3-09-3093/106 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 12.septembril 2012.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-3093 Haldusasi H.J.i kaebused 19.04.2012.a. ÕVVTK Harju maa- konnakomisjoni otsuse nr 12404 ja Tallinna Linnavalitsuse korralduste 14.10.2009.a. nr 1663-k ja 16.05.2012.a. nr 692- k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuselt ja Eesti Vaba- riigilt solidaarselt 35 997,28 euro kahjuhüvitise väljamõist- miseks

RESOLUTSIOON 1. Menetlus asjas lõpetada. 2.Tagastada H.J.i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx AS-s Swedbank 914(üheksasada neliteist) eurot 93 senti riigilõivu. 3.Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4.Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring- konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD 30.12.1957.a. Tallinna Kesklinna Rajooni TSN Täitevkomitee ning A. B. ja K. T. vahel sõlmitud lepingu kohaselt eraldati neile maakasutus suurusega 598 m2 kahekorruselise ja viietoalise elamu ehitamiseks. Tallinna Kesklinna Rajooni Rahvakohtu 4.05.1960.a. otsusega ja ENSV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi 28.07.1960.a. määrusega maakasutusleping tühistati. 3.04. 1961.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogu büroo istungi protokolli nr 15 punktiga 7 tehti Tallinna Linna TSN TK-le ettepanek võõrandada individuaalehitajatelt A. B. ja K. T. Tallinnas xxxxxxxx asuv pooleliolev elumaja, kuna ehitamisel oli rikutud lepingulisi kohustusi ning arvata see kohaliku nõukogu fondi, tasudes ehitajatele tehtud töö ja materjalide eest hindamiskomisjoni poolt kindlaksmääratud suuruses. Tallinna Linna TSN TK 4.05.1961.a. korraldusega nr 202-k ehitis võõrandati ning otsustati maksta selle eest kompensatsiooni A.B. 1520 rubla ja K. T. 5842 rubla. 25.08.1993.a. Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidiumi määrusega tsiviilasjas nr 3-2/31-1993 ülalmärgitud kohtulahendid tühistati ning 28.02.2000.a. Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3- 458/2000 tunnistati 3.04.1961.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogu büroo istungi protokolli nr 15 p 7 ja Tallinna Linna TSN TK 4.05. 1961.a. korraldus nr 202-k õigusvastasteks. 23.12. 1991.a. esitas K.T. tütar I. U. taotluse õigusvastaselt võõrandatud xxxxxxx asuva elamuvalduse 4/5 mõttelise osa tagastamiseks. I.U. suri xx xx xxxx.a., tema pärijaks sai poeg H.J.. 5.11.2001.a. õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 12268 loeti xxxxxxxxxxx asuvad ehitised omandireformi objektiks; ehitised on võõrandatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu büroo 3.04. 1961.a. istungi pro-

tokolli nr 15 punktiga 7 ja Tallinna Linna TSN TK 4.05.1961.a. korraldusega nr 202-k ning maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga; Tallinna Halduskohtu 28.02. 2000.a. otsusega nr 3-458/2000 on nimetatud haldusaktid õigusvastaseks tunnistatud(p 1). Loeti tõendatuks, et ehitised kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal 1/5 mõttelises osas A.B.le ja 4/5 mõttelises osas K.T.le, kes vastasid omandireformi aluste seaduse(ORAS) § 7 lg 1 p 2 nõuetele(p 2). Tunnustati endise omaniku K. T. tütre I. U. õigust punktis 1 näidatud varale 4/5 mõttelises osas ja endise omaniku A. B. abikaasa Õ. B. õigust 1/5 mõttelises osas(p 3). Jäeti rahuldamata I.U. ja Õ.B. taotlus xxxxxxxxxxx maa tagastamiseks, sest selle kuulumine avalduses märgitud isikutele pole tõendatud; maa oli riigi omandis(p 4). 28.03.2002.a. koostatud eksperthinnangu järgi on xxxxxxxxx hoone osaliselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna juurde ehitatud/asendatud hoone ja välisrajatiste osatähtsus on 63,8% < 75%. 14.10.2009.a. korralduse nr 1663-k punktiga 1 jättis Tallinna Linnavalitsus rahuldamata H.J.i taotluse xxxxxxxx hoone 4/5 mõttelise osa tagastamiseks, kuna vara on teise isiku heauskses omandis; linnavalitsuse 19.01.2005.a. korraldusega nr 79-k on määratud ehitise teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks ning 28.06.2006.a. on xxxxxxxx kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse kantud OÜ "Kariss Katused". Korralduse punktiga 2 otsustati alustada xxxxxxxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud hoone 4/5 mõttelise osa H.J.ile kompenseerimise menetlust. 19.04.2012.a. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni otsusega nr 12404 tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 12268 p 3 kehtetuks I. U. osas, kuna endisele omanikule K. T.le on makstud xxxxxxxxxx ehitise eest ORAS § 17 lg 5 mõistes kompensatsiooni ning ORAS § 17 lg 5 kohaselt pole õigustatud subjektil õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. 16.05.2012.a. korraldusega nr 692-k tunnistas Tallinna Linnavalitsus 14.10.2009.a. korralduse nr 1663-k ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 19.04.2012.a. otsuse nr 12404 alusel kehtetuks, jättis H.J.i taotluse Tallinnas xxxxxxxxxx asuva hoone 4/5 mõttelise osa tagastamise kohta rahuldamata ning otsustas mitte alustada kompenseerimise menetlust.

MENETLUSE KÄIK Kohtule 22.12.2009.a. esitatud kaebuses palus H.J. tühistada Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1663-k p 2 ning mõista Tallinna Linnavalitsuselt ja Eesti Vabariigilt kaebajale õigus- vastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt välja 10 000 kr, millist summat hiljem suurendas 35 997,28 euroni. Kaebaja põhjendas oma nõuet sellega, et kaebaja õiguseellasele maks- tud hüvitis pole käsitatav kompensatsioonina ORAS § 17 lg 5 tähenduses ning et 1961.a. välja- makstud kompensatsioon moodustas kõigest 1/10 21.12.1960.a. koostatud hindamisaktis märgitud hoone väärtusest. 11.07.2012.a. esitas H.J. kohtule kaebuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Harju maakonnakomisjoni 19.04. 2012.a. otsuse nr 12404 ning Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2012.a. korralduse nr 692-k tühistamiseks(haldusasi nr 3-12-1461). 30.07.2012.a. liideti haldusasjad ühiseks menetluseks, peaasjaks loeti haldusasi nr 3-09-3093. 31.05.2012.a. esitas Tallinna Linnavalitsus taotluse menetluse lõpetamiseks 14.10. 2009.a. korralduse nr 1663-k tühistamise nõude osas, kuna see haldusakt on linnavalitsuse 16.05.2012.a. korraldusega nr 692-k kehtetuks tunnistatud. Menetluskulud palus linnavalitsus jätta kaebaja kan- da, kuivõrd kõnealust korraldust ei tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna, vaid põhju- sel, et ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 19.04.2012.a. otsusega nr 12404 tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 5.11.2001.a. otsuse nr 12268 p 3 I. U. osas kehtetuks, kuna vara omanikule K. T.le on õigusvastaselt võõrandatud vara eest makstud hüvitist ning ORAS § 17 lg 5 kohaselt pole õigustatud subjektil õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Pealegi on kaebaja esitatud menetluskulud liiga suured ning osa neist pole üldse seotud korralduse nr 1663-k tühistamise nõude menetlemisega. Kaebaja oli nõus menetluse lõpetamisega korralduse nr 1663-k tühistamise nõude osas, kuid vaidles vastu sellele, et linnavalitsus ei pea kandma kaebaja menetluskulusid summas 4129,90 eurot. Tühistamisnõude aktuaalsus on kadunud peaasjalikult seetõttu, et korralduse kehtivus kuulub selgeks vaidlemisele halduskohtumenetluses, mis algab seoses linnavalitsuse 16.05.2012.a korral- duse nr 692-k vaidlustamisega kaebaja poolt. Korralduse nr 1663-k kehtetuks tunnistamine on

üheselt tingitud kohtumenetluse olemasolust. Kohtumenetluse kestel asusid pooled läbirääkimistele kokkuleppe saavutamiseks. Selmet osaleda heatahtlikult läbirääkimistel, edastas linnavalitsus ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile toimiku taotlusega muuta ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 5.11.2001.a. otsust nr 12268. Pole kahtlust, et kui kohtumenetlust poleks olnud, poleks linnavalit- sus niisugust taotlust teinud. Kohtumenetluse algatas kaebaja teadmisega, et vaidlusaluseks küsi- museks saab olla vaid see, kas vara tuleb kompenseerida (nagu avalik võim juba otsustas) või hüvi- tada kahju seoses vara tagastamise võimatusega. Asjaolu, et haldusorgan muudab oma seniseid seisukohti ja asub vaidlustatud korraldusi ning otsust õigussubjektsuse kohta tagantjärele kehtetuks tunnistama, polnud kaebajal võimalik menetlust alustades ette näha. Seega on selge, et linnavalit- suse 16.05.2012.a korraldus nr 692-k on kantud üksnes vastustaja soovist oma menetluslikku olukorda parandada. 3.09.2012.a. kohtule esitatud avalduses loobus kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 alusel nõuetest Tallinna Linnavalitsuselt ja Eesti Vabariigilt solidaarselt kahju- hüvitise väljamõistmiseks ning ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 19.04.2012.a. otsuse nr 12404 ja Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2012.a. korralduse nr 692-k tühistamiseks, kinnitades, et on tead- lik kaebusest loobumise tagajärgedest. Ühtlasi palub kaebaja HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel tagastada kaebajale 1/2 menetluses tasutud riigilõivudest, s.o. 914,43 eurot oma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS-s Swedbank. Kaebaja taotleb aga jätkuvalt halduskohtus korralduse nr 1663-k tühistamise nõude menetlemisel kantud kulude 4129,90 euro väljamõistmist linnavalitsuselt. Vastustajatel Eesti Vabariigil(Rahandusministeeriumi kaudu), Tallinna Linnavalitsusel ja ÕVVTK Harju maakonnakomisjonil pole vastuväiteid kaebustest loobumise avaldusele ning me- netluse lõpetamisele sellel alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu põhjenduste I osas lahendab kohus Tallinna Linnavalitsuse taotluse menetluse lõpe- tamiseks 14.10.2009.a. korralduse nr 1663-k tühistamise nõude osas seoses selle kehtetuks tunnis- tamisega linnavalitsuse poolt ning põhjenduste II osas kaebaja avalduse menetluse lõpetamiseks seoses kaebaja loobumisega nõuetest Tallinna Linnavalitsuselt ja Eesti Vabariigilt solidaarselt kah- juhüvitise väljamõistmiseks ning ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 19.04. 2012.a. otsuse nr 12404 ja Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2012.a. korralduse nr 692-k tühistamiseks.

