3-11-2795/11

3-11-2795/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

2012-09-12

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2795 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus T M tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustamiseks vastama kaebaja hagidele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir...

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2795 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus T M tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustamiseks vastama kaebaja hagidele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2011. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vladimir Jarikov esitas 30. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus T M tema kasuks välja mõista moraalse kahju summas 29 000 eurot. Samuti palus kaebaja kohustada T M vastama tema 21. märtsi, 24. märtsi, 22. septembri ja 12. oktoobri 2011 kaebustele. Kaebaja arvates on kohus vanglaametnike poolt ära ostetud ning seetõttu jätnud siiani tema kaebustele vastamata. Lisaks märgib kaebaja, et T M on kohtuasjas nr 2-11-30944 väljastanud talle kohtumääruse keeles, mida kaebaja ei valda ning hävitanud asja materjalid. Kaebaja väitel on kohtute ja vangla ebaseaduslik tegevus talle põhjustanud hulgaliselt tervisehädasid. Kaebaja arvates on kohus rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 3, 14 ja 17.

Tartu Halduskohus tagastas 14. detsembri 2011. a määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel ning T M kohustamisnõudes kaebaja hagidele vastata HKMS § 11 lg 4 alusel.

Kohus oli seisukohal, et halduskohtule kaebuse esitamine T M tegevuse peale käesoleval juhul ei ole võimalik, kuna kohus ja kohtunikud ei ole avalik-õiguslikuks isikuks

halduskohtumenetluse seadustiku mõttes, kelle toimingud oleksid vaidlustatavad halduskaebuse esitamisega halduskohtule. Kui kaebaja leiab, et T M ei ole tema poolt esitatud hagi mõistliku aja jooksul menetlenud, saab ta pöörduda maakohtu esimehe poole, kellel on õigus kontrollida kohtuniku võimaliku distsiplinaarsüüteo toimepanemist.

Kohus võrdles riigivastuste seaduse (RVastS) § 15 sätteid kaebuses esitatud asjaoludega ja leidis, et V. Jarikovi kaebusest ei nähtu, et talle oleks kahju põhjustatud T M mõne kohtuniku poolt õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Puudub ka maakohtu kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistev otsus, millest nähtuks toime pandud kuritegu mõne maakohtule esitatud hagi menetlemisel. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, ning kohus ei pea ka tõenäoliseks, et oleks täidetud RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud tingimus. Kuivõrd RVastS § 15 võimaldab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes eelpool nimetatud tingimuste esinemisel, pidas halduskohus V. Jarikovi kahju hüvitamise kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas 21.detsembril 2011 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus teha asjas uue määruse, millega tema kaebus rahuldada. Kaebuses süüdistatakse maakohtu esimeest, kes talle alluvate kohtunike kaudu osales õigusvastases tegevuses (dokumentide peitmine, ebaseaduslikud otsused, tõendite võltsimine, kuritegude varjamine, kaebuste edastamine halduskohtule) kaebuste menetlemisel, põhjustades kaebajale sellega terviserikkeid. Kaebuse kohaselt hävitas maakohus kaebaja 21. märtsi ja 24. märtsi 2011 kaebused. Maakohus hoiab enda käes ja keeldub kaebajale väljastamast asja nr 2-11-30944 ja ka koopiaid. Samuti keeldub maakohus vastamast kaebaja 29. augusti, 1. septembri, 6. septembri, 22. septembri ja 12. oktoobri 2011 kaebustele ja kirjadele.

Eelpoolnimetatud tegevusega rikutakse kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kirjadele vastamata jätmise, diskrimineerimise ja maakohtu ebaseadusliku tegevusega, mis rikub protokolli nr 12 § 3, 14 ja 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 17.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS vr) § 3 lg 1 alusel kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama sätte lõike 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sarnane halduskohtu pädevuse piiritlemise kohta käiv säte on leitav alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (kehtiv HKMS) § 4 lg-st 1.

HKMS vr § 4 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik- õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS vr § 4 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kehtiva HKMS § 5 lg-d 1 ja 2 näevad ette vana regulatsiooniga sisult sarnased sätted.

Kaebaja soovis T M kohustamist tema esitatud kaebustele vastamiseks. Halduskohus on õiguspäraselt tagastanud V. Jarikovi kohustamisnõude, kuna halduskohtul puudub selliseks kohustamiseks pädevus. Kohtunik ei ole käsitatav haldusorganina, vaid tegemist on kohtuvõimu esindajaga lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest. Kohtunikud on seadusest tulenevalt sõltumatud ega allu ühegi asutuse või ametniku ettekirjutusele. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebaja leidis, et kohtunik pole ametikohustusi täitnud või on täitnud neid mittekohaselt, oleks ta pidanud pöörduma maakohtu esimehe poole, kellel on kohtute seaduse (KS) § 91 lg 2 p 4 alusel distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel õigus algatada distsiplinaarmenetlus.

V. Jarikov on esitanud ka nõude T M tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesolevas asjas ei ole ühegi V. Jarikovi asju menetlenud kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu RVastS § 15 lg 1 alusel ei saaks kaebajale kahjuhüvitist välja mõista.

RVastS § 15 lg 31 alusel ei kuuluks samuti nõue rahuldamisele, sest kaebaja pole Euroopa Inimõiguste Kohtu poole individuaalkaebusega pöördunud, mistõttu pole sealselt kohtult ka kaebajat soosivat lahendit tulnud.

Ühtlasi ei nähtu kaebusest, et oleksid täidetud RVastS § 15 lg 4 tingimused, et kohtunik oleks kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega.

Määruskaebuses kohtu aadressil esitatud süüdistused pole kinnitust leidnud ning on seetõttu alusetud.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene