2-11-64273/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-64273

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. september 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-64273

Tsiviilasi

MTÜ Tartu Üliõpilasküla hagi Karl Samosoni vastu

95,40 euro nõudes

Tsiviilasja hind

57,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MTÜ Tartu Üliõpilasküla (registrikood 80012342;

asukoht Narva mnt 25, 51013 Tartu); esindaja Gunnar Leht,

e-post gunnar@campus.ee;

kostja Karl Samoson (isikukood 38903170279; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Tartu Üliõpilasküla hagi Karl Samosoni vastu.

2. Välja mõista Karl Samosonilt MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks 95 (üheksakümmend

viis) eurot ja 39 senti, millest 57,52 eurot on põhinõue ja 37,87 eurot viivisenõue.

3. Jätta menetluskulud Karl Samosoni kanda.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

2(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. MTÜ Tartu Üliõpilasküla (hageja) esitas 30.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (tl 2-4) Karl Samosonilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele

kostja esitas 14.02.2012 vastuväite koos lisadega (tl 11-12, 13-15).

2. 12.03.2012 määrusega (tl 22) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 28.03.2012 esitas hageja kohtusse hagi (tl 26-27) kostjalt põhinõude 57,52 euro ja

viivisenõude 37,87 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hagejaga 15.09.2010 sõlmitud üürilepingu nr 05103014

alusel Tartus, Narva mnt 89 üliõpilaselamus asuvat tuba 103 kuni lepingu lõpetamiseni

10.12.2010. Kostja ei allunud lepingu kehtivuse ajal hageja töötajate korraldustele korduvalt,

mistõttu olid viimased sunnitud kolmel korral kohale kutsuma turvafirma ekipaaži. Vastavalt

lepingu üldtingimuste p-le 6.1.7 on üürileandjal õigus nõuda kõrvalkuluna turvaekipaaži

väljakutse põhjustajalt 300 krooni (19,17 eurot) ühe väljakutse eest. Kostja on turvaekipaaži

kolme väljakutse eest hagejale võlgu 57,52 eurot (900 krooni). Lepingu p 6.1.4 annab

üürileandjale õiguse nõuda üürnikult viivist tähtaegselt tasumata üüri ja kõrvalkulude tasumisega

viivitamise eest 0,15% päevas tasumata summast. Kuna kostja on 27.03.2012 seisuga

võlasumma tasumisega viivitanud kokku 439 päeva, siis on viivisenõude suuruseks 37,87 eurot

(57,52 × 0,15% × 439).

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kogusummas

95,40 eurot.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 15.09.2010 üürilepingust nr 05103014

koos üldtingimustega, 10.11.2010 hoiatus-teatest nr 98, majutusjuhi Janika Hango elektronkirjast

Tartu Ülikoolile, administraator Vilve Heieri seletusest majajuhatajale, majajuhataja Riina Jõgi

esildisest majutusjuhile, 17.11.2010 lepingu lõpetamise teatest nr 114, 13.12.2010 võlgnevuse

teatisest nr 147, 27.03.2012 debitoorse võlgnevuse koondtabelist ja kostja vastuväitest (tl 28-37).

4. 31.05.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 50-53) koos lisadega 1-7 (tl 54-63),

märkides, et ei võta hagi õigeks. Vastuse kohaselt läks kostja 15.11.2010 majajuhatajalt

pesuruumi ja välisukse pääsude äravõtmise kohta küsima. Kostja andis oma võtmed

majajuhatajale, kes hakkas tema peale karjuma ja ütles kostjale, et ta minema kasiks. Kostja oli

juhtunust šokeeritud ja läks seepeale sõbra poole. Järgmine päev läks kostja majajuhatajaga

uuesti rääkima, kuid ikka oldi kostja vastu agressiivsed, mistõttu kostja ütles ja tegi

meeleheitlikke asju (nt valetas astma kohta, et toast arvutijuhe saada ja võttis naljaviluks ära

aknaluku võtmed). Samas on kostja seisukohal, et nendel kordadel kui turvamehed kutsuti, ei

olnud see õigustatud, sest hoolimata reeglite rikkumisest ei olnud kostja vägivaldse käitumisega

ega ohtlik. Kostja leiab, et kogu olukord tekkis üliõpilasküla halva töökorralduse pärast ja et

tema ei peaks seetõttu kergekäeliselt välja kutsutud turvaekipaažide kutseid hüvitama.

5. 28.06.2012 esitas hageja kostja vastuse osas oma seisukoha (tl 67-68). Hageja märgib, et

15.11.2010 keeldus kostja vaatamata majajuhataja korraldustele peale vastuvõtuaja lõppemist

lahkumast ja takistas jõuga tema tööruumi aknaluugi sulgemist. Seejärel sisenes kostja

majajuhataja tööruumi ja takistas selle ukse sulgemist. 16.11.2010 keeldus kostja pärast vaidlust

ja vastuvõtuaja lõppu hageja kontorist lahkumast. Sama päeva õhtul valetas kostja

administraatorile astma kohta ja pääses tuppa 225, mille kasutusõigus tal puudus, ning keeldus

sealt hiljem lahkumast administratsiooni korraldustele vaatamata, mistõttu kutsuti kohale

turvatöötajad. Hiljem pöördus kostja uuest administraatori poole ja nõudis ligipääsu tuppa

ununenud astma ravimile. Kui administraator palus kostjal lahkuda, siis asus kostja

administraatori aknaluuki lahti kangutama ja lubas selle katki lüüa. Kostja takistas akna

sulgemist ja võttis omavoliliselt enda kätte aknaluku võtmed. Kuna kostja ei allunud

administraatori korraldustele, siis oli viimane sunnitud kohale kutsuma turvaekipaaži.

18.11.2010 andis majajuhataja kostjale võimaluse ära viia toast 225 oma isiklikud asjad. Asjade

pakkimise ja äraviimise asemel hakkas kostja toas sööma ja arvutis surfama, millega ilmutas

3(4)

ilmselget lugupidamatust. Majajuhataja hoiatas kostjat, et kui ta ei hakka asju kokku panema, on

ta sunnitud pöörduma turvafirma poole. Kuivõrd kostja hoiatusele ei reageerinud, siis kutsuti

kohale turvatöötajad. Kostjal oli lepingu p 5.2.3 järgi kohustus järgida üürileandja esindaja

korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid

eeskirju. Kuna kostja ei järginud regulaarselt hagejate töötajate õiguspäraseid korraldusi, siis olid

turvaekipaaži väljakutsed põhjendatud, mistõttu jääb hageja oma hagis esitatud nõude juurde.

6. Kostja esitas 31.08.2012 omapoolse vastuse hageja vastusele (tl 72-73). Kostja märgib

vastuses, et konflikti perioodil ta ei teadnud, kuidas asjad saaksid hästi laheneda ja seetõttu oli ta

endast väljas. Kostja hinnangul visati ta hoolimatult ühikast välja ja tal ei olnud muud võimalust

kui vastu hakata. Kui kostja oleks allunud hageja korraldustele ehk lihtsalt ära läinud, siis ei

oleks ta oma asju pool aastat kätte saanud ja nii pidigi ta käima hagejaga rääkimas. See neile ei

meeldinud ja enamasti hakati karjuma, et kostja ära läheks. Mõnikord kostja läks ära, mõnikord

kutsuti turvamehed. Samas ei tehtud kunagi kostja äraminekuks midagi peale karjumise ja

turvameestega ähvardamise, ei aidatud ega pakutud välja lahendusi. Kindlasti on vaja ühikaelu

juhtimiseks reegleid, kuid reaalne olukord on tüütult bürokraatlik ning ajaliste ja rahaliste

lisakuludega. Kostja tunnistab, et tegi vigu ja on päris palju karistada saanud väljaviskamise,

asjade kinnihoidmise, üüriarvete jm kaudu, kuid hageja ei taha kuidagi aru saada, et käitus

kostjaga halvasti. Kuna kostja ei olnud vägivaldne, siis peaks turvameeste ja nüüdseks tekkinud

kohtukulude eest tasuma hageja.

Kohtu põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kostjale on kätte toimetatud 04.05.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 49) ja hageja on 28.06.2012 vastuses (tl 67-68) nõustunud lihtmenetlusega. Pooled ei ole

kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi

enda isiklikku ärakuulamist.

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis 15.09.2010 hagejaga üürilepingu

nr 05103014 (tl 28), mille lisaks on üürilepingu üldtingimused (tl 29 ja pöördel).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks

on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepingu üldtingimustest nähtuvalt oli kostja kohustuseks järgida üürileandja esindaja korraldusi,

käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju

(p 5.2.3). Kostjal oli keelatud anda üüritud vara (sh võtmeid, distantskaarti) üle teistele isikutele

ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta (p 5.2.14).

Hageja väitel ei järginud kostja regulaarselt hagejate töötajate õiguspäraseid korraldusi,

põhjustades sellega kolmel korral turvaekipaaži väljakutse. Kostja on kohtumenetluses

tunnistanud omapoolset reeglite rikkumist ja ühikas skeemitamist, kuid on seisukohal, et kuna

tema ei olnud juhtunu ajal vägivaldne ega ohtlik, siis ei olnud turvameeste kutsumine õigustatud,

mistõttu ei pea kostja turvaekipaažide väljakutseid hüvitama.

Kohus märgib, et hageja ei ole nõuet esitades tuginenud otseselt kostja vägivaldsusele, vaid

korduvatele üürileandja esindaja korralduste järgimata jätmisele. Oma väite kinnitamiseks on

hageja esitanud kohtule administraator Vilve Heieri seletuse majajuhatajale (tl 32 ja pöördel) ja

majajuhataja Riina Jõgi esildise majutusjuhile (tl 33). Riina Jõgi esildisest nähtub, et 15.11.2010

takistas kostja tal jõuga tööruumi aknaluugi sulgemist ja kui õnnestus luuk sulgeda, siis sisenes

kostja tagumisest uksest tema tööruumi ega lasknud omakorda selle ust sulgeda. Lõpuks teatas

4(4)

kostja, et on ülikooli palgal ja tõmbab teatud niite, et sellised inimesed nagu Riina Jõgi ei töötaks

üliõpilaskülas. Vilve Heieri seletuse kohaselt tuli kostja 16.11.2010 tema kui administraatori

juurde ja palus luba võtta toast 225 oma astma rohud ja õpikud. Kui administraator ütles, et ta ei

ela selles toas, siis ütles kostja lahkudes, et see on Vilve Heieri süü kui temaga midagi juhtub.

Kui kostja uuesti administraatori juurde tuli ning rohtu anus, siis lubati ta rohtude järgi, kuid

tuppa jõudes asus kostja sööma. Kui administraator palus tal asjad võtta ja lahkuda, siis kostja

tema korraldust ei täitnud, vaid sõi rahulikult, tegi arvuti lahti ja hakkas helistama. Vilve Heier

kutsus turvamehed, keda kostja lõpuks kuulas ja siis lahkus. Samal õhtul tuli kostja tagasi ja

nõudis oma rohtusid, mis ta oli unustanud enne võtta. Vilve Heier lubas kutsuda abivajadusel

kiirabi, kuid tuppa 225 kostjat enam ei lubanud. Administraator palus kostjal lahkuda ja sulges

akna, kuid kostja hakkas akent lahti kangutama ja lubas selle katki lüüa. Kui tuli majajuhataja,

hakkas kostja mõlemaid ähvardama, lubas töötukassa ukse taha saata ja ajalehte kirjutada. Siis

hakkas kostja telefoniga rääkima ning tahtis, et administraator räägiks tema emaga, kes nõudis

telefonitsi poja sisselaskmist tuppa 225. Kui Vilve Heier rääkimise lõpetas ja tahtis akent

sulgeda, siis selgus, et kostja on aknaluku võtmed ära võtnud, mistõttu kutsuti uuesti turvafirma

välja. Kostja lahkus turvafirma saabudes.

Kohus märgib, et tal ei ole alust esildises ja seletuses kirjapandus kahelda. Kohtu hinnangul on

hageja tõendanud, et kostja on põhjustanud oma allumatu käitumisega turvaekipaaži

väljakutsumise vajaduse, sest kostja täitis üürileandja esindajate korraldusi alles turvatöötajate

saabudes.

Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 6.1.7 on üürileandjal õigus nõuda kõrvalkuludena

turvaekipaaži väljakutse põhjustajalt 300 krooni (19,17 eurot) ühe väljakutse eest. Kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et turvaekipaaž kutsuti välja kolmel korral. Seega on hageja õigustatud

kostjalt nõudma 900 krooni (3 × 300) ehk 57,52 euro väljamõistmist. Kohtu arvates antud juhul

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

10. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 0,15% suuruses viivisemääras päevas (p 6.1.4).

Hageja nõuab kostjalt 27.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 439 päeva eest

summas 37,87 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet viivise määrale ega arvestusele, samuti ei

ole kostja palunud vähendada sissenõutavaks muutunud viivist. Seega lähtub kohus hageja poolt

esitatust, pidades viivisenõuet põhjendatuks. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine ja reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja

muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine)

ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 37,87 eurot.

11. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 95,39 eurot

(57,52 eurot põhinõude ja 37,87 eurot viivisenõude katteks).

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi

täielikult (hageja on taotlenud 95,40 euro väljamõistmist, kuid kohtu hinnangul on tegemist

liitmisveaga, sest 57,52 + 37,87 = 95,39), jätab menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik