2-11-18257/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-18257 Tsiviilasi M.L. hagi H.L. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 171,09 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) – M.L. (ik: XXX), seaduslik esindaja K.T. , lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (kostja) – H.L. (ik: XXX) RESOLUTSIOON 1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata M.L. hagi H.L. vastu elatise suurendamiseks kuni 139,01 euroni kuus ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse

2 resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada hagi ja suurendada Viljandi Maakohtu 11.06.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-180-03 H.L. poeg M.L. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ning mõista välja H.L. lt (isikukood XXX) M.L. (isikukood XXX) kasuks alates 20.04.2011 alatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 sent kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.2. H.L. l tuleb elatis maksta K.T. arveldusarvele nr XXX Swedbankis hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks või järgmise kuu esimeseks kuupäevaks. 3.3. Jätta menetluskulud maakohtus H.L. kanda.“ Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ringkonnakohtus H.L. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. H.L. l ja K.T. l (varem L.) on ühine alaealine laps M.L. (sündinud 07.06.2000). M.L. elab ema juures. Viljandi Maakohtu 11.06.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-180-03 mõisteti H.L. lt K.L. kasuks välja poja M.L. ülalpidamiseks elatis 800 krooni kuus alates 08.04.2003 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 12.08.2007 sõlmisid H.L. ja K.L. kohtuvälise kokkuleppe, et H.L. maksab alates augustist elatist 1200 krooni kuus (76,69 eurot). 20.04.2011 esitas M.L. maakohtule hagi H.L. vastu elatise suurendamiseks, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o 139,01 eurot kuus, tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. Hageja väidete kohaselt kostja poolt igakuiselt tehtavad kulutused tõendavad, et tema sissetulek on suurem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Seetõttu ei ole kostja väited tema sissetuleku kohta usutavad ja tõendatud ei ole kostja väide, et tema teine laps osutuks hageja nõutud elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. 22.12.2011 esitas hageja täiendava seisukoha, täiendava tõendi ja nõude täpsustuse, paludes kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.04.2011 kuni hageja põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 07.06.2021, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3 Hageja rõhutas, et kostja ei ole esitanud õigeid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta. Lähtuvalt asjaolust, et kostja sõidab aasta jooksul erinevate sõidukitega, samuti Maanteeameti andmetest kostja omanduses olevate sõidukite kohta ja kostja poolt istungil avaldatust, saab järeldada, et kostja tegeleb sõidukite müügiga, millest ta tõenäoliselt saab tulu. 2. Kostja vaidles 09.05.2011 kirjalikus vastuses hagile vastu, väites, et ei ole võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses. Kostja on pere ainuke toitja, saab miinimumpalka, tema elukaaslane K.S. on töötu ning kostja ülalpidamisel on veel tema teine alaealine laps, G.L.. Kostja elab koos elukaaslase ja poja G. L pangalaenuga ostetud korteris, mille eest tuleb tasuda laenumakseid 1200 – 1500 krooni kuus. 31.08.2011 täiendavas vastuses teatas kostja, et on nõus maksma hagejale elatist vastavalt kokkuleppele 76,69 eurot. Kostjalt elatise väljamõistmine alla seadusega ettenähtud miinimumi on põhjendatud, kuna vastasel korral jääks kostja teine laps materiaalselt halvemasse olukorda kui hageja. Kostja ainuke sissetulek on palk 260 eurot. Kostjal puudub vara. Sõiduauto Lexus on saadud vahetamise teel ja seda polnud võimalik kasutada. Kohtuistungil teatas kostja, et on nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja selgitas, et töötab autojuhina, osalise tööajaga, 3-5 tundi päevas. Tema peret toetab rahaliselt elukaaslase isa, kellel on suur talu. Toidu saab pere maalt äia käest. Korter, kus kostja pere elab, on ostetud kostja elukaaslase nimele. Kostja on laenu kaastaotleja.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2012 otsusega hagi osaliselt ning suurendas Viljandi Maakohtu 11. juuni 2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-180-03 H.L. lt poeg M.L. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistis välja H.L. lt M.L. ülalpidamiseks alates 20. aprillist 2011 elatise 120 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. M.L. nõude elatise suurendamiseks eelmises lauses väljamõistetud elatisest suuremas osas ja elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist jättis kohus rahuldamata. H.L. l tuleb elatis maksta K. T arveldusarvele nr XXX hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks või järgmise kuu esimeseks kuupäevaks. Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pärast kohtumenetluse lõpetamist 2003. a on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud (elukallidus on tõusnud ja lapse vajadused suurenenud). Kostja on asunud 12.08.2007 kohtuvälise kokkuleppe alusel maksma elatist kohtuotsusega väljamõistetust suuremas summas, s.o 76,69 eurot kuus. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt pidi elatis kuni 31.12.2011 olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Alates 01.01.2012 peab elatis olema vähemalt 145 eurot kuus. Kostja töötab FIE X. juures autojuhina. Kostja on märkinud enda sissetulekuks töötasu 260 eurot kuus. Tööandja tõendist nähtub, et kostjale väljamakstud töötasu on 2011 jaanuaris, veebruaris ja märtsis olnud 241,52 eurot ning aprillist oktoobrini 260 eurot kuus. Sama nähtub kostja pangakonto väljavõttest (periood 01.01.-15.09.2011). Kostja 2010. a tuluks on 2010. a tuludeklaratsiooni põhjal olnud J. K makstud palk 47 850 krooni, millelt on kinni peetud tulumaks. Lisaks töötasule on kostja kontole laekunud summasid J.S.: mais 100 eurot selgitusega „laen“, augustis 222 eurot ja septembris 780 eurot selgitusega „hädaabi“. Kostja selgitas, et J. S on tema elukaaslase ja lapse ema K. S isa, kellel on talu ning ta toetab peret rahaliselt. Kostja selgituste põhjal on toetus mõeldud K. S. Eeltoodu alusel saab järeldada, et kostja põhisissetulekuks on töötasu 260 eurot kuus. Hageja väitel on kostja sissetulek suurem, kuid hageja ei suutnud oma väidet tõendada. Hageja väitel on kostjal sõiduauto Lexus näol olemas vara, mida oleks võimalik elatise maksmiseks realiseerida. Kohus tegi Maanteeameti andmete (tl 74-78) põhjal kindlaks, et

4 kostja nimele on registreeritud sõiduautod Ford Explorer, registreerimise aasta 1994, ja BMW 520, registreerimise aasta 1980. Maanteeamet on selgitanud, et viimane sõiduk on küll registris, kuid selle tehnoülevaatus kehtis kuni aprillini 2005, seega on alust arvata, et sõiduk teeliikluses ei osale ja uude infosüsteemi seda ei kanta. Maanteeameti andmetel on kostjale kuulunud 26.05.-20.06.2011 sõiduauto Opel, registreerimise aasta 1999, ja 30.05.-30.08.2011 sõiduauto Lexus, registreerimise aasta 1994. Kostja selgitas, et on autosid vahetanud vanade vastu. Kohus leidis, et arvestades kostja nimele registreeritud kahe sõiduauto vanust, võib arvata, et tegemist ei ole eriti väärtusliku varaga, mille müügist võiks saada olulisi vahendeid hagejale elatise maksmiseks. Seega ei ole põhjendatud nimetatud vara arvestamine kostjalt elatise väljamõistmisel. Muud registreeritavat vara ei ole kostjal teada. Korteriomand, mis on kostja pere eluasemeks, on registreeritud kostja elukaaslase K. S nimele. Eeltoodu põhjal saab lugeda kostja sissetulekuks 260 eurot kuus. Nimetatud summast hagejale elatise maksmisel alammäära ulatuses jääks kostja teine alaealine laps, G. L (sündinud 06.06.2007), vähemkindlustatuks. Kostja sissetulekut tuleb jagada laste vahel võrdselt. Nimetatud asjaolust lähtudes ja arvestades kostja võimalusi, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 1, 2 alusel alammäärast väiksemas ulatuses. Kohtu hinnangul on mõistlik elatis, mida kostjal tuleb hagejale maksta, 120 eurot kuus. Kohus märkis, et kostja on enda ja laste ülalpidamiseks kohustatud tegema kõik võimaliku, st püüdma suurendada oma sissetulekut. Kostja sissetulek on alla Vabariigi Valituse kehtestatud palga alammäära: alates 01.01.2012. a 290 eurot täistööaja korral. Kostja tööandja FIE X tõendist nähtub, et kostja töötab täistööajaga, s.o 40 tundi nädalas. Lähtudes kostja kohtuistungil antud selgitusest töötab ta tegelikult 3-5 tundi päevas. Seega on kostjal võimalik teha lisatööd või pöörduda tööandaja poole, et see kindlustaks ta täistööajaga tööga ja vastava palgaga või siis maksakski talle õigusaktidega kehtestatud tasu täistööaja eest. Eesti Töötukassa tõend, millest nähtuvalt on K. S alates 07.07.2010 töötuna arvele võetud, ei oma asjas tähtsus. Kostja elukaaslasel sissetuleku puudumine iseloomustab küll kostja pere majanduslikku seisu, samas ei ole kostjal kohustust üleval pidada oma elukaaslast. Suurendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, enne hagi kohtule esitamist, ei ole põhjendatud. Kostja on maksnud hagejale elatist sel perioodil vastavalt kokkuleppele 76,72 eurot kuus. Seega on ta elatise maksmise kohustust täitnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 20.04.2011. Kohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 otsuse tühistamist osaliselt, resolutsiooni p 1-3 ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega suurendada Viljandi Maakohtu 11. juuni 2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-180-03 H.L. lt poja M.L. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõista välja H.L. lt elatis M.L. kasuks 139,01 eurot kuus alates 20. aprillist 2011 kuni M.L. põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 7. juunini 2021, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja kohtule 22.12.2011 läbi e-toimiku avalduse, millega täpsustas nõuet ja esitas täiendavaid tõendeid. Kohus ei ole arvestanud esitatud nõude täpsustust, asjaolusid ega hinnanud esitatud tõendeid, kuna Jõgeva kohtumaja ei olnud saanud antud dokumente kätte;

5 2) selgitas kohus 16.11.2011 istungil, et kohtul ei ole võimalik elatist tagasiulatuvalt suurendada ja elatist saab suuremas summas nõuda alates 01.04.2011. Tulenevalt eeltoodust loobus hageja 22.12.2011 avaldusega elatise suurendamise nõudest tagasiulatuvalt ja palus elatise välja mõista alates 01.04.2011. Kuigi hageja täpsustas nõuet lähtuvalt kohtu poolt istungil avaldatust (elatist saab nõuda alates 01.04.2011), mis ei ühti hagi esitamise ajaga, s.o 20.04.2011, oli hageja sooviks täpsustatud nõude esitamisel elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest. Kuna mõlemad kuupäevad langevad samale kuule, siis rahaliselt elatise kohustuse suurus kuus ei muutu ja kostja kohustuks antud kalendrikuus maksma elatist vastavalt elatise suurusele kalendrikuu kohta. Kohus jättis rahuldamata elatise suurendamise nõude tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, seega tegi otsuse nõude suhtes, mida hageja ei taotlenud; 3) palus hageja elatise välja mõista kuni hageja põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus mõistis elatise välja kuni hageja täisealiseks saamiseni, põhjendamata, miks ta nõuet ei rahuldanud. Kuna hageja läks I klassi 7-aastasena 2007. a, siis gümnaasiumi lõpetab ta 19-aastaselt, s.o 07.06.2019. Täisealiseks saab hageja 07.06.2018. Elatise väljamõistmine kuni hageja täisealiseks saamiseni võib põhjustada olukorra, kus hageja on gümnaasiumiõpingute ajal ülalpidamistoetuseta. Kuna kohtumenetlus on pikk ja nõuab kulusid, oleks täiendav kohtusse pöördumine hagejale koormav ja tema huvisid kahjustav; 4) on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud osad tõendid hindamata, mille tõttu on ebaõigesti tuvastanud kostja varalise seisundi. Kostja tegeleb tulu saamise eesmärgil sõidukite müügiga. Kostja on perioodil 01.01.- 16.11.2011 ostnud müügi eesmärgil kolm sõidukit ja müünud nendest kaks. Kolmas omandatud sõiduk oli auto24 andmetel veel 18.11.2011 müügis. Maanteeameti väljastatud liiklusregistri andmetest nähtuvalt on kostja omandanud ja müünud alljärgnevad sõidukid: - 26.05.2011 sõiduauto Opel Astra Caravan, esmase registreerimise aasta 1999, registreerimismärgiga XXX. Auto24 andmetel on sõiduki müügipakkumised 1500 – 3000 eurot. Kostja müüs sõiduki 20.06.2011; - 30.05.2011 sõiduauto Lexus CS300, esmase registreerimise aasta 1994, registreerimismärgiga XXX. Auto24 andmetel on sõiduki müügipakkumised 3000 – 4500 eurot. Kostja müüs sõiduki 30.08.2011. Kostja avaldas 16.11.2011 istungil kohtule, et tal on auto Peugeot. Auto24 andmetel oli 18.11.2011 sama registreerimismärgiga sõiduauto Peugeot 607, millega kostja kohtumaja juurest ära sõitis, müügis soodushinnaga 2900 eurot. Kostja väited on vastuolus Maanteeameti andmetega. Kostja selgitas istungil, et ta ei müü ega osta autosid, vaid vahetab neid, saamata vahelt raha. Nähtuvalt Maanteeameti andmetest on kostja ostnud ühes kuus kaks sõidukit ning müünud ühe neist juunis ja teise augustis, saamata vastu ühtegi teist autot. Samuti kinnitas kostja, et tal on omandatud veel üks sõiduk, Peugeot, mida ta auto24 andmetel 18.11.2011 müüs soodushinnaga 2900 eurot (asja tegelik väärtus 4000 eurot). Eeltoodu tõendab, et kostja müüb ja ostab sõidukeid tulu teenimise eesmärgil. Kohus oleks tuginedes TsMS § 230 lg-tele 4, 5 pidanud nõudma Maanteeametilt täiendavaid väljavõtteid kostja nimel olnud sõidukite kohta enne 01.01.2011, s.o 01.01.-31.12.2010, samuti perioodi 29.09.2011 kuni 2012. a kohta, tuvastamaks kahtluse korral sõidukite müügi käibe. Samuti oleks kohus pidanud hagejale avaldama, et kohtu hinnangul ei ole piisavalt tõendeid tuvastamaks hageja väidet, et kostja sissetulek on suurem kui 260 eurot kuus, ning tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Märkides internetis otsingumootorisse neti.ee või Google kostja telefoninumbri, saame erinevaid automüügikuulutusi 2011. a kostja kui eraisiku poolt müüdavate sõidukite kohta

6 (alljärgnev loetelu 2011 – 2012 kohta ei sisalda eelnevalt nimetatud sõidukeid ega sõidukeid, mille omanduse kohta andis teavet Maanteeamet, samuti mida avaldas kostja): - 14.08.2011 auto24 müügikuulutus sõiduki Audi A4 1,8 r5 turbo 110 kw kohta, müügihinnaga 3000 eurot; - 16.10.2011 auto24 müügikuulutus sõiduki Alfa Romeo 166 2.0 110kW kohta, müügihinnaga 2500 eurot; - 2011. a müügikuulutus (tehtud pärast 16.10.2011, kasutades 16.10.2011 kuulutuse alust, sõiduki Audi A8 4.2 220kW kohta, müügihinnaga 3600 eurot; - 09.01.2012 Nissan Altima 2006 jne. Eeltoodust saab järeldada, et kostja müüb sõidukeid, mis ei ole tema nimel. Lähtuvalt Audi A8 4.2 220kW kuulutusest on sõidukil Saksamaa registreerimise märgis, mis tähendab, et sõidukeid tuuakse teisest riigist edasimüügi eesmärgil. Kohus võttis kostja varalise seisukorra tuvastamisel arvesse vaid Maanteeameti 29.09.2011 andmetel kostja nimel olnud vara, s.o sõiduautod Ford Explorer ja BMW 520, jättes arvestamata kostja istungil esitatud väite, et kostjal on veel sõiduauto Peugeot, samuti hageja esitatud tõendi, et antud sõiduki väärtus on kostja auto24 avaldatud andmetel 4000 eurot ja kostja realiseerib seda. Seega on kohus ebaõigesti tuvastanud et kostjal puudub väärtuslik vara, mille müügist ta võiks saada vahendeid hagejale elatise maksmiseks. Kuigi kohus on välja toonud, et kostjale kuulus perioodil 26.05.-20.06.2011 sõiduauto Opel ja 30.05.-30.08.2011 sõiduauto Lexus, ei ole kohus arvesse võtnud, et kostja sai nende müügist tulu, samuti asjaolu, et kostja omab rahalisi vahendeid uute kasutatud sõidukite ostmiseks. Hetkel on teada, et kostja on 2011. a jooksul ostnud oma nimele vähemalt kolm autot ja kaks neist müünud ning kolmas oli müügis (kolme sõiduki koguväärtus 8900 eurot), samuti on kostja müünud veel kolme autot koguväärtuses 9100 eurot. Kohus tuvastas, et lisaks töötasule on kostja kontole laekunud summasid J. S. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et J. S on kostja elukaaslase ja lapse ema K. S isa. Kostja seda väitnud ei ole. Kostja on esitanud vastuolulisi väiteid oma pere ülalpidamise kohta. Kostja väitis kirjalikes vastustes hagile, et tema ülalpidamisel on tema teine laps ja elukaaslane ning ta on pere ainuke toitja ehk mingit muud sissetulekut tal ega tema perel ei ole. 16.11.2011 istungil pärast hageja esindaja seletatut, et kostja väljaminekud on suuremad kui sissetulekud, väitis kostja, et äi toetab teda ja tema pere rahaliselt ning annab raha tema kätte. Tulenevalt eeltoodust on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja selgituste põhjal on toetus mõeldud K. S. Kostja on regulaarselt teinud oma kontole sularaha sissemakseid, mis viitab täiendava tulu saamisele. Kostja kulud ületavad kostja väidetavaid tulusid. Kostja on kinnitanud, et tema pangalaenu suurus on 76,69 – 95,87 eurot kuus, suvekuudel on kulud korterile 50 – 60 eurot kuus ja kütteperioodil veel suuremad, kulud elektrile 20 – 30 eurot kuus. Antud kulud moodustavad 147 – 246 eurot kuus. Kostja on igakuiselt tasunud hagejale 76,69 eurot. Seega on kostja kulud ilma muude eluks vajalike kulutusteta 224 – 322,69 eurot kuus. Kostja väitis, et suudab tasuda elatist 100 eurot kuus. Arvestades kohtu poolt tuvastatud kostja sissetulekut 260 eurot kuus ei oleks antud kulude kandmine võimalik. Seega kostja väited tema sissetuleku kohta ei ole usaldusväärsed. Kostja kinnitas istungil, et vormistas korteri elukaaslase nimele ja esitas pangakonto väljavõtte ainult saadud töötasude kohta sellepärast, et mitte elatist maksta. Kostja on esitanud vastuolulisi väiteid saadud töötasu kohta. 09.05.2011 vastuses hagile väitis kostja, et saab miinimumpalka. Nähtuvalt tööandja tõendist on kostja brutotöötasu 302,33 eurot, mitte kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 278,02 eurot kuus. Samuti on kostja esitanud vastuolulisi väiteid oma tööaja kohta, ja nimetatud väited ei ole kooskõlas tööandja tõendiga. Kostja väitis istungil, et töötab 3-4 tundi päevas ja päeval vaatab

7 last (tekib küsimus, miks on kostjal vaja last vaadata, kui naine on töötu). Nähtuvalt tööandja tõendist töötab kostja 40 tundi nädalas. Ka töölepingus on kostja tööaja norm 8 tundi päevas. Ebausutav on kostja väide, et äi annab raha tema kätte, kuna kostja elukaaslane on maksehäiretes üleval. Kostja pangakonto väljavõtetel ei kajastunud peale tööandja kolmanda isiku poolt kostja arveldusarvele regulaarselt raha üle kandmist, vaid olid kostja enda sularaha sissemaksed. Kui kostja mõtles raha andmist sularahana, siis jääb arusaamatuks väide elukaaslase maksehäirete kohta. Viidatud maksehäire on vastuolus ka pangakonto väljavõttest nähtuvaga, et kostja teeb igakuiselt K. S arveldusarvele ülekandeid laenu maksmiseks. Kui K. S arve oleks arestitud, siis oleks võimatu selle kaudu pangalaenu maksmine. Vastuolulised on kostja väited oma vara kohta. Kostja väitis täiendavas vastuses hagile, et tal puudub vara. Tegelikult on kostjal korteriomand, kinnistu nr XXX, Viljandi XXX, mis on näilise tehinguga kolmanda isiku nimel. Nimetatu võttis kostja omaks oma 09.05.2011 vastuses hagile, samuti istungil. Ka on kostjal Maanteeameti andmete ja tema enda istungil antud seletuste kohaselt kolm sõiduautot, Ford Explorer, BMW 520 ja Peugeot 607. Kostja on jätnud esitamata andmed, et ta on lisaks sõidukite Opel Astra Caravan ja Lexus CS300 müügile tegelenud veel vähemalt kolme sõiduki (Audi A4, Alfa Romeo, Audi A8) müügiga ehk et ta tegeleb autode müügiga tulu saamise eesmärgil; 5) on kohus eeltoodust tulenevalt ebaõigesti tuvastanud, et alammäära ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostja teine laps vähemkindlustatuks. Vastupidi, kostja, kirjutades oma soetatava korteriomandi teise lapse ema nimele, vältimaks elatise sissenõudmist, on põhjustanud hageja varalise vähemkindlustatuse; 6) arvestades kostja poolt kohtule ebaõigete ja vastuoluliste andmete esitamist ning oma varalise olukorra varjamist, oleks kohus pidanud hageja menetluskulud jätma kostja kanda. Kuna kostja hoolimata kohtu kirjast esitada andmed oma sissetulekute ja vara kohta ei esitanud kohtule õigeid andmeid, mille tõttu on menetlus mahult ulatuslikum, palub apellant jätta TsMS § 164 lg 3 alusel hageja menetluskulud täielikult kostja kanda; 7) palub apellant kohtul võtta vastu lisatud auto24 ja interneti väljavõtted kostja müüdavate sõidukite kohta. Hageja ei esitanud antud dokumente maakohtus, kuna ei teadnud, et ta ei ole suutnud tõendada oma väidet, et kostja sissetulek on oluliselt suurem kui 260 eurot kuus.

