2-11-6714/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-6714 Tsiviilasi

R K ja CRK hagi MP vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja R K (ik XXX, elukoht XXX); Hageja CRK (ik XXX, elukoht XXX); Hageja CRK seaduslik esindaja R K (ik XXX, elukoht XXX); Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Indrek Västrik (AB Valdma & Partnerid, asukoht Majaka 26, 11412 Tallinn); Kostja MP(ik XXX, elukoht XXX),

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R K, CRK ja MP vahel sõlmitud kompromiss põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks järgmistel tingimustel:

1.1. MP tunnistab, et CRK põlvneb temast;

1.2. MP kohustub maksma elatist oma poja CRK ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 17.02.2011.a kuni 31.12.2011.a 139.- (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus ehk kokku 1449,52 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend üheksa) eurot ning alates 01.01.2012.a kuni 31.08.2012.a 145.- (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus ehk kokku 1160.- (üks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

1.3. MP tasub kohtumääruse punktis 1.2 nimetatud summad R K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbankis igakuiste osamaksetena 100.- (ükssada) eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.09.2012.a kuni kogu võla tasumiseni.

1.4. Alates 01.09.2012.a maksab MP elatist oma poja CRK ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse määratud kuupalga alammäära suuruses, mis käesoleval ajal on 145.- (ükssada nelikümmend viis) eurot. Elatise tasub MP R K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbankis iga jooksva kuu 15. kuupäevaks. Esimese makse tegemise tähtaeg on 15.09.2012.a.

1.5. Maksete tasumisega viivitamisel on MP kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lõikes

1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata makselt.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-11-6714 R K ja CRK hagis MP vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Vabastada menetlusosalised menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu vastavalt poolte kokkuleppele 3 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Tsiviilasja asjaolud

R K ja CRK esitasid 17.02.2011 kohtusse hagi MP vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagejaid esindas vandeadvokaat Indrek Västrik, kes oli riigi õigusabi korras määratud esindajaks Harju Maakohtu 25.10.2010 määrusega tsiviilasjas 2-10-43950. 28.03.2011 määrusega anti R K vastavalt tema taotlusele menetlusabi ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 13.04.2012 määras kohus DNA ekspertiisi, tuvastamaks, kas CRK põlvneb MP. 21.05.2012 ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud järeldusele, et suure tõenäosusega on MP CRK isa. 04.09.2012 kohtuistungil jäid hagejad esitatud hagi juurde ning palusid kinnitada kompromissi nii põlvnemise tuvastamise kui ka elatise nõudes ning menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kostja palus samuti kompromissi kinnitamist hagejate esitatud tingimustel. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et CRK põlvneb temast ning, et ta on kohustatud maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist. Pooled taotlesid lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 190 lg 7 sätestab aga, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on käesolevas menetluses määranud hagejale riigipoolse menetlusabi, vabastades ta riigilõivu maksmisest põlvnemise hagi esitamisel ning määrates riigi õigusabi korras esindaja. Kuna menetlusosalised sõlmisid kohtuvaidluses kompromissi, on kohus seisukohal, et menetlusosalised tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 on pooled kokku leppinud, et lühendavad menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

Piret Randmaa kohtunik