I Vastavalt HKMS §-le 152 lg 1 p 4 ja lg 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, v.a. juhul, kui menetluse jätkamine on vajalik kae- baja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei taotle Tallinna Linnavalitsuse 14.10. 2009.a. korralduse nr 1663-k tühistamise nõude menetluse jätkamist, kuid soovib linnavalitsuselt selle nõude menetlemisel kantud kulude väljamõistmist summas 4129,90 eurot. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a. juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine polnud tingitud kaebuse esitamisest. Linnavalitsus kinnitab, et kõnealuse korralduse kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebaja algata- tud halduskohtumenetlus, vaid asjaolu, et ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 19.04.2012.a. otsu- sega nr 12404 tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 5.11.2001.a. otsuse nr 12268 p 3 kaebaja õiguseellase I. U. osas kehtetuks, kuna endisele omanikule K. T.le on makstud xxxxxxxxx ehitise eest ORAS § 17 lg 5 mõistes kompensatsiooni ning ORAS § 17 lg 5 kohaselt pole õigustatud subjektil õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Kohtu hinnangul puudub alus kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks olenemata sellest, millest oli tingitud korralduse nr 1663-k kehtetuks tunnistamine. Kaebaja ei vaidlustanud nimetatud korralduse punkti 1, millega Tallinna Linnavalitsus jättis rahuldamata tema taotluse xxxxxxxxxx hoone 4/5 mõttelise osa tagastamiseks, vaid ainult punkti 2, millega otsustati alustada xxxxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud hoone 4/5 mõttelise osa kaebajale kompenseerimise menetlust. Kuivõrd kaebaja nõustus hoone(4/5 mõttelise osa) mittetagastamise- ga, siis ei saanud tagastamata jätmisega kaebajale põhjustatud võimaliku kahju kompenseerimise menetluse alustamine kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Korralduse p 2 tühistamise nõue oli kohtu-

menetluse algusest peale ilmselgelt perspektiivitu ja oleks jäänud igal juhul rahuldamata ka siis, kui menetlus selle nõude osas oleks kohtus jätkunud. Kohus rahuldab Tallinna Linnavalitsuse taotluse menetluse lõpetamiseks selle nõude osas, kaebaja poolt selle nõude menetlemisel kantud kulud jäävad tema enda kanda.

II Ülejäänud nõuete osas on kaebaja esitanud kaebustest loobumise avalduse. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse(§ 153 lg 1). Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas(§ 43 lg 1 p 2). Kohus leiab, et kaebustest loobumine on seaduslik ja võtab selle vastu. Haldusasja menet- luse käigus pole esitatud mingeid tõendeid, et Tallinna Linna TSN TK 4.05.1961.a. korralduse nr 202-k alusel K.T.le välja makstud 5842 rubla ei vastanud temale kuulunud majaosa võõran- damisaegsele väärtusele. 21.12.1960.a. koostatud hindamisakti järgi oli hoone väärtus 73 616 rub- la. 1960/1961 aasta vahetusel toimus kogu tollase Nõukogude Liidu, sealhulgas ka Eesti NSV terri- tooriumil rahareform, millega rubla nominaalväärtust vähendati 10 korda. Seega hüvitas riik 1961.a. maja kahele kaasomanikule kokku 7362 rubla välja makstes hoone hindamisaktijärgse väärtuse 100%-liselt. Asjas puuduvad tõendid, et ehitise tegelik väärtus oleks olnud suurem, kui hindamisaktis näidatud. Vastavalt HKMS §-le 104 lg 6 p 2 tagastatakse kaebajale kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui selle suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on kaebuste esitamisel ja kahju hüvitamise nõude suurendamisel tasunud kokku 1829,86 eurot riigilõivusid - 22.12.2009.a. 750 kr (47,93 eurot), 4.05.2012.a. 1750,93 eurot ja 10.05.2012.a. täiendavalt 1 euro ning 10.07. 2012.a. (haldusasjas nr 3-12-1461 kaebuse esitamisel) 30 eurot -, millest tuleb kaebajale tagastada 914,93 eurot.

Kohtunik: D.Maastik