2-12-22674/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-12-22674
Legislator headnote
AI generated2-12-22674/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-12-22674
Full text
2-12-22674
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-22674 Tsiviilasi KJOÜ hagi RK vastu võlgnevuse 545,85 euro, intressi ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 545,85 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: KJOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu, e-post: inkasso@sissenoudekeskus.ee ); Kostja: RK(isikukood: XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista RK`ilt võlgnevus 712,87 (seitsesada kaksteist eurot ja 87 senti) eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 545,85 eurot, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintress 38,85 eurot, tasumata krediidiintress 0,65 eurot ja viivis seisuga 07.06.2012.a 127,52 eurot, OÜ KJ kasuks. 3. Välja mõista RK`ilt alates 08.06.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 29 % põhinõudest (545,85 eurot) aastas OÜ KJ kasuks. 4. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude summas 51,12 eurot väljamõistmiseks. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 6. Välja mõista RK`ilt menetluskuludena 195,34 (ükssada üheksakümmend viis eurot ja 34 senti) eurot OÜ KJ kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-12-22674
2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358.
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).
Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud. Üldtingimuste p 6.5 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevad saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimus tühine, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 210,04 eurot, millest 115,04 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 95 eurot õigusabikulu. Kuivõrd kohus
2-12-22674
3 rahuldab hagi ligikaudselt 93 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 7 % ulatuses hageja ja 93 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 195,34 eurot (s.o 210,04 eurost 93 %).
TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
Viktor Brügel kohtunik