5. M.L. esitas 04.05.2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palus teha TsMS § 230 lg 3 ja § 236 lg 2 alusel portaalile auto24.ee päring kostja poolt perioodil 01.06.2010 kuni käesoleva ajani portaalis auto24.ee avaldatud kuulutuste kohta (sh kuulutused, kus kontaktisikuks on märgitud H.L. või telefoninumber XXX). Samuti palus apellant teha päring Maanteeametile kostja nimele registreeritud (sh olnud) sõidukite kohta perioodil 29.09.2011 kuni andmete esitamiseni, samuti perioodi 01.01.-31.12.2010 kohta.

6. H.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) mõistis kohus elatise õigesti välja hagi esitamisest, s.o alates 20.04.2011, ning kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna alates 08.06.2018 realiseerib hageja oma õigusi iseseisvalt, st otsustab, kas ta esitab hagi või mitte; 2) tuvastas kohus õigesti, et kostja sissetulek on 260 eurot kuus. Samuti on kohus õigesti välja toonud, et korter, mis on kostja elukaaslase nimel, on ostetud pangalaenu eest, mida maksavad nii kostja kui tema elukaaslane. Hageja seisukoht, et kostja äritseb sõidukitega, on meelevaldne. Uusi tõendeid esitades rikub apellant TsMS § 633 lg-s 5 sätestatut ja kaebuse lisad tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks ei tõenda autode müügikuulutused autode kuulumist

8 kostjale ja seega kostja varalist seisu. Kohatu on etteheide, et kohus oleks pidanud tegema päringu interneti otsingumootorites. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lõige 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. Hagejal oli lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja olemasolul on tuginemine TsMS § 230 lg-le 3 esindaja poolt oma ülesannete täitmata jätmise tunnistamine, mida hageja ei saa apellatsiooniastmes enda kasuks pöörata; 3) osutuks kostja teine laps hagejale elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; 4) jättis kohus õigesti menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul esitas apellatsioonkaebuse hageja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti suurendamata varem väljamõistetud elatis kuni elatise alammäärani, ei mõistetud suurendatud elatist välja kuni lapse põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus tuvastas, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused elatise suurendamiseks. 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi elatise suurendamiseks kuni 139,01 euroni kuus ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab H.L. lt väljamõistetud elatist ja mõistab H.L. lt välja elatise lapse M.L. kasuks alates 20.04.2011 139,01 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning jätab menetluskulud H.L. kanda. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti elatise väljamõistmist kuni lapse õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 9. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust, jättis arvestamata TsMS § 230 lg-tes 3-5 sätestatu ning hageja poolt 22.12.2011 esitatud seisukohad ja tõendid. Seetõttu võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ning arvestab apellatsioonkaebuse lahendamisel alljärgnevaid tõendeid: - hageja poolt 22.12.2011 maakohtule esitatud väljatrüki auto24.ee müüdava sõiduki kohta; - hageja poolt koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule esitatud tõendid; - hageja taotluse alusel AS Sanoma Baltics 09.05.2012 ja Maanteeameti poolt 15.05.2012 ringkonnakohtule esitatud tõendid; - hageja poolt ringkonnakohtule 14.08.2012 esitatud tõendid.

