2-11-12042/24 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-11-12042
Legislator headnote
AI generated2-11-12042/24 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-11-12042
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-11-12042
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-12042 Tsiviilasi
HPhagi AS-i BA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2011/527 Tsiviilasja hind 9 898 eurot ja 45 senti Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja: HP(isikukood XXX; elukoht XXX) - hageja lepinguline esindaja: Ille Nakurt-M (XXX) - kostja: AS BA(endise ärinimega Aktsiaselts KGH; registrikood XXX; asukoht XXX - kostja lepinguline esindaja: Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo; Kentmanni 15, 10116 Tallinn; e-post mario@kentmanni.ee) Asja läbivaatamise kuupäev 6. september 2012.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada HP(edaspidi hageja) ja AS-i BA(edaspidi kostja) (edaspidi koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Hageja tunnustab kostja nõuet poolte vahel 2008. aastal tekkinud võlasuhtest 5 500 (viie tuhande viiesaja) euro suuruses summas. 1.2. Hageja on nõus käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1. märgitud summa tasuma 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul peale käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumist.
2 1.3. Kostja loobub vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-le 2 käesoleva kompromissilepingu sõlmimisega kõigist nõuetest (põhivõlgnevus, lepinguline intress, viivisintress ja muud võimalikud kõrvalnõuded) hageja vastu, millised tulenevad enne käesoleva kompromissilepingu sõlmimist tekkinud võlasuhetest poolte vahel, tingimusel, et hageja tasub kostjale 5 500 eurot käesoleva määrusega kinnitatud tingimustel. 1.4. Käesoleva kompromissiga loevad pooled kõik omavahelistest õigussuhetest tulenevad õigused ning kohustused täies ulatuses ja lõplikult asendatuks kompromissis fikseeritud õiguste ja kohustustega, kinnitades, et pooltel puuduvad üksteise suhtes lisaks kompromissis kokkulepitule mistahes muud (ning täiendavad) nõuded ja selliste nõuete olemasolul loetakse need ilma täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks. 1.5. Kostja esitab 5 (viie) kalendripäeva jooksul peale hageja poolt kompromissi täitmist Harju Maakohtu kinnistusosakonnale nõuetekohase avalduse hageja kinnisasjale 12. juunil 2009.a. seatud hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p-s 1 märgitud avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2011/527. Juhul kui kostja poolt ei esitata nimetatud avaldust kohtutäiturile tähtaegselt on hagejal õigus esitada TMS § 48 p-st 2 tulenevalt kohtutäiturile iseseisvalt dokumendid, kust nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud ning taotleda kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist. 1.6. Kostja poolt hüpoteegi kustutamise avalduse esitamisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi (kompromissis märgitud kui viivis) 0,2% kompromissisummalt, s.o 5 500 eurolt, iga viivitatud päeva eest. 1.7. Käesolev kompromiss on täitemenetluse lõpetamise aluseks täiteasjas nr 025/2011/527 vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.5. sätestatule. 1.8. Pooled on kokku leppinud, et kõik täiteasjaga nr 025/2011/527 seotud kulud (täitmiskulud ja kohtutäituri seaduse alusel täituri poolt väljamõistetavad kulud), mis ületavad hageja poolt juba tasutud 820,15 eurot, jäävad kostja kanda. Hageja on nõus kandma (juba tasutud) täitekulud summas 820,15 eurot. Kõik kulud, mis tekivad hagejal kostja
2-11-12042
3 poolt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.5. märgitud avalduste esitamisega viivitamise tõttu, kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-12042 menetlus. 3. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 25.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus täiteasjas nr 025/2011/527 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist hagejale HP pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 559,22 eurot, arvelduskontole Swedbank AS-is
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-12042, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
4 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK HP(edaspidi hageja) esitas 17.03.2011.a Harju Maakohtule hagi AS BA(endise ärinimega Aktsiaselts KGH; edaspidi kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2011/527. Ühes hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/527 kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni. Lisaks palus hageja kohtul tühistada hagi esitamise hetkeks tehtud täitetoimingud.
Kohus rahuldas 25.03.2011.a määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks osaliselt ning peatas kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/527 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
31.08.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi. Kohus palus 03.09.2012.a elektronkirjaga pooltel kompromissi täiendada ning pooled esitasid kohtu korraldusi arvesse võttes 04.09.2012.a täiendatud kompromissikokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2- 11-12042 menetlus lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled on käesoleva tsiviilasja menetluskulude osas kokku leppinud, et hageja ja kostja kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on lisaks kokku leppinud, et käesoleva kompromissi allkirjastamisega loevad pooled tühistatuks esialgse, Harju Maakohtule 31.08.2012.a. esitatud kompromisskokkuleppe.
Hageja esindaja esitas 05.09.2012.a kohtule taotluse, milles palub seoses käesolevas menetluses kompromissi kinnitamisega vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastada pool hageja poolt menetluse algatamisel tasutud riigilõivust. Taotluse kohaselt tasus hageja riigilõivu 1118,45 eurot ning seega kuulub tagastamisele 559,22 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 1. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kuivõrd kompromissis sisalduvad
2-11-12042
5 kokkulepped puudutavad muu hulgas kohtutäituri nõudeid täitemenetluse kulude osas, peab kohus vajalikuks märkida, et kompromisskokkulepetel on võlaõiguslik iseloom, st kokkulepped omavad õiguslikku siduvust üksnes kompromissi poolte suhtes.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Hageja on tasunud 16.03.2012.a (maksekorraldus nr 854) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot ning 23.03.2011.a täiendavalt 798,90 eurot (maksekorraldus nr 855). Kokku on hageja käesolevas menetluses hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1118,45 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 559,22 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda HP arvelduskontole Swedbank AS-is.
3. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku, et hageja ja kostja kannavad oma menetluskulud ise.
4. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
Kuna pooled on kohtule kinnitamiseks esitanud kompromissi, siis ei ole kohtu hinnangul 25.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna vajalik. Eeltoodust lähtuvalt kuulub Harju Maakohtu 25.03.2011.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas
6 nr 025/2011/527 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, tühistamisele.
Indrek Parrest kohtunik