Legislator Case Law & Legislation
3-12-1686/2 AI generated

3-12-1686/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-12-1686/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

13.08.2012.a saabus Tartu Halduskohtusse B.S. kaebus kriminaalasjas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt tehtud aktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Kaebaja leiab, et kõik ekspertiisis osalenud eksperdid, kes osalesid ka kriminaalasjas nr 1-208/2001, ei omanud selleks juriidilist õigust. Kaebaja on seisukohal, et kuna riigi poolt ei olnud neid isikuid akrediteeritud, siis ei saanud nad olla ka kompetentsed spetsialistid, et anda välja akte. Kaebaja palub kohtul anda õiguslik hinnang ekspertide otsustele.

Legislator headnote

AI generated

3-12-1686/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: kaebus kriminaalasjas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt tehtud aktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Kaebaja leiab, et kõik ekspertiisis osalenud eksperdid, kes osalesid ka kriminaalasjas nr 1-208/2001, ei omanud selleks juriidilist õigust. Kaebaja on seisukohal, et kuna riigi poolt ei olnud neid isikuid akrediteeritud, siis ei saanud nad olla ka kompetentsed spetsialistid, et anda välja akte. Kaebaja palub kohtul anda õiguslik hinnang ekspertide otsustele.

Keywords

AI generated
clarification by expert licensed audit expert judicial expert fee deficient medical expertise occupational pension expert second expert opinion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-1686 Määruse kuupäev

6. september 2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi B.S. kaebus kriminaalasjas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt tehtud aktide õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudes Resolutsioon

1. Tagastada B.S. kaebus haldusasjas nr 3-12-1686.

2. Määrus saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebuse esitajale pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

13.08.2012.a saabus Tartu Halduskohtusse B.S. kaebus kriminaalasjas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt tehtud aktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Kaebaja leiab, et kõik ekspertiisis osalenud eksperdid, kes osalesid ka kriminaalasjas nr 1-208/2001, ei omanud selleks juriidilist õigust. Kaebaja on seisukohal, et kuna riigi poolt ei olnud neid isikuid akrediteeritud, siis ei saanud nad olla ka kompetentsed spetsialistid, et anda välja akte. Kaebaja palub kohtul anda õiguslik hinnang ekspertide otsustele.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

B.S. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tunnistada kriminaalasjas Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt tehtud aktid õigusvastaseks ja need tühistada. Kohus selgitab, et kõnealused aktid on kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 63 lg 1 kohaselt tõendiks kriminaalmenetluses, mida maakohus hindab ja vajadusel võtab arvesse lõpliku kohtuotsuse tegemisel. Kui menetlusosaline ei nõustu esimese astme kohtu otsusega ja kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, on tal tulenevalt KrMS § 318 lg-st 1 õigus esitada apellatsioonkaebus ja välja tuua põhjendused, miks mõni tõend tuleks jätta kõrvale. Kui kaebaja sai aktide väidetavast õigusvastasusest teada ajal, mil kohtuotsus oli juba jõustunud, siis oli tal võimalik kuue kuu jooksul alates selle asjaolu teadasaamisest pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtu poole.

Eeltoodust järeldub üheselt, et halduskohtul puudub pädevus hinnata kohtuotsuse aluseks olevaid Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo aktide õiguspärasust või neid tühistada. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette nende aktide kui tõendite vaidlustamise korra.

Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et B.S. kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kriminaalmenetluse seadustik näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra.

Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Mare Priks kohtunik