3-12-1786/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-1786

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1786 Haldusasi OÜ Irhys kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. juuli 2012 korralduse nr 12.2-3/5458-7 tühistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: OÜ Irhys Vastustaja: Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Irhys kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.

2. Jätta rahuldamata OÜ Irhys taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

3. Lõpetada haldusasjas 3-12-1786 menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

4. Saata käesolev määrus kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 71 lg 6, §

155 lg 5, § 204 lg 1 ja lg 2). ASJAOLUD

1. 22. augustil 2012 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Irhys kaebus, milles taotletakse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. juuli 2012 korralduse nr 12.2-3/5458-7 tühistamist. Vaidlustatud korraldusega kohustatakse kaebajat tasuma 450 euro suurune sunniraha, andma kolmanda isikuna nõutud teavet ja esitama dokumente. 23. augusti 2012 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse ning nõudis vastustajalt kirjaliku seisukoha esitamist kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta. KAEBAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS

2. OÜ Irhys taotleb kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja märgib, et sai vaidlustatud korralduse kätte 16. juulil 2012 ning põhjendab tähtaja ennistamise taotlust sellega, et tulenevalt riigipühadest ja kiiretest tööülesannetest jäi kaebus tähtaegselt esitamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS

3. Vastustaja leiab, et OÜ Irhys kaebus on halduskohtule esitatud tähtaega rikkudes ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja viitab MKS § 54 lõikele 6 ning märgib, et tähtkirjaga saadetud 10. juuli 2012 korraldus nr 12.2-3/5458-7 tuleb seega lugeda kaebajale teatavaks tehtuks, kui postiteenuse osutaja selle äriregistrisse märgitud aadressil üle andis või jättis teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei saanud vaidlustatud korraldust kätte mitte 16. juulil 2012 ning lisab, et AS-i Eesti Post postisaadetise jälgimise süsteemist tehtud väljavõttest nähtub, et 12. juulil 2012 jäeti kaebaja registrisse kantud aadressile teade tähtkirja saabumise kohta ning järgmisest päevast hakkas kulgema seega kaebuse esitamise 30-päevane vaidlustamise tähtaeg, mis lõppes 12. augustil 2012. Vastustaja arvates tuleb ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Maksuhaldur viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3- 1-59-00; 3-2-1-148-06, 3-2-2-3-07, 3-2-1-94-06 ning lisab, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja märgib, et ajavahemikul 13. juuli kuni 12. august 2012 ei olnud ühtegi riigipüha, samuti ei ole kaebaja põhjendanud konkreetsemalt, kuidas takistasid riigipühad kaebuse esitamist. Ka lisab vastustaja, et kaebuse mittetähtaegne esitamine kiirete tööülesannete tõttu on paljasõnaline väide ning viitab ka Riigikohtulahendile nr 3.1.1.148-06. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Irhys kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub tuvastatud asjaoludel alus. Seetõttu tuleb OÜ Irhys kaebuse menetlus lõpetada.

5. HkMS § 46 lg 1 sätestatakse, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebuses märgib kaebaja, et sai vaidlustatud korralduse kätte 16. juulil 2012. Toimikus olevalt AS-i Eesti Post postisaadetise jälgimise süsteemist tehtud väljavõttest nähtuvalt on teade tähtkirja saabumise kohta jäetud kaebajale postkasti 12. juulil 2012.

6. MKS § 54 lõike 6 teises lauses sätestatakse, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul ei ole postiteenuse osutaja saadetud dokumenti kaebuse esitaja registrijärgsel aadressil üle andnud, küll on aga jätnud teate tähtkirja saabumise kohta 12. juulil 2012. Seega tuleb vaidlustatud korraldus eelnimetatud kuupäeval kättetoimetatuks lugeda ning sellest tulenevalt oli kaebuse esitamise tähtajaks 12. august 2012. Kaebus kohtule on esitatud 22. augustil 2012 ehk seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus lisab, et kuigi kaebaja märkis kaebuses, et sai vaidlustatud korralduse kätte 16. juulil 2012, siis ka juhul, kui jätta kõrvale see, et kaebajale toimetati korraldus kätte juba 12. juulil 2012, oleks kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega, kuivõrd 16. juulil 2012 kätte saadud korralduse peale oleks kaebaja saanud esitada tühistamiskaebuse hiljemalt 15. augustil 2012.

7. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. HkMS § 71 lg

1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks saavad üldjuhul olla mingisugused kaebuse esitaja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist või ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel, mistõttu ei saanud temalt kaebusega kohtu poole pöördumist eeldada. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud. Riigipüha või kiireid tööülesandeid ei saa kindlasti pidada mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Esiteks on riigipühad igal aastal samal ajal, seega ei saa need tulla isikule üllatusena ega takistada õigeaegset kaebuseesitamist. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et perioodil, mil kaebajal oli võimalik kaebus kohtule esitada, ei olnud ühtki riigipüha. Ka kiirete tööülesannete ilmnemist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Juhatuse liige või liikmed peavad suutma ettevõtte tööd korraldada selliselt, et kaebus kohtule esitatakse õigeaegselt. Ühtki muud objektiivset takistatust, mis oleks piiranud tähtaegselt halduskohtule kaebuse esitamist, ei ole kaebaja välja toonud.

8. Neil asjaoludel loeb kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. HkMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seetõttu tuleb OÜ Irhys kaebuse menetlus lõpetada.

9. HkMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus, näidates eelkõige ära, millisele arveldusarvele ta soovib, et tagastatav riigilõivusumma kantaks.

Kristjan Siigur kohtunik