2-12-13625/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-12-13625

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 13.september 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13625 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi AV vastu võla saamiseks Tsiviilasja hind 743,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post jurist@julianus.ee) Kostja AV(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses ilma menetlusosaliste ärakuulamiseta RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista AV’ilt võlgnevus 743,39 (seitsesada nelikümmend kolm eurot ja 39 senti) eurot ja viivis 743,34 (seitsesada nelikümmend kolm eurot ja 34 senti) eurot Julianus Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus

3. Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja AV’ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused

2-12-13625

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 743,39 eurot, viivise 743,34 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.

2. AS EMja kostja sõlmisid 12.12.1997 liitumislepingu nr XXX, 25.03.2005 liitumislepingu nr XXX, 01.10.2005 liitumislepingu nr XXX ja 19.03.2006 liitumislepingu nr XXX (tl 10-13), mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommuniktsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EM esitas kostjale arveid (tl 14-21), kuid kostja arveid ei tasunud. AS EM loovutas 30.09.2010 nõude summas 743,39 eurot hagejale (tl 9). Kostja ei ole tasunud võlgnevust ka hagejale. Hageja on arvestanud vastavalt üldtingimustele (tl 22-33) viivist 0,15% päevas võlgnevuselt perioodi 18.08.2008-02.04.2012 summas 1 475,23 eurot, millist hageja vähendab 743,34 euroni.

3. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub kostjale perioodil 01.05.2008-01.08.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Nimetatu kohaselt algas arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine vastavalt 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 24.10.2011 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tsiviilasjas nr 2-11-51425), siis ei ole hageja nõue aegunud.

Kostja vastuväited

4. Kostja ei tunnista hagi, kuna nõuded on aegunud.

Kohtu põhjendused

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. AS EM ja kostja sõlmisid 12.12.1997 liitumislepingu nr XXX, 25.03.2005 liitumislepingu nr XXX, 01.10.2005 liitumislepingu nr XXX ja 19.03.2006 liitumislepingu nr XXX (tl 10-13), mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommuniktsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EM esitas kostjale arveid (tl 14-21), kuid kostja arveid ei tasunud. AS EM loovutas 30.09.2010 nõude summas 743,39 eurot hagejale (tl 9). Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud.

2-12-13625

9. Telekommunikatsiooniteenustest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest kostjale esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 01.05.2008-01.08.2008 (tl 14-21). Seega algas arvete tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2009 kell

00.00 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2011 kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 483 lg 6 alusel kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.10.2011, milline jäeti rahuldamata 09.03.2012 kohtumäärusega ning, milline on jõustunud 14.03.2012. Hageja on kohtule esitanud hagi 04.04.2012, seega 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi on kostjale kätte toimetatud. Seega tuleb lugeda aegumine peatunuks alates 24.10.2011, mistõttu ei ole käesolev hagi aegunud.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus tuleneb 12.12.1997 liitumislepingust nr XXX, 25.03.2005 liitumislepingust nr XXX, 01.10.2005 liitumislepingust nr XXX ja 19.03.2006 liitumislepingust nr XXX (tl 10-13), millede alusel on kostjale esitatud arved summas 743,39 eurot (tl 14-21), millised kostja on jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid hagile peale aegumise taotluse. Seega on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summa 743,39 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 743,34 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele, peale aegumise vastuväite, ning kuna viivise nõue ei ületa põhinõuet ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 743,34 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Menetluskulud

12. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik