3-11-964/61 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne

Aasma

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-964

Haldusasi

OÜ ViaStop Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 04.01.2011 maksuotsuse nr

12.2-3/5632-11 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ ViaStop Invest, lepinguline esindaja

advokaat Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskus, volitatud esindaja Egert Übner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.03.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ViaStop Invest OÜ apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

03.09.2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ViaStop Invest apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Haldus-

kohtu 01.03.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-964 ning teha uus otsus OÜ ViaStop

Invest kaebuse rahuldamise kohta.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.01.2011 maksuot-

sus nr 12.2-3/5632-11.

3. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt 1725,62 eurot tasutud riigilõivu katteks ja kan-

tud õigusabikulude katteks OÜ ViaStop Invest kasuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.10.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-11-964

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis OÜ ViaStop Invest

(registrikood 10857670) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamispe-

rioodil 2010. aasta veebruarist juunini. Kontroll viidi läbi maksukorralduse seaduse (MKS) §

10 lg 1 ja § 59 lg 2 p 1 ning LMTK 06.08.2010 korralduse nr 12.2-3/5632-1 alusel.

2. OÜ ViaStop Invest esitas 22.11.2010 LMTK kontrollaktile nr 12.2-3/5632-9 eriarvamuse.

OÜ ViaStop Invest esitas 23.11.2010 ja 24.11.2010 maksuhaldurile parandatud käibedeklarat-

sioonid (2010. aasta veebruari, märtsi ja mai kohta), mis puudutasid kontrollakti punktides 2.2

ja 3 toodud asjaolusid. Paranduse tulemusena suurenes OÜ ViaStop Invest käibemaksukohus-

tus 1102 krooni ja maksuvaba käive 2 500 000 krooni.

3. LMTK tegi 04.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/5632-11 (tl 10-21), millega kohustati

OÜ-t ViaStop Invest tasuma käibemaksu summas 17 256,15 eurot. Otsuses jõuti järeldusele,

et OÜ-l ViaStop Invest polnud õigust kajastada sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu OÜ

Timbersteel esitatud ehitusteenuse arvete alusel. OÜ ViaStop Invest ja OÜ Timbersteel vahe-

liste tehingute tegelik eesmärk oli alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega vähendada

maksukohustust. Maksuotsuse seisukohad kokkuvõtlikult:

1) OÜ ViaStop Invest raamatupidamise dokumentidest nähtub, et väidetavalt ostis ettevõte

OÜ-lt Timbersteel ehitusteenust Vesiroosi baari ehitamiseks. OÜ ViaStop Invest juhatuse

liikme AI Ke sõnul ei sõlmitud kirjalikku lepingut ega koostatud akte tööde üleandmise ja

vastuvõtmise kohta. Tööde maksumuseks lepiti suuliselt kokku 2 miljonit krooni. Maksuhal-

duri hinnangul pole tavapärane, et mahuka tehingu kohta ei koostata ühtegi dokumenti, millelt

nähtuksid poolte kohustused, arvutused, teostatud tööd ja muud andmed, mille alusel on arve-

tel märgitud lõpphind kujunenud. OÜ Timbersteel rekvisiitidega arved on koostatud üldsõna-

liselt ja neile märgitust ei selgu väidetavalt tehtud tehingute sisu. Ei OÜ ViaStop Invest juha-

tuse liige A. K ega OÜ Timbersteel endine juhatuse liige V Z osanud täpselt öelda, millised

tööd on konkreetse arve peale märgitud. OÜ Timbersteel väljastatud arved ei vasta käibemak-

suseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 ega raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuete-

le;

2) A. Ke suuliste seletuste kohaselt ei kontrollinud ta OÜ Timbersteel tausta, sest teadis OÜ

Timbersteel juhatuse liiget V. Zt juba ammu ning teadis, et ta on varem teinud ehitustöid. A.

K selgitas, et sõlmis kokkuleppeid V. Z kui eraisikuga, mitte kui OÜ Timbersteel esindajaga.

Maksuhalduri seisukoht on, et pole tavapärane, et ostja ei tea enne arve saamist, kellega tehin-

guid tehakse ning kas ettevõtet esindab selle seaduslik või volitatud esindaja, ja väidetavalt

alles pärast tehingu tegemist kontrollib, kas müüja on käibemaksukohustuslane;

3) OÜ Timbersteel ei ole tegutsev ettevõte. Alates 15.06.2010 on OÜ Timbersteel kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist. Osaühing pole esitanud 2009. aasta majandusaruannet ega

deklareerinud 2010. aastal tööjõukulusid;

4) OÜ Timbersteel endise juhatuse liikme V. Z sõnul aitasid tal OÜ ViaStop Invest objektil

teha ehitustöid I G (s. 28.08.1988), V D, I G (s. 13.09.1960) ja T J, abitöid tegid ka A N ja K

K. Maksuhaldur tuvastas, et rahvastikuregistrist puudub isik nimega T Joanurm. Teiste töölis-

3-11-964

3(11)

te seletuste kohaselt pole nad OÜ ViaStop objektil OÜ Timbersteel kosseisus töid teinud. Eel-

nevast järeldub, et V. Z ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna OÜ-l Timbersteel puudus vajalik

tööjõud, et antud töid OÜ-le ViaStop teostada, jääb maksuhaldur seisukohale, et OÜ

Timbersteel ei teinud OÜ-le ViaStop Invest üldehitustöid, vaid objektil võis tööd teha V. Z

eraisikuna.

5) OÜ ViaStop Invest arvete tasumist analüüsides selgus, et OÜ ViaStop Invest on tavapära-

selt soetatud kaupade ja teenuste eest tasunud pangaülekandega, kuid OÜ-le Timbersteel tasuti

sularahas. See ei ole OÜ ViaStop Invest äritegevuses tavapärane käitumine. Samuti puuduvad

OÜ ViaStop Invest raamatupidamisdokumentidest sularaha väljamaksete dokumendid, mistõt-

tu ei selgu, kellele konkreetselt sularaha maksti, mis summades ja mille eest. OÜ ViaStop

Invest kassa sisetulekuorderid ei tõenda raha üleandmist-vastuvõtmist ega tehingute toimu-

mist, sest raha üleandmise kohta on maksumenetluses antud vastuolulisi ütlusi.

4. OÜ ViaStop Invest esitas LMTK-le 03.02.2011 vaide, mis jäi Maksu- ja Tolliameti

14.03.2011 otsusega rahuldamata.

5. OÜ ViaStop Invest esitas 14.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 6-8), milles

taotles LMTK 04.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/5632-11 tühistamist.

1) Kuivõrd Eesti õigusruumis kehtib tehingu vormivabadus, ei ole asjakohased maksuhaldu-

ri viited tehinguid tõendavate kirjalike dokumentide puudumise kohta. A. K ja V. Z tunnevad

üksteist palju aastaid ning seetõttu ei peetud kirjaliku lepingu vormistamist vajalikuks. Samal

põhjusel ei kontrollinud OÜ ViaStop Invest ka V. Z tausta.

2) Maksuhalduri väide, et OÜ Timbersteel pole tegutsev ettevõte, on väär.

3) Maksuhaldurile esitatud eriarvamuses on A. K rõhutanud, et tema ütlusi kajastati kont-

rollaktis vääralt. A. K kinnitas maksuhaldurile korduvalt, et suhtles V. Zga kui äriühingu esin-

dajaga, mitte kui eraisikuga. Maksuhaldur pole A. Ke sellekohast seletust arvestanud.

4) OÜ Timbersteel esitatud arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. OÜ-l ViaStop Invest

puudub võimalus esitatud andmeid korrigeerida.

5) OÜ Timbersteel raamatupidamisdokumendid on uue juhatuse liikme I K käes. Jääb aru-

saamatuks, miks pole maksuhaldur neid dokumente välja nõudnud.

6) OÜ-l ViaStop Invest puudus võimalus kontrollida, millise õigussuhte alusel ehitustöölised

ehitusel töötasid. Ajal, mil OÜ Timbersteel ehitas, viibis ehitusobjektil iga päev 2-3 töölist.

Juhul, kui OÜ Timbersteel ei sõlminud töötajatega korrektseid lepinguid, on loogiline, et töid

teinud isikud ei ole huvitatud oma töötamise fakti kohta maksuhaldurile selgituste jagamisest.

Sel põhjusel tuleb nende seletusi lugeda ebausaldusväärseteks. Lõpuks ei ole tellija jaoks täh-

tis, kas tööd teeb ettevõtte juhatuse liige või kasutab ta abitööjõudu. Töötajate tööle vormis-

tamata jätmine saab olla etteheidetav üksnes OÜ-le Timbersteel.

7) Nõustuda ei saa maksuameti seisukohaga, et sularahas arveldamine on tavapäratu. Eesti

seadused ei keela sularahas arveldamist.

8) Riigikohtu 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 väljendatud seisukohast tulenevalt ei ole

pelgalt asjaolu, et OÜ Timbersteel pole töid teostanud, määrava tähtsusega. LMTK peaks si-

sendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendama OÜ ViaStop Invest pahausksu-

se.

3-11-964

4(11)

9) Kuna reaalse ehitustegevuse üle vaidlust pole, siis puudus OÜ-l ViaStop Invest vajadus

käibemaksupettuseks, sest osaühing on teinud reaalseid kulutusi, mis võimaldavad tal sisend-

käibemaksu maha arvata.

6. LMTK leidis, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahul-

damiseks (tl 42-44).

1) Maksuhaldur pole kaebajale ette heitnud lepingu ebaõiget vormi, vaid on märkinud, et see

pole tavapärane.

2) Kaebuse esitaja pole enne tehingu tegemist kontrollinud väidetava müüja tausta. A. Ke

selgitustest tuleneb, et ta ei tea, millega OÜ Timbersteel tegeleb, ning V. Z on temaga koos-

tööd teinud vaid eraisikuna, mitte firma kaudu. A. K tutvus suulise seletuse protokolliga ning

kinnitas omakäeliselt, et on sellega tutvunud ja see on kirja pandud tema sõnade järgi.

3) Kontrolli käigus andis maksuhaldurile suulisi seletusi OÜ Timbersteel endine juhatuse

liige V. Z, kes lubas võtta uue juhatuse liikmega ühendust ning teavitada siis maksuhaldurit,

millal OÜ Timbersteel raamatupidamise andmed maksuhaldurini jõuavad. V. Z seda teinud

pole. Maksuhalduril endal pole uue juhatuse liikme I K õnnestunud ühendust võtta.

4) Lähtudes raamatupidamise seaduse nõuetest, peaks OÜ-lt ViaStop Invest raha saamisel

kassa väljaminekuorderile alla kirjutama raha vastuvõtja (OÜ Timbersteel esindaja V. Z) ning

kirjendama tehingu oma raamatupidamisregistrites. OÜ Timbersteel koostatud kassa sissetu-

lekuorder jääb raha vastuvõtja (OÜ Timbersteel) kassadokumentide juurde ning sissetuleku-

orderi kviitung antakse maksjale (OÜ-le ViaStop Invest). Seega oleks pidanud ka kassa väl-

jaminekuorderi kviitung lisaks OÜ Timbersteel kassa sissetulekuorderile olema tõendiks raha

üleandmise kohta. Sellist seisukohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2008 otsuse

nr 3-07-2282 p-s 16 märgitu.

5) Maksumenetluse käigus kogutud ja maksuotsuses kajastatud tõenditest nähtuvalt on tu-

vastatud, et kaebaja ja OÜ Timbersteel vahel tehinguid ei toimunud. Samuti on tuvastatud, et

OÜ Timbersteel ei ole tegutsev ettevõte ning tegemist on üksnes fiktiivseid arveid väljastava

äriühinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-32-09 p-s 12 leidnud, et: „Kui tuvastatakse müü-

jate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahauskust kinnitavaks asjaoluks juba see,

kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub.“ Arvestades

maksuotsuses kirjeldatud asjaolusid, pidi kaebaja olema teadlik sellest, et OÜ Timbersteel

tegelikult tema tehingupartneriks polnud. Kaebaja ebaharilik käitumine tehingute tegemisel

viitab sellele, et ta polnud väidetavast teisest tehingupoolest huvitatud, sest tehingut tegelikult

arvetel näidatud viisil ei toimunud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2012 otsusega (tl 110-114) OÜ ViaStop Invest kaebu-

se rahuldamata.

1) Asjas omab tähtsust küsimus, kas maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid

seavad 2010. a veebruarist juunikuuni OÜ Timbersteel poolt kaebuse esitajale arvetel märgi-

tud ehitusteenuse osutamise sellisel määral kahtluse alla, et olenemata kaebuse esitaja poolt

maksuotsusele vastukaaluks esitatud vastuväidetest saab lugeda teenuse mitteosutamise ning

kaebuse esitaja pahausksuse tõendatuks. Vastuse leidmiseks tuleb arvestada MKS § 150 lg-ga

1, mille kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksuko-

hustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Samas on maksuhalduril

tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150 lg 2).

2) Vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse järeldada, et OÜ

Timbersteel oli aktiivset majandustegevust mitteomav äriühing, kes väljastas kaebajale ehitus-

3-11-964

5(11)

teenuse osutamise kohta fiktiivseid arveid. Kõik kaebaja väited sellest, et OÜ Timbersteel on

reaalselt tegutsev äriühing ning on ehitusteenuseid ka varem erinevatele isikutele osutanud, on

paljasõnalised ja tõendamata. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et ehitusvaldkonnas ei saa tee-

nuste osutamist ilma igasuguse dokumentatsioonita pidada tavapäraseks, eriti kui ehitise ko-

gumaksumus on ca 2 miljonit krooni, mis tasutakse sularahas.

3) OÜ Timbersteel teenuste kohta esitatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 ega RPS § 7 lg 1

nõuetele. Arvetelt pole arusaadav ei teenuse kirjeldus ega maht, samuti teenuse osutamise

kuupäev ja teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaks-

määratud ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Arvete nõuetele mittevastavust kinnitavad

ka A. Ke ja V. Z maksumenetluses antud seletused. Arvete mittevastavus käibemaksuseaduse

ja raamatupidamise seaduse nõuetele viitab sellele, et OÜ Timbersteel ei tegutsenud aktiivselt

majandustegevuses ega osutanud kaebajale ehitusteenuseid.

4) Töötamist OÜ-s Timbersteel ei kinnita ükski maksumenetluses seletusi andnud isikutest,

kes V. Z sõnul seal töötasid. Ainus isik, kes kinnitab OÜ-le Timbersteel töötamist, on

15.02.2012 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A N. Tema ütlused pole usaldusväärsed, sest

kohtule ei ole esitatud kirjalikku lepingut, mille alusel väidetavalt tööd tehti, samuti ei kinnita

tema ütlusi mitte ükski teine asjas kogutud dokumentaalne tõend ega maksumenetluses seletu-

si andnud isiku ütlus. Ka on A. N ütlused vastuolus V. Z 03.09.2010 maksuhaldurile antud

seletustega, mille kohaselt ta maksis töötajatele nö mustalt.

5) OÜ ViaStop teadlikkust OÜ-l Timbersteel reaalse majandustegevuse puudumisest konk-

reetse ehitusobjekti puhul kinnitavad A. Ke maksumenetluses antud seletused, mille kohaselt

ta ei tea, millega OÜ Timbersteel tegeleb ega pole OÜ Timbersteel tausta kontrollinud. Eba-

usaldusväärsed on A. Ke kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt andis ta eelviidatud sele-

tused tehingute kohta, mis toimusid pärast kontrollitavat perioodi. Kui vaadata seletuste pro-

tokollides maksuhalduri küsimusi, millele kaebaja esindaja vastuseid andis, ei jää kahtlust, et

need küsimused ja vastused said käia vaid kontrollitava perioodi kohta. Ka on ebausaldus-

väärne A. Ke väide, et tema ütlusi on protokollides vääralt kajastatud, sest ta on neile omakäe-

liselt alla kirjutades kinnitanud nende õigsust.

6) OÜ ViaStop Invest sõlmis kokkuleppe ehitustööde tegemiseks V. Z kui eraisikuga. Kae-

baja pidi olema teadlik, et temale ei osuta reaalseid ehitusteenuseid OÜ Timbersteel ning et

nimetatud äriühingu esitatud arve on fiktiivne. Kuigi maksuhaldur on maksuotsuses motivee-

rimiskohustuse vastu eksinud sellega, et puuduvad arusaadavad järeldused, et kaebaja oli tead-

lik OÜ-l Timbersteel majandustegevuse puudumisest, on maksumenetluses kogutud tõendid

piisavad sellise järelduseni jõudmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ ViaStop Invest esitas Tallinna Ringkonnakohtule 02.04.2012 apellatsioonkaebuse

(tl 117-124; 127-136), milles taotles halduskohtu 01.03.2012 otsuse tühistamist.

1) Kui kohus leidis, et kaebaja ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid esitanud

või on neid esitanud ebapiisavalt, oleks kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 59 lg-ga 3 pidanud kaebajale tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

2) LMTK peaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendama kaebaja pa-

hausksuse. Maksuotsuses esitatud motiividest seda ei nähtu. Ka Tallinna Halduskohus möö-

nis, et maksuhaldur ei ole haldusakti nõuetekohaselt motiveerinud, kuid asus seejärel ise hal-

dusakti resolutsiooni õiguslike ja faktiliste alustega põhjendama. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-

49-08 leidnud, et üldjuhul ei tohiks kohus asuda ise haldusakti põhjendama. Kohtuasjas nr 3-

3-11-964

6(11)

3-1-3-09 on Riigikohus märkinud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis lä-

heb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud

maksuotsuses põhjendamata, milles seisnes kaebaja pahausksus. Seega puudus kaebajal ko-

hustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

3) Kohus on tunnistajate K K ja V D ütlusi valesti hinnanud. K. K avaldas, et on V. Zt ehi-

tustöödel abistanud ning et objektil olid veel R ja V. Asjaolu, et tunnistaja kinnitas, et ta OÜ

Timbersteel nime all töötanud pole, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ka V. Z selgitas, et

maksis töölistele nö mustalt. Samuti kinnitas kohtus üle kuulatud A. N, et lisaks temale töötas

ehitusel K. K ning teisi isikuid ta ei tundnud. Kohus on jätnud tähelepanuta V. D ütlused, mil-

le kohaselt ta on teinud keevitus- ja metallilõikustöid ning kord lõikas vanametalli kuskil Li-

hula kandis. OÜ Timbersteel teostas objektil ka lammutustöid ning on üldteada, et lammutus-

töödel kasutatakse ka vanametalli lõikust. Seega on tõendatud, et ka tunnistaja V. D tegi OÜ

ViaStop Invest Lihula objektil abitöid.

4) Kohus on ebaõigesti jätnud A. N ütlused tähelepanuta. Asjaolu, et kaks aastat tagasi lühi-

kest aega abitöid teinud tunnistajal pole kirjalikku lepingut ja ta ei mäleta lepingu detaile, ei

muuda tema ütlusi vähem usaldusväärseks. A. N töötamist abitöölisena kinnitab ka V. Z. Ko-

hus on otsuses keskendunud ebaolulistele detailidele.

5) Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei ole arvestanud V. Z kohtuistungil antud ütlustega, mil-

les ta kirjeldab, kes OÜ-s Timbersteel ehitusobjektil tööd tegid. Sellega rikkus kohus HKMS §

61 lg-t 1. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et kui isikute maksumenet-

luses antud seletused ja kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised, siis ei tohi kohus

tugineda vaid kas maksumenetluses või kohtumenetluses antud ütlustele, ilma et ta põhjen-

daks, miks ta teises menetluses antud ütlusi ei arvesta.

6) Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et OÜ-l Timbersteel puudus majandustegevus.

Kohus pole selgitanud, mida ta majandustegevuse all silmas peab. Majandustegevuse mõiste

on määratletud KMS § 2 lg-s 2 ning Euroopa Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ art

9 lg-s 1. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et majandustegevuse mõistega on hõlmatud lai

kohaldamisala ja selle mõiste objektiivne olemus selles mõttes, et tegevust käsitletakse ise-

seisvana, sõltumata selle eesmärkidest või tulemitest. Ei maksuhaldur ega halduskohus pole

osutanud nendele objektiivsetele asjaoludele, mille alusel oleks võimalik väita, et äriühingul

puudus majandustegevus direktiivi art 9 lg 1 järgi. Kohus ei põhjendanud piisavalt, mispärast

oli kaebaja teadlik või oleks pidanud teadlik olema, et OÜ-l Timbersteel puudub majanduste-

gevus. Kohtuotsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 nõuetele.

Samas pole asjaolu, kas OÜ Timbersteel oli majanduses tegev, käesoleva asja lahendamisel

tähtis, sest maksuhaldur pole maksuotsust motiveerides tuginenud OÜ ViaStop Invest paha-

usksusele.

7) Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda iseenesest tehingu tühisust (näilikkust), kuna

ehituse töövõtuleping võib olla ka suuline. Seda, et ehitusteenust reaalselt osutati, pole kahtlu-

se alla seatud.

8) Tõenditele ei tugine kohtu seisukoht, et tehingu teiseks pooleks oli V. Z. A. Ke maksu-

haldurile 18.08.2010 ja 20.10.2010 antud seletustest nähtub, et tehingu teiseks pooleks oli OÜ

Timbersteel. Kuna OÜ ViaStop Invest tellis ehituse koos materjalide hankega, on ilmne, et

teenust pidi osutama äriühing. OÜ Timbersteel on ehitusteenust osutanud ka teistele juriidilis-

tele isikutele, kuid sellekohaseid tõendeid apellandil pole.

3-11-964

7(11)

9) Asjaolu, et OÜ Timbersteel on enda käibe deklareerinud hiljem, ei saa väärata kaebaja

poolt käibemaksu mahaarvamist. Maksukohustuse hilinenud deklareerimisest tulenevad nõu-

ded tuleb esitada OÜ-le Timbersteel. Samas pole maksuhaldur tõendanud, et OÜ Timbersteel

käibedeklaratsioonidel esitatud andmed oleksid väärad. MKS § 82 kohaselt maksudeklarat-

sioonides esitatud andmete õigsust eeldatakse.

10) Kui maksuhaldur ja halduskohus leidsid, et teenuse osutaja oli juriidilise isiku asemel

füüsiline isik, tulnuks kohaldada MKS § 83 lg-t 4. Maksuhaldur pole tehinguid sõnaselgelt

näilike tehingutena määratlenud. Riigikohus sedastas asjas nr 3-3-1-67-09, et maksu määrami-

seks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule

alusele ning vajalik on tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Puuduvad ka piisa-

vad tõendid, mis võimaldaks väita, et tehingu pooled on lepingulisi suhteid kuritarvitades va-

linud lepingu sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad loodavad saavutada maksus-

tamisel soodsama tulemuse (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-09 ja 3-3-1-52-09).

11) Jääb ebaselgeks, miks maksuhaldur vabastab maksustamisest OÜ Timbersteel. Euroopa

Kohtu praktika järgi tuleb käibemaksuvabastusi tõlgendada täht-tähelt, sest need on erandid

üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga teenus, mille maksukohustus-

lane tasu eest osutab.

12) OÜ Timbersteel arved vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Arvetel on teenuse si-

suks märgitud üldehitustööd. Osutatava teenuse määratlus oli apellandi jaoks piisav, sest tee-

nuse osutajaga lepiti kokku töö konkreetses resultaadis ja maksumuses. Tööde teostamist sai

iga päev ehitusobjektil kontrollida ning raha tasumine toimus osade kaupa. Käibemaksuseadus

ei sätesta nõuet, et arvetel peaks olema märgitud iga sooritatud töölõik ja eraldi selle maksu-

mus. Kuivõrd pikaajaliselt ja regulaarselt osutatava teenuse korral loetakse teenus osutatuks

ajal, millise perioodi kohta arve väljastatakse, ei tule selliselt osutatud teenuse kohta arvele

eraldi märkida iga konkreetse töö tegemise aega (nt KMS § 37 lg 7 p 7). Käesoleval juhul on

arvete põhjal kontrollitav ehitustööde teostamise ajavahemik ning osutatud teenuste maht.

Sealjuures pole mitteseotud isikute puhul tehingu väärtus oluline, sest tehingu hind on lepin-

gupoolte kokkulepe küsimus. Kuna tööde kogumaht on fikseeritud, on tuvastatav ka tööde

üldine maht ja sellele vastav hind. Seejuures on asjakohane ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-

1-26-02, mille järgi peab maksuhaldur parandatava vormiveaga kuludokumendi puhul tegema

maksumaksjale ettepaneku esitada määratud tähtpäevaks puuduvad andmed. Maksuhaldur

pole seda teinud, samuti pole ta arvestanud poolte seletustega ega tutvunud valminud ehitise-

ga.

9. LMTK leidis apellatsioonkaebuse vastuses (tl 148-155), et apellatsioonkaebuse väited

ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.

1) Apellandi viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-32-09 ei ole asjakohane, sest V. Z

maksumenetluses antud seletused ja kohtus antud ütlused polnud vastuolulised. Kohus on V.

Z ütlusi hinnanud, kuid on leidnud, et need on ebausaldusväärsed. Seega pole kohus rikkunud

HKMS § 61 lg-d 1 ja 2.

2) Kohtuotsuse p-s 14 leidis kohus, et maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt tõendanud

asjaolu, et OÜ Timbersteel ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, ning apellandi vastupidised

väited on paljasõnalised. Kohtul tuleb HKMS § 59 lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustuse täit-

misel pidada silmas, et selgitamine ei muutuks õigusalaseks nõustamiseks. Lähtuvalt HKMS §

59 lg-st 1 ja MKS § 150 lg-st 1 lasub väidete tõendamiskoormis nende esitajal ehk kui apel-

lant soovib tõendada, et OÜ Timbersteel oli reaalselt tegutsev äriühing, siis peab ta esitama

tõendid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud maksuhalduri vastupidise seisukoha.

3-11-964

8(11)

3) Riigikohus on asjas nr 3-3-1-32-09 p-s 12 leidnud, et ostja pahausksust kinnitab juba see,

kui ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudus, ning et toimu-

mata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik te-

gu. Arvestades maksuotsuses toodud asjaolusid, pidi apellant olema teadlik sellest, et OÜ

Timbersteel tegelikkuses tema tehingupartneriks polnud. Seda kinnitab apellandi ebakonvent-

sionaalne käitumine tehingu sõlmimisel. Kuigi vastustaja möönab, et maksuotsuses pole otse-

sõnu mainitud, et apellant käitus pahauskselt, ei vabasta antud asjaolu apellanti MKS § 150 lg-

st 1 tulenevast tõendamiskoormisest.

4) K. K ütlustest nähtub, et ta on töötanud koos V. Zga, kuid sellest ei saa järeldada, et ta

oleks töötanud OÜ-s Timbersteel. Kui isegi oletada, et ta seal nö mustalt töötas, siis ei kinnita

K. K ütlused, et ta oleks seda teinud baari Vesiroos objektil. Samuti ei võimalda V. D ütlused

järeldada, et ta oleks osalenud baari Vesiroos ehitusel või töötanud OÜ-s Timbersteel.

5) Apellandi juhatuse liikme A. Ke maksumenetluses antud seletustest nähtub, et apellant ei

sõlminud lepingut OÜ-ga Timbersteel, vaid füüsilise isiku V. Zga. Kogutud tõendid ei kinnita

apellandi väidet, et OÜ Timbersteel on apellandile teostanud ehitusteenust. Apellandil puudub

igasugune tööde tegemist kinnitav dokumentatsioon. Asjaolu, et V. Z osutas ehitusteenust, ei

võimalda teha järeldust, justkui oleks ehitusteenust osutanud OÜ Timbersteel. Sellest saab

teha vaid järelduse, et ehitusteenust ei osutanud käibemaksukohustuslane ning apellandil puu-

dus käibemaksu mahaarvamise õigus. Kohus on apellandi tahte tõlgendamisega seotud asja-

oludele viidanud kohtuotsuse p-s 15, mistõttu pole kohus rikkunud HKMS § 158 ja § 165 lg 1

p 1.

6) Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kuidas mõjutas Euroopa Nõukogu 28.11.2006 di-

rektiivis nr 2006/112/EÜ majandustegevuse mõiste käsitlemata jätmine kohtuotsuses selle

õiguspärasust. Kohus on kohtuotsuse p-s 15 piisavalt põhjendanud, miks oli apellant teadlik

või pidi olema teadlik sellest, et OÜ-l Timbersteel puudub majandustegevus. Kohtuotsus vas-

tab HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud tingimustele.

7) OÜ Timbersteel esitas 2010. aasta mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonid ning 2010. a

märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsiooni parandused 06.08.2012, ehk pärast seda, kui maksu-

haldur oli alustanud apellandi üksikjuhtumi kontrolli. Vastustaja arvates tehti käibedeklarat-

sioonides parandused, et veenda maksuhaldurit vaidlusaluste tehingute toimumises. OÜ

Timbersteel ei ole esitanud 2009. ja 2010. aasta majandusaruandeid, mistõttu pole käibedekla-

ratsioonides tehtud parandused kontrollitavad. Raamatupidamisdokumente kontrollimata ei

saa deklaratsioonides esitatud andmete põhjal kindlaks teha, milliste majandustehingute käi-

beid on käibedeklaratsioonidel kajastatud.

8) Maksukohustuslane peab maksuhalduri põhjendatud nõudmise korral olema võimeline

esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ega saa piirduda vaid formaalsete tõendi-

tega nagu arved ja ülekannete tegemine või paljasõnalise väitega, et tehingute teine pool on

tehingud deklareerinud. Apellandi esitatud arved ei vasta KMS §-s 37 ja RPS § 7 lg-s 1 sätes-

tatud nõuetele.

9) Maksuotsuses ega ka kohtuotsuses polnud vaja tugineda MKS § 83 lg-le 4 ega §-le 84.

Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-46-11. Vastustaja ei nõustu

apellandiga, et kõnealused tehingud polnud käibemaksust vabastatud ning neile rakendusid

käibemaksu tavapärased reeglid. Kuna on tuvastatud, et ehitusteenust osutas käibemaksuko-

hustuslaseks mitteolev eraisik, olid tehingud käibemaksust vabastatud ning apellandil puudus

õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-11-964

9(11)

10. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu

hulgas kajastada OÜ Timbersteel arveid, sest teenust ei osutanud mitte OÜ Timbersteel vaid

seda võis osutada äriühingu juhatuse liige V. Z füüsilise isikuna. Seega on täitmata KMS § 29

lg 3 p-s 1 nimetatud tingimus, sest juhatuse liige polnud maksukohustuslane. Kohus nõustus

maksuhalduriga. Kaebaja leiab, et seisukoht OÜ-l Timbersteel majandustegevuse puudumise

kohta ei tugine tõenditel ning igal juhul polnud kaebaja tehinguid tehes pahauskne. Kohtuis-

tungil märkis kaebaja, et isegi kui teenuse osutajaks lugeda V. Z, oli ta ettevõtlusega tegeleva

isikuna kohustatud end KMS § 19 kohaselt registreerima käibemaksukohustuslasena, seega oli

tegemist KMS § 3 lg-s 1 defineeritud maksukohustuslasega, mistõttu sisendkäibemaksu ma-

haarvamise lubatavuse osas ei muutuks ka tehingu teise poole asendamise korral midagi.

11. Sisendkäibemaksuna võib KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel maha arvata teiselt mak-

sukohustuslaselt soetatud teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu KMS §-s 37 sätestatud

nõuetele vastava arve alusel. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et

kui teenust on reaalselt osutatud, kuid mitte arvel näidatud isiku poolt, tuleb tõendada ka ostja

pahausksus (p 10). Kui tuvastatakse müüja reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja

pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kui ostja majandustegevuse puudumisest teadis

või pidi teadma, sest sellisel juhul on ostja tahtlikult kajastanud käibedeklaratsioonides olema-

tuid tehinguid, et maksukohustust vähendada (p 12).

12. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus kõigepealt, kas esitatud tõendite analüüs

kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Timbersteel ei olnud ehitusteenuse osutajaks. Mak-

suhaldur tegi eelpool nimetatud järelduse seetõttu, et OÜ-l Timbersteel puudus majandustege-

vus ja töötajad ning kaebaja juhatuse liikme A. Ke seletusest selgus, et ta sõlmis lepingu V. Z

kui füüsilise isikuga. Majandustegevuse puudumist kinnitavad maksuotsuse kohaselt järgmi-

sed asjaolud: OÜ Timbersteel pole esitanud 2009. aasta kohta majandusaasta aruannet ega

deklareerinud 2010. aastal töötasusid, V. Z poolt nimetatud isikud ei kinnita OÜ Timbersteel

nimel vaidlusalusel objektil tööde tegemist, OÜ Timbersteel kustutati 15.06.2010 KMS § 22

lg 31 alusel maksukohustuslaste registrist, maksuhalduril pole õnnestunud kontrollida mitte

ühtegi äriühingu raamatupidamisdokumenti.

13. Kaebaja leidis, et maksuhaldur ja kohus pole arvesse võtnud nõukogu direktiivi

2006/112/EÜ artiklis 9 sätestatud majandustegevusena mõistet ning on seetõttu jõudnud kind-

laks tehtud asjaolude pinnal ebaõigele järeldusele. Eelviidatud direktiivi majandustegevuse

mõiste kattub KMS § 2 lg-s 2 defineeritud ettevõtluse mõistega – ettevõtlus on isiku iseseisev

majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tege-

vuse eesmärgist või tulemusest. Kaebaja soovib ilmselt viidata sellele, et äriühingu õigusvas-

tane käitumine ei tähenda ettevõtluse puudumist. Kaebajaga tuleb nõustuda. Ehkki kohtuprak-

tikas on eelpool nimetatud tunnuseid käsitletud reeglina ettevõtluse puudumisele viitavatena,

ei pruugi järeldus olla selline, kui selgub, et vaatamata õigusvastasele käitumisele on äriühing

siiski konkreetsel juhul teenust osutanud. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ongi

tegemist sellise juhtumiga.

14. Maksuhaldur on vaidlusaluse ehituse 25.08.2010 vaatluse käigus üle vaadanud ning kin-

nitab selle põhjal, et ehitustööd on tehtud. Maksuhaldur ei pea ehitustööde ja materjali mak-

sumust – kaebaja ja V. Z ütluste põhjal ca 2 miljonit krooni põlengu käigus kahjustatud 400

m2 hoone remontimiseks – ülemäära kalliks. Maksuhaldur möönab, et ehitustöid teostas OÜ

Timbersteel asemel V. Z. V. Z on aga OÜ Timbersteel osanik ja juhatuse liige, kellel oli pä-

devus otsustada äriühingu poolt kohustuste võtmise üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31

lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiks üldkoosolek ja juhatus ning lg 5 koha-

selt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Ehkki kirjalikku le-

pingut kaebaja ja OÜ Timbersteel vahel pole sõlmitud, on mõlemad lepingupooled oma sea-

3-11-964

10(11)

duslike esindajate kaudu kinnitanud tahet sõlmida ehitusteenuse osutamise leping, määratledes

lepingu olulised tingimused – hind 2 miljonit krooni ja nn „võtmed kätte“ valmidus (tl 49 ja

59). Lepingulise suhte olemasolu kinnitavad OÜ Timbersteel poolt esitatud arved ning arvete

tasumise tõenduseks esitatud V. Z allkirjaga kviitung-orderid (tl 54-58). Maksuhalduri ja koh-

tu seisukoht, et kaebaja seaduslik esindaja A. K on maksuhaldurile kinnitanud, et sõlmis te-

hingu V. Zga kui eraisikuga, lähtub A. Ke seletusest ebaõige järelduse tegemisest. Kohus on

otsuse punktis 15 toonud välja järgmised lõigud A. Ke maksuhaldurile antud seletustest: „Se-

da, millega Timbersteel tegeleb, mina ei tea, teadsin, et V on ehitanud (maksukohustuslase

suuliste seletuste protokoll 18.08.2010, tl 49). /…/ 10 aastat tagasi tutvusin V Zga kui eraisi-

kuga. Tema ettevõtteid mina ei tea. Kui eraisik on ta mind ka varem aidanud, kuid firma kau-

du on see esimene kord, kui tehinguid teeme. Ise ma OÜ Timbersteel tausta kontrollinud ei ole

(maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll 20.10.2010, tl 51). /…/ Kokkulepped olen

sõlminud ainult Vga, mina tegin inimesega kokkuleppe, mitte firmaga (tl 51). /…/ Mina ajan

asja inimesega. Kes töid tegid, nimeliselt öelda ei oska (kõigi esitatud arvete kohta tl 51-52).

/…/ Mina kordan, et olen algusest saadik teinud kokkuleppeid ja tehinguid V Zga kui isikuga.

Mina ei teadnud, mis firma ja kes ehitama hakkab (tl 52 pöördel)”. Igasuguse teenuse puhul

on oluline teenuse kvaliteet ning eriti väikese firma puhul oleneb see suuresti töö tegija isikust

ning mainest. Väikesi äriühinguid on sedavõrd palju, et nende töö kvaliteedi kohta adekvaat-

sete andmete saamine avalikest infokanalitest on raskendatud. Väikese äriühingu tausta uuri-

mine tähendabki tihti seda, et kindlaks tehakse, kes selle äriühingu nime all tegelikult teenust

pakub ja lähtutakse enda või oma tuttavate eelnevast kogemusest. Seda A. K seletada püüdis-

ki, kinnitades, et leping sõlmiti „firmaga“, aga see oli „firma“, mille all tegutses kindlasti V.

Z. 15. Ringkonnakohus ei nõustu ka maksumenetluses ja kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlus-

tele antud hinnanguga. Tunnistaja A. N ütlusi pole põhjust ebausaldusväärseks pidada üksnes

seetõttu, et ütlustes viidatud kirjalikku lepingut kohtule ei esitatud ning tunnistaja ei mäleta-

nud lepingu sisu. Tegemist kahe aasta taguse kokkuleppega, mis pidi tunnistaja seletuse koha-

selt tagama üksnes seda, et ta saaks nõuda raha, kui V. Z maksmata jätab. Kuna tunnistaja

kinnitusel maksti talle kogu raha välja, polnud lepingu säilitamiseks konkreetset vajadust.

Vastuolu ei ole ka V. Z ja A. N ütluste vahel, sest mõlemad on kinnitanud, et töö eest maksti

sularahas nn mustalt. V. Z kinnitas küll alles kohtus, et töölistega olid sõlmitud kirjalikud le-

pingud, kuid ta pole ka varem väitnud, et selliseid lepinguid pole sõlmitud – on lihtsalt seleta-

nud, et temaga koos töötanud isikud pole kantud äriühingu tööliste nimekirja. Juba maksume-

netluses on V. Z nimetanud A. Nt kui abitöölist ning seega pole õige ka kohtu väide, et A. N

ütlusi ei kinnita ükski maksumenetluses antud seletus. V. Z ütlusi töötamisest baari ehitusel on

maksumenetluses kinnitanud ka K K (tl 64). Kuigi tunnistaja on kinnitanud, et ta ei teinud

abitöid mitte firmale vaid V. Zle, pole see tunnistaja ütluste arvestamisel määrav, kui muude

tõendite põhjal võtta seisukoht, et ehitustöid Lihula baari ehitusel teostas V. Z äriühing OÜ

Timbersteel. Tunnistaja on kinnitanud, et „siis olid veel objekti peal R ja V“, mis kattub V. Z

kohtus antud ütlustega, et ka R K töötas OÜ Timbersteel heaks baari ehitusel. V D, kelle üt-

lustele on kohus samuti tuginenud, on maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et OÜ

Timbersteel pole talle tuttav, kuid kaebaja poolt kohtuistungil esitatud OÜ Timbersteel panga-

konto väljavõttest nähtub, et V. Dle on 05.04.2010, 06.04.2010, 09.04.2010, 13.04.2010 ja

25.04.2010 kokku makstud OÜ Timbersteel arvelt 21 000 krooni. Seega võib olla õigus kae-

bajal, kui ta märgib, et maksumenetluses ülekuulatud tunnistajad ei pruukinud töötamise kohta

OÜ-s Timbersteel anda maksuhaldurile tõeseid ütlusi hirmust täiendavate maksude määramise

ees. Nii K. K kui V. D soovi taga salata maha OÜ-s Timbersteel töötamine, samas kinnitades

V. Zlt temale tehtud töö eest raha saamist, võib olla asjaolu, et tunnistajad on arvamusel nagu

ei peaks nad selle tasu pealt, mida eraisik maksab, maksma makse. See seletaks ka K. K ütlu-

si, kes rääkis maksuhaldurile baari ehitusel tehtud töödest, kuid kategooriliselt eitas OÜ-s

3-11-964

11(11)

Timbersteel töötamist ja firmast raha saamist. Samas on see üks võimalik seletus. Igal juhul

on V. D maksuhaldurile antud ütlused dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud ning ilmselt

ebaõiged.

16. Kuna A. K tundis V. Zt isiklikult ja usaldas teda eelnevate kogemuste põhjal, on ehitus-

tööde dokumenteerimine napim kui tavapäraselt. Samas on eluliselt usutav, et olles kokku

leppinud ehituse piirmaksumuse, jagati üldmaksumus võrdseteks perioodilisteks makseteks.

Arved sisaldavad teenuse kirjeldust, milleks on „Lihula Vesiroosi“ üldehituse vastav osa (III,

IV, V, VI, VII) ning on piisavalt täpsed, et identifitseerida teenus, mille osutamise eest maksti.

A. K ja V. Z on selgitanud, milliseid töid tehti, nende seletused ei lahkne ning asjaolu, et

maksti perioodiliste maksetega ja sularahas, ei tõenda tehingu fiktiivsust. Ringkonnakohus

leiab, et maksumenetluses ega kohtumenetluses pole ümber lükatud dokumentaalsetest tõendi-

test nähtuvat, et ehitustööd kaebajale kuuluva Lihula baari Vesiroos ehitusel teostas OÜ

Timbersteel. Seega pole tegemist fiktiivse tehinguga ning esitatud arved on aluseks sisendkäi-

bemaksu mahaarvamisel. Kui tehingu teine pool pole seaduses ette nähtud makse tasunud,

tuleb täiendavate maksude tasumist nõuda temalt.

17. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ning teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse ja tühistab maksuotsuse.

18. HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab ringkonnakohus halduskohtu poolt kindlaks määratud

menetluskulude jaotust. Kuna kaebus rahuldatakse, kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 1

alusel maksuhaldur. Kaebaja on mõlemas kohtuastmes taotlenud 862,81 euro suuruse riigilõi-

vu hüvitamist, seega kokku tuleb kaebajale hüvitada riigilõivu 1725,62 eurot. Halduskohtu

istungil esindas kaebajat Vello Luik, kuid kohtule esitati kassa sissetuleku order nr 5 õigusabi

eest 1000 euro tasumise kohta Logos OÜ-le. Asja materjalidest ei paista, et Logos OÜ oleks

seotud kaebaja esindamisega antud haldusasjas, ning see summa jääb välja mõistmata. Ring-

konnakohtus on taotletud 1932 + 345 (kohtuistungil osalemise eest), kokku 2277 euro kantud

õigusabikulude hüvitamist maksuhalduri poolt. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulud on

põhjendatud ning tuleb maksuhaldurilt välja mõista.

Viive Ligi

Lauri Madise

Lilianne Aasma