9 Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, s.o Nordea Panga 17.11.2011 kirja, kuivõrd nimetatud tõend ei ole asjakohane. 10. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kostja varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada üksnes kostja sissetulekut 260 eurot (neto) kuus, mida ta saab tööandjalt FIE X ning kuna kostja ülalpidamisel on teine laps, siis tuleb PKS § 102 lg 2 alusel vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alamäära. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja varalist seisundit ja muid kohustusi hinnanud ebaõigesti, jätnud hindamata hageja esitatud tõendid ning põhjendamatult mõistnud kostjalt välja elatise 120 eurot kuus. PKS § 99 lg-d 1 ja 2 sätestavad alused, mida peab arvestama õigustatud isiku ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel ning PKS § 102 näeb ette kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi (Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 2 teisest lausest tuleneb siiski, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel (töövõimetus, kohustatud vanemal teine laps vms) PKS § 102 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kostja netosissetulek FIE X 260 eurot kuus ning kostja seletuse kohaselt töötab ta FIE X juures 3-5 tundi päevas. Samuti on maakohus tuvastanud, et kostjal ei ole töövõimetust ega muud tervisehäiret, mis takistaks tal tööd teha ning et kostjal tuleb laste normaalse ülalpidamise nimel rohkem pingutada ja teha selleks kõik endast olenev. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta hageja väited, et kostja tegeleb autode müügiga, ning arvestades kostja kulutusi, saab ta ilmselt autode müügist tulu. Kostja seletus maakohtu istungil, et ta tegeleb ainult autode vahetusega ja tulu sellest ei saa, ei ole ringkonnakohtu arvates usutav. Maanteeameti 15.05.2012 teatise kohaselt on H.L. nimele perioodil 01.01.2010 kuni käesoleva ajani registreeritud 9 sõiduautot. AS Sanoma Baltics 09.05.2012 teatisest nähtub, et H.L. nimele on registreeritud auto24 kasutajakonto, kus perioodil 01.06.2010 kuni käesoleva ajani on avaldatud hulgaliselt sõiduautode müügikuulutusi ning viidatud kuulutuste aktiivsuse eest on tasutud H.L. pangakontolt. Nimetatud tõendid kinnitavad hageja väiteid ning hageja esitatud auto24 müügikuulutuste väljatrükke selles, et kostja tegeleb sõiduautode müügiga ning saab sellest tulu. Vastuses hagile (t.l 10-11) on kostja kinnitanud, et ta elab koos elukaaslasega pangalaenuga ostetud korteris ja tal on koos elukaaslasega Nordea Panga ees igakuulised kohustused 1200- 1500 krooni kuus. Maakohtu istungil 16.11.2011 (t.l 117) on kostja kinnitanud, „… et tema oli laenu kaastaotleja ja korter osteti elukaaslase nimele. Ma põhimõtteliselt ei pannud korterit oma nimele, tänu pidevale elatise jamale.“ Kostja AS SEB Pank konto väljavõttest (t.l 81- 104) ja kostja seletusest maakohtu istungil (t.l 118) nähtub, et oma konto kaudu täidab ta kahte lepingulist kohustust. Arvestades eelnevat ja kostja seletust tema poolt tehtavate kulutuste suuruse kohta, on põhjendatud hageja seisukoht, et kostja ei ole tõendanud usaldusväärselt enda sissetulekute suurust ja mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla alammäära PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses. Maakohtu seisukoht, et kostja varalise seisundi hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes töötasu 260 eurot kuus FIE X, on ekslik.

10 Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendid kostja varalise seisundi kohta ei kinnita kostja väidet, et elatise väljamõistmisel M.L. le seaduses sätestatud alamääras jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista elatis M.L. kasuks 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 20.04.2011, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 peab kostja maksma elatist 145 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on 27.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09 asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. 11. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas tuleb TsMS § 164 lg 3 alusel jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 12. Põhjendatud ei ole apellandi taotlus mõista kostjalt välja elatis kuni lapse põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). PKS § 97 p 2 alusel on nõudeõigus täisealiseks saanud lapsel, mitte alaealise lapse vanemal. Lisaks ei ole antud vaidluse lahendamisel teada, kas M.L. täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist PKS § 97 p-s 2 märgitud õppeasutustes. 13. Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes H.L. kanda. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse osaline mitterahuldamine (s.o kostjalt elatise väljamõistmiseks juhuks, kui täisealiseks saanud laps jätkab põhivõi keskhariduse omandamist), ei anna alust menetluskulude mingis osas apellandi kanda jätmiseks.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja