2-12-31792/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S T a g a s e l j a o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-12-31792 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. september 2012, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Swedbank Liising AS hagi Sergey Groznov´i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 403,61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kerly Küünemäe (elektronposti aadress: XXX) Kostja: Sergey Groznov (isikukood 36605213710, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus (lihtmenetlus) Asja läbivaatamise viis Eelmenetluses, kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Sergey Groznov´ilt (isikukood 36605213710, elukoht XXX) Swedbank Liising AS-i (registrikood 10434248, asukoht: XXX) kasuks EGO järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus üldsummas 376,29 eurot (kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja 29 senti), millest on:  põhivõlgnevus 340,25 eurot  intress 22,04 eurot  viivis 11,00 eurot  tähitud teatise tasu 3,00 eurot. 3. Välja mõista Sergey Groznov´ilt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 340,25 eurot) alates 16.08.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Kõik menetluskulud jätta kostja Sergey Groznov´i kanda. 6. Välja mõista Sergey Groznov´ilt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulud summas 122,93 eurot (ükssada kakskümmend kaks eurot ja 93 senti), millest on:  maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot  hagimenetluses tasutud riigilõiv 75,00 eurot. 7. Välja mõista Sergey Groznov´ilt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (122,93 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o EKP intress +

Tsiviilasi nr 2-12-31792

2(3) 7% aastas).

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõude, milleks on 75,00 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse valduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku 122,93 eurot.

Tsiviilasi nr 2-12-31792

3(3) TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik