellele kohus eseme määrab. Kohus võib kohustada seda abikaasat maksma teisele abikaasale eseme eest õiglast hüvitist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu asukohaga XXX , Tartu linn, registriosa number XXX , väärtusega 90 000 eurot, jääb T.K. ainuomandisse koos kohustusega maksta kinnistu soetamiseks võetud laenu jääk, mis on käesoleval ajal veel üle 70 000 euro. Sellest tulenevalt ei ole kostjal nõuet saada temale kuuluva kaasomandi osa eest hüvitist. Kohus on seisukohal, et teisele kaasomanikule hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kui teine kaasomanik ei kanna kinnisasja soetamisega seoses olevaid kulutusi ning kinnisasja väärtus on veel tasumata. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

4 Kostja on kohtumenetluse ajal esitanud nõude koduse sisustuse esemete jagamiseks vastavalt PKS §-s 69 lg 1 sätestatule. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jagada koduse sisustuse esemed enam-vähem arvuliselt ja väärtuselt võrdselt järgmiselt: T.K. ainuomandisse jätta külmik, pesumasin, mikrolaineahi, kodukinokeskus, lauaarvuti, köögitarvikud Tupperware, köögikapid, lastetoa ja elutoa vaibad. R.P. ainuomandisse jätta teler Samsung väärtusega 500 eurot, Philips DVD salvestaja ja videomakk väärtusega 60 eurot, tolmuimeja LUX väärtusega 320 eurot, digifotoaparaat väärtusega 60 eurot, elutoa kardinad väärtusega 40 eurot, elutoa punane vaip väärtusega 65 eurot ja magamistoa kirju vaip väärtusega 20 eurot. Kuigi R.P. on ekslikult märkinud teleri esialgu oma lahuvara nimekirja, ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et teler on ostetud abielu ajal, kuuludes seega abikaasade ühisvarasse. Kohus võtab arvesse T. K vastuväite hagis toodud hindade osas. Koduse sisustuse esemed on soetatud rohkem kui 3 aastat tagasi, hagis on märgitud esemete ostuhindadele lähedased hinnad. Kohus nõustub sellega, et koduse sisustuse esemete väärtused on rohkem kui kolm aastat pärast soetamist ca 1/3 soetamishinnast. Ühisvarasse kuuluva eseme väärtus tehakse kindlaks ühisvara jagamise hetke seisuga. Koduse sisustuse esemete väärtus on poolte jaoks oluline ainult sellisel juhul, kui T. K peab PKS § 69 lg 3 alusel kompenseerima R.P. le viimasele jäetud esemete väärtuse rahas, st kui T. K valduses esemeid ei ole. Kohus ei nõustu T. K vastuväitega selle kohta, et tema poolt teenitud suurema töötasu tõttu on temal õigus suuremale osale koduse sisustuste esemetest. PKS § 69 lg 2 kohaselt on abielu kestel ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandatud esemed abikaasade ühisomandis, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes. T. K ei ole tõendanud ainuomandit R.P. poolt loetletud koduse sisustuse esemete suhtes, mistõttu need on abikaasade ühisvarasse kuuluvad, abikaasadel on esemete suhtes võrdsed õigused ning esemed jagatakse vaidluse korral kohtu äranägemisel õiglaselt ja otstarbekohaselt. Kohus jätab rahuldamata R.P. nõude jagada ühisvarasse kuuluv sõiduauto Mitsubishi. Sellise sõiduki identifitseerimiseks ja kuuluvuse kindlakstegemiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. T.K. on esitanud kohtule hagiavalduse esitamisel esitanud ka taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. Kohus on taotluse rahuldanud. Kohus vabastab T. K osaliselt, so 189.11 euro ulatuses riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel, lähtudes alates 01.07.2012 kehtima hakanud väiksemast riigilõivu määrast ja arvestades T. K majanduslikku olukorda, mille alusel temale on juba antud menetlusabi. T.K. lt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista täiendavalt 393.05 eurot riigilõivu katteks. T.K. l tuleb väljamõistetud riigilõiv tasuda 10 kuu jooksul võrdsete maksetena, so 39.35 eurot esimesel kuul ja edasi 39.30 eurot kuus hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval. R.P. ei ole hagi esitamisel tasunud riigilõivu, mis oli kuni 01.07.2012 kehtinud TsMS § 126 lg

21 alusel määratud hagihinnalt 211 eurot riigilõivuseaduse lisa kohaselt 63.91 eurot. Kohus on hagi menetlusse võtnud ja selle lahendanud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata riigilõivu välja asjas tehtavas lahendis. R.P. on kohtule avaldanud, et ta kasvatab kolme alaealist last ning T.K. lt väljamõistetud elatis ei ole laekunud. Kohus peab kohtlema menetlusosalisi võrdselt, mistõttu ajatab ka R.P. poolt tasumisele kuuluva riigilõivu maksed kuuele kuule, tuginedes TsMS §-s 190 lg 7 sätestatule.

5

Kohtunik